maist
lg 1 alusel ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 3 kuu saamata jäänud töötasu koos viivistega, hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest ja hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. OÜ Esthaus Woodfactory vastunõuded jättis komisjon rahuldamata. OÜ Esthaus Woodfactory esitas 14.12.2009.a kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses ja vastuhagiavalduse. Viru Maakohtu 16.02.2010 määrusega võeti tsiviilasi menetlusse, loeti töövaidluskomisjonile esitatud avaldused hagiavaldusteks, määrati pooltele tähtaeg oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks ning küsiti hagejate seisukohta vastuhagi suhtes. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavaldus (avaldus töövaidluskomisjonis) Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja P I töölepingu 21.07.2006, A J 29.01.2007 ja M B 01.02.2006. Hagejad töötasid kostja, OÜ Esthaus Woodfactory juures tisler-pingijuhtidena (määramata ajaks s õ l m i t u d töölepingud). Palka pidi kostja maksma iga järgneva kuu 13 kuupäevaks ülekandega hagejate pangakontole. Tööaja norm o l i päevas 8 tundi (nädalas 40 tundi). Hagejate töötasu töölepingu järgi (töölepingu p 10,2) oli 3000 krooni, mis on vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud rniinimumpalk. Hagejad leiavad et kuu töötasuks tuleb lugeda 4350 krooni. Tööandja viivitas 2009 märtsi ja aprilli eest palga maksmisega. Kuni 01.07.2009 kehtinud PalS § 35 al u s el peab tööandja maksma viivist 0,5% päevas iga palga maksmisega viivitatud päeva eest. Palk märtsi kuu eest kanti üle 21.05.2009 (s.t. viivitus 35 päeva) ja palk aprilli eest kanti üle 08.06.2009 (s.t. viivtus 23 päeva). Mais, juunis ja juulis 2009 tööandja tööd ei andnud ja töökohale hagejaid ei lubanud. Seoses sellega pakkusid hagejad mai lõpus kostjale töölepingu lõpetamist endise ( k u n i 0 1 . 0 7 . 2 0 0 9 kehtinud)
Tööandja jättis hagejate avaldused rahuldamata, lubades anda tööd. 02.07.2009 esitasid hagejad tööandjale avaldused nõudega anda tööd, kuid mingit positiivset vastust tööandja ei andnud. Tööandja töölepinguid ei lõpetanud ega esitanud tööd.
järgi on tööandja kohustatud välja maksma keskmise töötasu ka juhul, kui tööd ei esitata töötajast olenemata põhjusel. Kuna olukord ei muutunud paremaks, tööd ei antud, töötasu ei makstud, siis 29.07.2009. saatsid hagejad tööandjale avaldused töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta
Vastavalt
lg 4 kui töötaja ü t l e b töölepingu erakorraliselt üles põhjusel et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega, on tööandja kohustatud välja maksma 13050 krooni igale töötajale. Hagejad paluvad lugeda nendega sõlmitud töölepingud lõpetatuks erakorraliselt töötaja algatusel
Välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu 2009 mai, juuni j a juuli kuu eest summas 13 050 krooni, välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest, välja mõista viivis 2009 veebruari ja märtsi kuu töötasu väljamaksmisega viivitamise eest, välja mõista hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest
lg 4 järgi summas 13 050 krooni ning kohustada tööandjat välja andma vastavalt vormistatud tööraamat ja teha töölepingusse kanne töölepingu lõpetamise kohta. KOSTJA VASTUS töövaidluskomisjonis) HAGIAVALDUSELE JA VASTUHAGI (vastuavaldus Kostja hagi ei tunnista ja põhjendab oma seisukohta järgnevalt: Tegemist oli töötajate enda sooviga lõpetada tööleping kuni 01.juulini 2009.a kehtinud
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt peab töötaja teatama nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Töötajad oleksid pidanud olema tööl veel viis päeva peale töölepingu lõpetamiseks avalduse esitamist. Konkreetsel juhul aga jäid hagejad omavoliliselt töölt ära avalduse esitamisest ehk enne etteteatamistähtaja lõppemist. 3
lg-st 2 on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajatelt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest, konkreetsel juhul 5 päeva eest. Töötajad oleksid pidanud järgima seadusest tulenevat viie päevast etteteatamistähtaja nõuet.
