lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Seega lepinguga võttis IECOÜ CF &S E AS ees kohustuse kahe koorma alumiiniumi vedamiseks Eestist Poolasse. Kauba saatjaks on reeglina isik, kes sõlmis või kelle nimel sõlmitakse vedajaga veoleping. Seega esines nimetatud lepingulises suhtes CF&S E AS kauba saatjana ja IECOÜ hageja suhtes lepingulise vedajana. Hagejaga sõlmitud veolepingulise 4 kohustuse täitmiseks sõlmis kostja oma nimel Poola äriühinguga PHU MCMWomakorda veolepingu. Kohus leiab, et kostja vastutab nõudeõigusega isiku ees kauba eest kui vedaja CMR art 17 lg 1 alusel, sh ka oma lepingupartneri s.o. järgmise vedaja tegevuse eest hageja ees CMR art 3 alusel. Vaidluse lahendamiseks kohus põhjendab järgmised asjaolud : Hagejal nõude esitamise õigus ja kahju suurus Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust hagi esitamiseks, sest hageja ei ole tõendanud, et temale on kahju tekitatud ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ega ka kahju suurust.
Hagejal on kohustused ELOÜ ees tulenevalt nimetatud äriühinguga sõlmitud lepingust. Samuti on kostjal kohustused hageja ees tulenevalt nende vahel sõlmitud lepingust. Lepinguga võtsid pooled kohustuse kahe koorma kohaletoimetamiseks kauba saajale. Vaidlus puudub selles, et kaup läks kaotsi ja saajani ei jõudnud. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on
kohaselt kohustuse rikkumine, mille korral on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. CMR art 17 lg 1 kohaselt kostja kui vedaja vastutab kauba kaotsimineku eest.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. ELOÜ on nõudnud hagejalt
mõistes, mis vastab ekspedeerija tegevusele
kohaselt.
Lg 1 kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust tekkinud kahju. Seejuures kuuluvad kohaldamisele vedaja vastutust
-s reguleerivad sätted, §-d 793-795. Arvestades, et kostja veostaadium on rahvusvaheline CMR art 1 mõttes, on selles kostja vedajaks ja hageja saatjaks ning kuigi hüpoteetiliselt CMR VI peatükk ei kohaldu, rajaneb kostja vastutus CMR-l ja see on vastutus hageja ees. CMR art 3 sätestab, et vedaja vastutab nii oma tegevuse ja hooletuse eest, kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud kohustuste piires. PHU MCMWkohustused tulenesid tema ja kostja vahel 03.12.2008.a. sõlmitud lepingust.
lg 1 kohaselt ei vastuta vedaja veose kaotsiminekust tekkinud kahju eest, kui kaotsimineku põhjustas vääramatu jõud. Kostja leiab, et tema kui vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest ja kahju hüvitamise kohustusest, sest kahju tekkis asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Väidab, et veo teostamisel näitas üles kõrgendatud hoolsust, kuid kauba kaotsiminekut s.o. vargust ei oleks suutnud vältida. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et ta veo korraldamisel näitas üles kõrgendatud hoolsust. Vedaja vastutusest vabanemiseks CMR art 17 lg.2 alusel peavad olema täidetud üheaegselt kaks tingimust s.o. asjaolud, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Nimetatud asjaolusid peab CMR art 18 lg 1 järgi tõendama vedaja. Riigikohus lahendis 3-2-1-127-05 on leidnud, et kauba rööv ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art 17 lg 2 järgi. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui vedaja, vaatamata rakendatud kõrgendatud hoolsusele, ei suutnud röövi toimumist ära hoida ja kahju tekkimist vältida. Selliseid asjaolusid ei ole kostja tõendanud. 6 Kostja poolt esitatud interneti väljavõtted registritest tema lepingupartneri registreerimise kohta, samuti kauba vastuvõtnud isikute juhiloa koopiad, ei tõenda kostja poolt veo korraldamisel kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamist. Kohus leiab, et kostja kauba veoks vedaja valikul ja vedamiseks vajalike juhendite andmisel näitas üles ükskõiksust ja jättis täitmata vedajal lasuva käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis välistaksid kostja vastutuse sel alusel. Kostjal tuleb hüvitada kauba maksumus summas 80 526, 70 USD s.o. 936 501, 36 krooni. CMR art 27 kohaselt nõude avaldaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist 5 % aastas vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast arvates. Hageja on esitanud seadusjärgse viivisnõude ja taotleb selle väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kostja viivisnõude ja nõude Eesti krooni ümberarvutamise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik . 7 8 . .
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.