(2). Ka Põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehel avaldatud informatsioon kinnitab, et Eesti riikliku arengukava meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" eesmärgiks on vähendada kalalaevastiku püügivõimsust tagades seeläbi tasakaalu kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse kahte toetatavat tegevust -kalalaeva utiliseerimist ja sihtotstarbe lõplikku muutmist. Eestis, nagu ka muu maailma kalanduses, on üheks olulisemaiks probleemiks üleliigne püügivõimsus, mida Euroopa Liidu kalanduspoliitika raames on püütud ja püütakse ka edaspidi lahendada kompensatsiooni maksmise teel kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma kalalaevaga kala püüdmast. Meetme eesmärgiks ei ole nt õppetöö vms toetamine. Seetõttu on alusetu PRIA püüd suunata üheks konkreetseks otstarbeks (püügivõimsuse vähendamiseks) eraldatud Euroopa Liidu vahendid muude eesmärkide elluviimiseks.

1. Antud juhul kinnitab PRIA, et laeva „Riina" ei kasutata kalapüügiks ning laeva pragune omanik OÜ Gotta (pankrotis) ei saa selle kasutamisest kasu ning selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Laeva muu kasutusviis on asjassepuutumatu ning selles osas oma õigusaktide ja haldusaktide piirangute kehtestamisel väljus Eesti Vabariik talle antud delegatsiooninormist ja Euroopa Ühenduste määruse eesmärgist. On lubamatu Euroopa Ühenduste poolt võimaldatud raha kasutamine selleks mittemääratud otstarbel, vaid muu tegevuse soodustamiseks. Just nii üritab PRIA aga sisuliselt teha.
2. Kaebuse esitaja arvates ei ole PRIA kaalunud haldusorgani poolt valitud tegutsemisvariandi sobivust Määruse eesmärgiga ega haldusorgani tegevuse proportsionaalsust. Arvestatud ei ole kaebaja usalduse kaitsega. Puudub põhjendus, kuidas takistab Gotta OÜ pankrot laeva kasutamist mittetulunduslikel eesmärkidel. PRIA ei küsinud kaebaja arvamust ettevalmistava käskkirja kohta ja on sellega rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Nimetatud kaalutlusvead toovad kaasa haldusakti õigusvastasuse.
3. Investeeringutoetuse saamise aluseks oli Eesti Mereakadeemiaga sõlmitud leping. Lisaks kinnitas Eesti Mereakadeemia oma
4. märtsi 2006.a. kirjas nr 1-15/68, et Eesti Mereakadeemia ja OÜ Gotta vahel sõlmitud ühise tegutsemise leping kehtib ning lepingu realiseerimisel peab Eesti Mereakadeemia oma üliõpilaste hüdrograafia praktika korraldamisel võimalikuks OÜ Gotta laeva ja spetsialistide kasutamist eelnimetatud lepingu tingimustel. Toetuse määramisel oli PRIA lepingu tingimustest teadlik ning kiitis need heaks. PRIA ei soovinud OÜ-ga Gotta ning Eesti Mereakadeemiaga neljapoolse halduslepingu sõlmimist, mis oleks jätnud talle õiguse mõjutada isikute käitumist, kes ei ole toetuse saajad.
5. Vastuseks kaebaja pöördumisele kinnitas Mereakadeemia oma
6. augusti 2008.a. kirjas nr 6-12/458-1, et vaidlusaluse laeva kasutamisvõimalusega on arvestatud alates koostöölepingu sõlmimisest kuni tänaseni. Laeva kasutamine õppeeesmärkidel on ennekõike ette nähtud Mereakadeemia Teaduskeskuse töö raames. Teaduskeskuse töös mõningaste viivituste möönmine ei anna alust järeldada, et Mereakadeemia Teaduskeskus laeva Riina õppetööks ei kasuta ning kasutada ei soovigi. Mereakadeemia eeldab, et õppetöö konkreetse aja ja vormi otsustamine on akadeemiline küsimus, mis on Mereakadeemia Teaduskeskuse siseasi. 3
7. Nii eraõiguslik leping kui ka haldusleping on täitmiseks kohustuslik pooltele (VÕS § 8 lg 2, HMS § 105 lg 1). Ka siis, kui Mereakadeemia ei oleks lepingut täitnud, ei muudaks see õiguslikku olukorda. OÜ Gotta ja Mereakadeemia vahel sõlmitud lepingu rikkumine Mereakadeemia poolt ei saa olla kaebuse esitajalt toetuse tagasinõudmise õiguspäraseks aluseks. Kaebaja leiab, et teda ei saa pidada vastutavaks ka kolmanda isiku (OÜ Gotta) käitumise eest. Seadus ei sätesta taotluse saaja vastutust laeva omandaja tegevuse eest.