lg 1 alusel eeldab töölepingu lõpetamine ka tööandjapoolset töölepingu rikkumist. Konkreetsel juhul aga tööandja seda teinud ei ole. Samuti ei olnud töötajate poolt tööandjale esitatud avaldus põhjendatud (avalduses ei ole viidatud mitte ühelegi asjaolule, mida tööandja oleks võinud rikkumisena hinnata), mistõttu puudus tööandjal ka alus töötajate avaldusi töölepingute lõpetamiseks rahuldada. Töölepingu ühepoolsel lõpetamisel pidid töötajad juhinduma muuhulgas ka VÕS § 116 lg-st 1, mille kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda või selle üles öelda, kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud. Kuna tegemist on kestvuslepinguga, siis kuulub kohaldamisele ka VÕS § 116 lg-s 6 ja §-s 196 sätestatu. VÕS § 196 lg 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Sellist tähtaega ei ole töötajad tööandjale andnud, seega puudus neil alus ka taotleda töölepingu lõpetamist
Alates avalduse esitamisest jäid töötajad töölt ära, millest tulenevalt lõpetasid töötajad töösuhte ka faktiliselt ja tööandja pidi oma ärikorralduses sellise faktiga arvestama. Töötajad oleksid pidanud esitama avalduse töölepingu lõpetamiseks vastavalt
lg-le 1, mille kohaselt teatab töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähemalt 1 kuu. Vastavalt
Konkreetsel juhul lahkusid töötajad töölt avalduse esitamise päevad, so 30 päeva enne
§-s 79 sätestatud etteteatamistähtaja lõppemist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 selgitanud, et kui vaidluse lahendamisel töövaidlusorgams selgub, et töötajal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping
lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, on töövaidlusorganil õigus lugeda tööleping lõppenuks
29.07.2009 saatsid avaldajad tööandjale uue avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja seda juba uue
-i järgi. Üheks ülesütlemise põhjuseks tõid nad avalduses välja asjaolu, et tööandja ei ole andnud neile tööd. Kuna aga tööleping oli poolte vahel lõppenud, ei olnud tööandjal ka põhjust avaldajatele juunis ja juulis tööd pakkuda. Seega puudus tööandjal alus töötajatele tööd anda ja kuna avaldajad ei ole nimetatud kuudel tööd teinud ja seda tulenevalt omavoliliselt töölt ärajäämisest (millega kaasnes töölepingu lõppemine), siis ei ole neil ka alust nõuda tööandjalt juuni ja juuli eest keskmise töötasu maksmist. Maikuus ilmusid töötajad tööle alles 12 kuupäevast. Töökohustusi nad siiski täitma ei hakanud, vaid kuni 25 maini veetsid nad kogu tööaja riietusruumis mängides kaarte ja keeldudes täitmast töödejuhataja korraldusi. Samuti agiteerisid teisi töölisi mitte tööd tegema. Tulenevalt kirjeldatust ei tunnista kostja ka hagejate töötasu nõuet mai kuu osas. Vastavalt
Ig-le 2 kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
. Tulenevalt eeltoodust ei tunnista kostja hagejate nõuet lõpetada tööleping 2009.a
Kuna tööleping oli poolte vahel lõppenud, ei olnud tööandjal ka põhjust avaldajatele juunis ja juulis tööd pakkuda. Seega puudus tööandjal alus töötajatele tööd anda ja kuna avaldajad ei ole nimetatud kuudel tööd teinud ja seda tulenevalt omavoliliselt töölt ärajäämisest (millega kaasnes töölepingu lõppemine), siis ei ole neil ka alust nõuda tööandjalt juuni ja juuli eest keskmise töötasu maksmist. 4
mai 2009.a avalduse alusel). Jätta rahuldamata hagejate hüvitise nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise eest, jätta rahuldamata hagejate nõue mai, juuni, juuli eest keskmise töötasu maksmise osas. Menetluskulud jätta kostja kanda. HAGEJATE VASTUS VASTUHAGILE Hagejad ei tunnista vastuhagi nõudeid, kuna need ei vasta TsMS § 363 lg 1 punktis 1 sätestatule selle kohta, et haginõue peab olema selgelt vähendatud. TsMS ei näe ette taolist alternatiivnõuet. Hagejatel pole vastuväiteid, et kostja tunnistab viiviste ja kasutamata puhkuse nõuet, samuti et ta loobub hagejatelt hüvitise väljamõistmise nõudest. Mis puutub hagejate põhinõudeid, siis hagejad ei nõustu kostja vastuväitedega. Töötasu teatest märtsikuu eest. nähtub, et kord oli tööd, kord mitte. Osalist tööaega ei rakendatud, selleks luba Tööinspektsioonist ei küsitud. Tööandjapoolsete tunnistajate ütlustega on kinnitatud, et maikuus oli kord tööd, kord mitte ning töötajaid kutsuti tööle telefoni teel. Kostja esindajad tunnistasid töövaidluskomisjonis, et kostja viivitas pidevalt töötasu maksmisega, seetõttu tunnistas ka töötajate viivisenõuet. Seega on tuvastatud, et kostja rikkus hagejatega sõlmitud töölepingu tingimusi. Ühelt poolt leiab kostja et töölepingud töötajatega on lõppenud 25.05.2009, aga teiselt poolt ei teinud tööandja töölepingute lõpetamise kandeid. Kui kostja leidis et töölepingud on lõpetatud ja töötajad lahkusid töölt omavoliliselt, siis pidi ta igal juhul lõpetamise vormistama kirjalikult. Tööandja ei informeerinud hagejaid sellest et jättis 25.05.2009 avaldused rahuldamata. Seega töösuhted jätkusid ka pärast 25.05.2009. Kuna kostja ei andnud hagejatele tööd, ega vormistanud töölepinguid, siis esitasid hagejad kostjale 02.07.2009 avalduse palvega esitada neile tööd seoses nende 25.05.2009 avalduse tähelepanuta jätmisega. Kuna mingit positiivset vastust ei saabunud, olid hagejad sunnitud esitama 29.07.2009 avaldused töölepingu erakorralise ülesültemise kohta
Mis puutub mõjuvaid põhjusi, siis tööandja poolse tunnistajate ütlustega, samuti märtsikuu palgateatisega, tööandja esindajate seletustega need põhjused (töötasu maksmisega viivitamine, tööseisak) on täiesti tõendatud. Tööandja rikkus lepingut pikemat aega ja töötajad ei saanud järgida mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega. Hagejate tahteavaldus on esitatud kostjale 29.07.2009, mille kostja sai ka kätte (töövaidluskomisjonis esindajad kinnitasid seda fakti). Seega muutus hagejate tahteavaldus kehtivaks 29.07.2009 (vastavalt TsÜS § 69 lg 1). Kuna kostja töölepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole
sätestatud tähtaja jooksul, siis on ülesütlemine kehtiv ja leping lõppenud ülestlemisavalduses märgitud tähtpäeval, s.o. 01.08.2009. Kuna töösuhted kehtisid kuni 01.08.2009, kostja ei kindlustanud töötajaid tööga, siis pidi ta kehtiva
järgi tasuma hagejatele keskmist töötasu ka juhul, kui tööd ei esitata töötajalt olenemata põhjusel. Analoogiline nõue tasuda töötajale lepitud töötasu tööseisaku korral oli sätestatud kuni 01.07.2009 kehtinud
Hagejad jäävad oma nõuete juurde ja paluvad lisaks jätta vastuhagi rahuldamata. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes 5
järgi (mittevaraline nõue); v älja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu 2009 mai, juuni j a juuli kuu eest summas 13 050 krooni igaühele (kokku 39 150 krooni), välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest kokku summas 12 615 krooni (A. J 6 525 krooni; M. B 2 030 krooni ja P. I 4 060 krooni); välja mõista viivis 2009 veebruari ja märtsi kuu töötasu väljamaksmisega viivitamise eest; välja mõista hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest
lg 4 järgi summas 13 050 krooni igaühele (kokku 39 150 krooni) ning kohustada tööandjat välja andma vastavalt vormistatud tööraamat ja teha töölepingusse kanne töölepingu lõpetamise kohta (mittevaraline nõue). Lähtudes ülaltoodust põhihagi hind on 140 915 krooni (25 000 krooni + 39 150 krooni + 12 615 krooni + 39 150 krooni + 25 000 krooni). Kostja vastuhagi nõueteks olid: tunnistada poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 1992.a