8. Taotluse menetlemisel ja toetuse saamisel oli kaebaja heauskne ning sõlmis toetuse saamise tingimustele vastava lepingu ja pealegi veendus lepingu täitmise võimaluses, nõudes OÜ-lt Gotta Eesti Mereakadeemiaga sõlmitud lepingu esitamist.
9. Kaebaja leiab, et laeva tasuta võõrandamisega isikule, kes kohustub seda kasutama muuks tegevuseks kui kalapüügiks, on toetuse määramisest tulenevad kaebaja kohustused nõuetekohaselt täidetud. Samale viitab ka põllumajandusministri 21.07.05 määrusega nr 83 ""Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006" meetme 3.9 "Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" tingimused" (edaspidi määrus nr 83) § 17 lg 3 p 3, mis sätestab, et kinnituskirja tagastamisega kinnitab toetuse saaja, et on nõus võõrandama sihtotstarbe lõpliku muutmise korral kalalaeva, tagades võõrandamislepinguga, et uus omanik täidab kõiki toetuse saajale kehtestatud nõudeid. Normi keeleline tõlgendamine viitab sellele, et taotleja kohustused piirduvad nõuetekohase lepingu sõlmimisega. Antud seisukohta toetab ka määruse nr 83 § 20 lg 3, mis sätestab, et laev peab olema üle antud uuele omanikule, ega reguleeri, kuidas uus omanik laeva kasutab. Toetuse määramisel oli PRIA lepingu tingimustest teadlik ning kiitis neid heaks.
10. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale ja väita, et kaebaja vastutab kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse eest, siis tuleb arvestada, et PRIA ei teinud kaebajale ettepanekut lepingust taganeda ja leida uus laevaomandaja. Sellest ettepanekust oleks pidanud ka nähtuma, miks PRIA hinnangul ei vasta laeva „Riina" kasutusviis Mereakadeemia õppeeesmärkidele. Tõendeid laeva „Riina" tegeliku sihipärase või mittesihipärase kasutamise kohta PRIA ei kogunud. Selline PRIA käitumine on vastuolus õigusselguse ja usalduse kaitse nõuetega. HMS § 40 lg 1, lg 2 nõuete rikkumine toob kaasa haldusakti õigusvastasuse (Riigikohtu kohtumäärus nr 3-3-118-04, § 11).
11. Toetuse saamise tingimusena loobus kaebaja õigusest kasutada laeva kalalaevana ja ajaloolisest püügiõigusest. Tegemist on varaliselt hinnatavate õigustega ning toetuse äravõtmisel pidi PRIA ühtlasi lahendama laeva tagastamise või hüvitamise korra. RVastS § 22 lg 1 sätestab, et isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui alusetult saadud asja tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Eelotsuse küsimise taotlus
12. Vaidluse keskseks õiguslikuks küsimuseks on meetme eesmärk. Kaebaja on arvamusel, et meetme eesmärgiks on kalapüügivõimsuse vähendamine, kusjuures selle eesmärgi konkreetne saavutamise viis on tähtsusetu. Seevastu on PRIA arvamusel, et saavutamise viis on oluline ja määratud viisi mittejärgimine toob kaasa struktuuritoetuse tagasinõudmise ka siis, kui kalapüügivõimsust on vähendatud.
13. Seetõttu on kaebaja arvamusel, et kohtul peaks tekkima kahtlus, kas kalapüügivõimsuse vähendamise toetuse arvel teise ühiskondliku elu valdkonna toetamine on kooskõlas Euroopa 4 Liidu õigusega ning kohane. Riigikohus on juba kaalunud võrreldavat küsimust maaelu arendamise kontekstis ja asus seisukohale, et Eesti Vabariigi õigus kehtestada täiendavad nõuded on küsitav. Riigikohtu
14. mai 2007.a. kohtumäärusega haldusasjas nr 3-3-1-95-06 esitatigi taotlus eelotsuse andmiseks.
15. Euroopa Kohtu rakenduspraktika ebapiisavuse tõttu ei ole otstarbekas asja menetlemine ilma, et oleks jõutud selgusele rakendatava Euroopa Liidu õigusakti tõlgendamise osas. Kõige menetlusökonoomsem viis viidatud eesmärgi saavutamiseks on eelotsuse küsimine.
16. Kaebuse esitaja palub, et kohus esitaks Euroopa Kohtule taotluse eelotsuse andmiseks, et saada vastused järgmistele küsimustele: 1) Kas liikmesriik võib Nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999,
17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad, alusel antava struktuuritoetuse taotluste eelistamisel lähtuda sellest, millist art 7

(3)loetletud abinõud kavatseb rakendada struktuuritoetuse saaja? 2) Kas liikmesriik võib asendada Nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad, art 7

(3)loetletud abinõu teise samas paragrahvis loetletud abinõuga pärast struktuuritoetuse väljamaksmist? 3) Kas liikmesriik võib nõuda Nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad, alusel makstud struktuuritoetuse tagastamist ainuüksi sellepärast, et pärast toetuse kättesaamist asendas toetuse saaja ühe art 7

(3)loetletud abinõu teisega, kuid seejuures oli kalapüügivõimsus nõuetekohaselt vähendatud? Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited 25. Vastustaja palub jätta Osaühing Nautex Hiiumaa kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 26. PRIA peadirektori 27. septembri 2006. aasta käskkirjaga nr 1-3.12/1645 määrati OÜ-le Nautex Hiiumaa kalalaeva Riina sihtotstarbe muutmiseks õppe eesmärgil toetus 2 340 736 krooni. Kalalaev Riina pidi õppeotstarbeks üle minema OÜ-le Gotta. Laeva sihtotstarbe muutmine oli kooskõlastatud Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumiga, kes leidis, et laeva üleandmine OÜ-le Gotta teadus- ja õppeeesmärgil on kooskõlas riikliku arengukava eesmärkidega, põllumajandusministri 21.07.05 määrusega nr 83 ""Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006" meetme 3.9 "Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" tingimused" (edaspidi määrus nr 83) ja Euroopa Nõukogu määrusega nr 2792/1999 tingimusel, et laeva uus omanik täidab kõiki toetuse saajale kehtestatud nõudeid. 27. Määruse nr 83 § 4 nägi ette nii kalalaeva utiliseerimise kui sihtotstarbe lõpliku muutmise ning määruse nr 83 § 4 lg 2 sätestab, et sihtotstarbe lõplik muutmine selle määruse tähenduses on kalalaeva kasutusele võtmine mittetulutooval eesmärgil ja muuks tegevuseks kui kalapüük, nagu näiteks kalalaeva kasutamine õppe, teadusuuringute, ajaloo säilitamise, järelevalve või muul eesmärgil. 28. Määrus nr 83 on kehtestatud „Struktuuritoetuse seaduse" § 16 lg 1 alusel, mis ütleb, et meetme rakendusasutuse juht kehtestab kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise tingimused ja korra. Meetme tingimustes võib programmitäiendis sätestatud tingimusi ka täpsustada. 5 29. Antud meetme eesmärgiks oli vähendada kalalaevastiku püügivõimsust, mida ka saavutati. Kas püügivõimsuse vähendamine toimub kalalaevade utiliseerimise teel või sihtotstarbe muutmise teel ei oma antud juhul tähtsust, sest mõlemad variandid on vastavalt määrusele nr 83 lubatud. Asjaolu, et antud määruse vastuvõtmisel järgiti Euroopa Liidu õigust kinnitab ka Euroopa Komisjoni määrus nr 2792/1999 EÜ artikkel 7 lg 3 punkt c, millest nähtub, et laevade püügitegevuse võib alaliselt lõpetada siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil. 30. Antud juhul oli selleks muuks eesmärgiks laeva kasutamine õppeotstarbel, mida aga ei toimunud. Kaebaja väide, et PRIA püüab suunata