mai 2009.a avalduse alusel), mis on mittevaraline kahju (25 000 krooni); jätta rahuldamata hagejate hüvitise nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise eest (39 150 krooni); jätta rahuldamata hagejate nõue mai, juuni, juuli eest keskmise töötasu maksmise osas (39 150 krooni). Seega vastuhagi hind on 103 300 krooni. Kõigest ülaltoodust lähtudes tsiviilasja nr 2-09-68346 hind on 244 215 krooni (140 915 krooni + 103 300 krooni). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus otsustab ka menetluskulude jaotuse. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ja vastuhagi on põhjendatud osaliselt ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 4 lg 4 kohaselt individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks, juhul kui teine pool esitab kohtusse taotluse töövaidluskomisjonile 6
) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt enne
). Vaidlus 29.07.2009 töölepingu erakorralise ülesütlemise üle tuleb lahendada kehtiva töölepingu seaduse (
) järgi. Kohus loeb tuvastatuks et poolte vahel olid sõlmitud tähtajatud töölepingud täistööajaga töötamiseks, töötasuga 3000 krooni kuus (TVK tl 3,4) ning töötajad esitasid tööandjale 25.05.2009 avaldused töölepingu lõpetamiseks
lg 1 eeldab töölepingu tööandjapoolset töölepingu rikkumist, mida tööandja ei teinud. Töötajate avaldused ei olnud põhjendatud ning töölepingu ühepoolsel lõpetamisel pidid töötajad juhinduma muuhulgas ka VÕS § 116 lg-st 1 (lepingu oluline rikkumine). Praegusel juhul vaidlevad pooled samuti selle üle, kas hagejatel oli õigus lõpetada tööleping
Seega tuleb eelkõige kindlaks teha, kas tööandja rikkus lepingutingimusi ning kas 25.05.2009 töölepingu lõpetamine on seaduspärane ja kehtiv.
(poolte vastastikused kohustused) kohustab nii tööandjat kui töötajat täitma oma töökohustusi. Kohus leiab, et tõendatud on asjaolu et tööandja ei kindlustatud töötajaid nõuetekohaselt tööga (TVK istungi protokoll, A G ütlused, hagejate 02.07.2009 avaldused) ja viivitas töötasu väljamaksmisega (TVK tl 9, 11). Tööleping on
järgi töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest palka. Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on kokkulepe töötasu kohta (
lg 1 p 3), mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (
Kuna töölepingute järgi oli töötajate palgaks 3000 krooni kuus, mis on madalam kui kehtestatud palga alammäär 4350 krooni kuus ja selline palgakokkulepe on kehtetu, siis tuleb lähtuda viimasest.
lg-st 1 tulenevalt ei ole mitte igasugune tööandjapoolne töölepingu tingimuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine aluseks töötaja algatusel töölepingu lõpetamiseks.
lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine põhjendatud vaid siis, kui tööandja rikub lepingut oluliselt. Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult ning palgatingimused on olulisteks töölepingu tingimusteks. Kirjalikult tuleb vormistada ka töölepingu muudatused (sh palgatingimuste ja töömahu muudatused). Olukorras, kus tööandjal polnud võimalust töötajaid kindlustada tööga täistööajaks, või maksta töötasu kokkulepitud ajal ja mahus, tulnuks tööandjal muudatused kirjalikult vormistada, mida tööandja aga ei teinud. Kuna tööandja jättis palga õigeaegselt maksmata, ei kindlustanud töötajaid tööga ja ei vormistanud töölepingu muudatusi kirjalikult, on tööandja rikkunud oluliselt oma kohustusi. Seega oli töötajatel õigus tööleping
Kostja leiab et tööleping lõppes 1992.a
mai 2009.a avaldus) ning kuna tööleping oli lõppenud polnud tööandjal alust töötajatele tööd anda, avaldajad ei ole juunis, juulis tööd teinud siis pole neil ka alust nõuda keskmise töötasu maksmist. Kohus ei nõustu hagejate väitega, et töölepingud kehtisid kuni 01.08.2009 ja need tuleb lugeda lõpetatuks alates 01.07.2009 kehtiva
ÜS) § 69 mõttes. Vaidlust ei ole selle üle et tööandjale olid saadetud hagejate poolt 25.05.2009 avaldused töölepingute lõpetamiseks, mis tööandja on kätte saanud ehkki töölepingu lõpetamist 2009 mais tööandja nõuetekohaselt ei vormistanud. Väär on hagejate väide, et kuna tööandja ei ole töölepingut lõpetamist nõuetekohaselt vormistanud, siis tööleping kestis edasi.