konkreetseks otstarbeks (püügivõimaluste vähendamine) eraldatud Euroopa Liidu vaheneid muude eesmärkide elluviimiseks, on alusetu. Nagu juba eelnevalt öeldud, siis Euroopa Liidu õigus lubas laevade püügitegevuse alalist lõpetamist (püügivõimsuse vähendamine) ka siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil. Käesoleval juhul aga on see nõue täitamata. Kuna Euroopa Liidu õiguses on nõutav laeva pidev kasutamine muul otstarbel, siis antud juhul pidi selleks pidevaks kasutamiseks olema laeva kasutamine õppeotstarbel, mida aga pole üldse toimunud. 31. Määruse nr 83 ei näe ette mingisugust neljapoolse halduslepingu sõlmimist. Määruse nr 83 § 17 sätestas nimetatud ajal tavapärase menetluse ehk toetuse saaja poolt kinnituskirja allkirjastamise. 32. Toetuse saaja õigusi ning kohustusi kinnitava kinnituskirja allkirjastamise ja tagastamisega PRIA-le võttis OÜ Nautex Hiiumaa kohustuse täita toetuse saamiseks esitatud nõudeid, sealhulgas võõrandama toetuse objekti sihtotstarbe lõpliku muutmise korral kalalaeva, tagades võõrandamislepinguga, et uus omanik täidab kõiki toetuse saajale kehtestatud nõudeid. Samuti kohustus toetuse saaja kasutamise sihtotstarvet muutnud kalalaeva mittesihipärase kasutamise korral toetusena saadud raha tagasi maksma. Nimetatud õigused ja kohustused tulenevad üheselt määruse § 17 lõikest 3. 33. Kaebaja on jätnud täielikult sisustamata väite PRIA poolt kaalutlusõiguse rikkumise kohta. Kuna PRIA menetles antud toetusmeedet konkreetsete õigusaktide alusel, siis on täiesti arusaamatu, millisest kaalutlusruumist kaebaja räägib. 34. Kaebaja väited kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on täiesti alusetud. Sündmuste kronoloogiast nähtub, et 21. novembril 2007. aastal saatis PRIA OÜ-le Gotta järelepärimise, milles palus esitada detailne tegevuste kirjeldus, milles tuli selgitada, kuidas ja millal plaanitakse hakata laeva kasutama vastavalt toetusmeetme tingimustele. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et PRIA-1 on õigus mittesihipärase kasutamise korral toetuse saajalt toetusraha tagasi nõuda. Koopia kirjast saadeti ka OÜ-le Nautex Hiiumaa. Vastamiseks anti tähtaeg 03.12.2007. 35. 24. jaanuaril 2008. aastal toimus PRIA-s ka kohtumine OÜ Nautex Hiiumaa ja OÜ Gotta esindaja hr Margo Purruga. 19.02.2009 tehti PRIA poolt OÜ-le Nautex Hiiumaa ettekirjutus nr 11-2/4 kalalaeva Riina sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks. Eelpool nimetatud tegevused vastavad täielikult haldusmenetluse seaduse kohaselt ärakuulamisenõuetele ning seega saab väita, et kaebaja suhtes on toimunud nii kirjalik kui suuline ärakuulamine. 36. Vastustaja arvates ei ole kaebaja aru saanud õigusaktidest, mille alusel toimub toetuse tagasinõudmine. Kaebaja väide, et ta ei ole vastutav kolmanda isiku (OÜ Gotta) käitumise eest on väär. „Struktuuritoetuse seaduse" § 26 lg 1 p 3 ja p 7 ütlevad, et taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib toetuse tagasi nõuda kui toetust ei kasutata ettenähtud tingimustel ning kui ettekirjutus on jäetud tähtajaks täitmata. Käesoleval juhul on täidetud mõlemad punktid. 37. „Struktuuritoetuse seaduse" § 26 lg 4 ütleb üheselt, et toetus nõutakse tagasi toetuse saajalt ning antud juhul oli toetuse saajaks OÜ Nautex Hiiumaa, kellele maksti toetus välja 17.01.2007. 6 Ka määruse nr 83 § 17 lg 3 p 2 kohaselt kinnitab toetuse saaja, et ta on nõus, et sihtotstarvet muutnud kalalaeva mittesihipärase kasutamise korral on ta nõus saadud raha PRIA nõudmisel tagastama. 