sellist võimalust töötajatele ei anna, sest nad soovisid lõpetada töölepingu
Töötajad ei ole ka töölepingu lõpetamise kirjalikust teatisest loobunud ja tööandja pole selleks nõusolekut andnud (
Töölepingu seaduse § 83 lg 1 mõtte kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras (RKTKo 3-2-1-95-03). Tööandjal oli võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel
lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel (antud juhul 31.05.2009) või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidluskomisjonis. Tööandja seda teinud ei ole. Siit järeldub et töölepingu lõpetamine on kehtiv. Kostja väitel lahkusid töötajad töölt avalduse esitamise päeval (tl 91), so. 25.05.2009. Töötamise lõpetamisega on töötajad avaldanud otsest tahet lõpetada töösuhe. Teise pooleni jõudnud tahteavaldusest ei saa ühepoolselt loobuda ega seda tagasi võtta (TsÜS § 72), st. kehtib tahteavalduste ühepoolse tagasivõtmatuse põhimõte. Samuti ei saa käsitleda hagejate järgnevat töökohale ilmumist, seal kaardimängimist ja töötegemisest keeldumist sellise teona TsÜS § 68 lg 8
lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.
Pooled ei vaidle selle üle, et töötajad palusid lõpetada töölepingud
Iseenesest õige on kostja seisukoht et hagejad ei järginud 5 päevast etteteatamitähtaega. Selline rikkumine annab tööandjale õiguse
lg 2 alusel nõuda töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest (antud juhul 5 päeva).
§-s 73 lg 1 kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvitise maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Töölepingu seaduse § 74 lg 1 järgi teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta kande töötaja tööraamatusse, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Hagejad soovisid töölepingu lõpetamise alusena viidet
§-le 82 ja lugesid töölepingu 25.05.2009 lõppenuks. Töölepingu lõpetamise vormistamise kohustus on
Kostja esindaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-95-03 väljendatud seisukoha kohaldamise (lugeda tööleping lõppenuks
lg 1 järgi) üheks eelduseks on ka see, et töötajal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping
Antud juhul see nii ei ole.
lg 2 esimese lause kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel § 82 lg 1 alusel töötajale hüvitisena tema kahe kuu keskmise palga. Kuna praegusel juhul olid hagejad õigustatud lõpetama töölepingud
lg 1 alusel, on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks hüvitisena hagejate kahe kuu keskmise palga väljamõistmine, so 4350 x 2 = 8700 krooni igale töötajale. 4. Rahuldada tuleb ka hagejate viivisenõuded palga maksmisega viivitamise eest. Tuginedes töölepingu p-le 10.5, tuleb lugeda palga maksmise kuupäevaks iga järgmise kuu 15 kuupäeva. PalS § 35 järgi maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. PalS § 35 ettenähtud viivist tuleb palga maksmisega viivitamisel maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani. Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja võimalik palga maksmisega viivitamine. Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja PalS § 32 alusel kohustatud välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad. Tööandja viivitas hagejale P I 2009 märtsi ja aprilli eest palga maksmisega. Palk märtsi kuu eest summas 1233 krooni kanti üle 21.05.2009 (s.t. viivitus 35 päeva) ja palk aprilli eest summas 795 krooni neto kanti üle 08.06.2009 (s.t. viivitus 23 päeva). Viivis märtsi ja aprilli maksmisega viivitamise eest on 308 krooni (1233 x 0,5 % x 35 ja 795 x 0,5 % x 23). 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.