38. Seega on nüüd tagantjärgi täiesti arusaamatu kaebaja väide, et tema puhul on tegemist heauskse lepingu poolega ja tal puudub kohustus toetuse tagasimaksmiseks. Antud juhul on loogiline ja arusaadav, et kui kaebaja kohustub oma lepingupartneri tegevuse tõttu toetuse tagastama, siis tekib tal kahjunõude õigus kahju tekitaja vastu. Kaebaja väide, et PRIA ei teinud talle ettepanekut lepingust taganeda on täiesti arusaamatu. PRIA ei olnud kuskil fikseeritud lepingupartnerina. 39. Samuti on täiesti väär kaebaja väide, et PRIA ei kogunud tõendeid laeva Riina sihipärase või mittesihipärase kasutamise kohta. Menetluse kronoloogia antud asjas näitab, kui palju on taotlejale saadetud kirju ja järelpärimisi laeva sihtotstarbelise kasutamise küsimuses. 40. Lisaks eeltoodule on PRIA poolt 13. novembril 2007. aastal läbiviidud järelkontroll ning seal selgus, et laev Riina ei ole sihipärases kasutuses vastavalt PRIA-le esitatud kolme aasta tegevuskavas fikseeritule. Laev Riina seisis kai ääres ja selle sihtotstarbeliselt kasutamist ei toimunud. Järelkontrollis koostatud kontrollaktile nr RA05492 on allkirja andnud ka OÜ Nautex Hiiumaa esindaja Margo Purru. Seega kaebaja lihtsalt valetab, kui ta väidab, et PRIA pole kogunud laeva Riina mittesihipärase kasutamise kohta tõendeid ning valeinformatsioonile üles ehitatud väide PRIA poolt HMS § 40 lg 1 ja lg 2 rikkumise kohta on täiesti alusetu. 41. PRIA on seisukohal, et iga meetme eesmärgi täitmiseks kehtestatakse teatud tingimused, mis on fikseeritud nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikes õigusaktides ning milliseid peab ka meetme eesmärgi saavutamiseks järgima. Käesoleva vaidluse puhul on eelkõige tegemist vaidlusega õigusaktides sätestatud tingimuste täitmata jätmise üle ning PRIA ei pea antud juhul vajalikuks Euroopa Kohtu eelotsustuse küsimist, sest kõik vastavad tingimused mida on kohustuslik meetme eesmärgi saavutamiseks täita on vastavates õigusaktides arusaadavalt ja ammendavalt fikseeritud. Kohtu otsus ja põhjendused 42. Kohus lahendab esmalt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse, kuna eelotsuse küsimisel tuleks menetlus käesolevas asjas peatada. 43. Riigikohtu halduskolleegium märgib 7.mai 2008.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-85-07, p 38 järgnevat: Halduskohtud peavad EL õigusega seotud, st EL õigusest tuleneva, seda täpsustava või rakendava Eesti õiguse kohaldamisel ja tõlgendamisel esmalt kontrollima seda, kas Eesti õigus on EL õigusega vastavuses. Seejuures on soovitav vaadelda EL õigust laiemalt kui ainult asjassepuutuv EL õigusakt. Analüüsida tuleks tarvidusel seda, kas Eesti õigus, vajadusel ka asjassepuutuv EL teisene õigus on vastavuses EL esmase õigusega, EL õiguse üldprintsiipide ning Euroopa Liidus tunnustatud põhimõtete, sh põhiõiguste- ja vabaduste austamisega. Kui Eesti kohtul tekib kahtlus EL teisese õiguse vastavuses EL esmasele õigusele, tuleb menetlus peatada ja paluda Euroopa Kohtult EL õigusakti kehtivuse ja vajadusel tõlgenduse osas eelotsust (vt Euroopa Kohtu 22. oktoobri 1987. a otsus kohtuasjas 314/85: Foto-Frost vs. Hauptzollamt Lübeck-Ost, samuti 6. detsembri 2005. a otsus kohtuasjas C-461/03: Gaston Schul ja 10. jaanuari 2006. a otsus kohtuasjas C-344/04: International Air Transport Association jt). Kui EL teisese õiguse õiguspärasuses kahtlusi ei teki või Euroopa Kohtu vastus kinnitab teisese õiguse õiguspärasust, kuid tekib kahtlus Eesti õiguse vastavusest EL õigusele, siis võib Eesti 7 õiguse EL õigusega kooskõla küsimuse lahendada, toetudes varasemale Euroopa Kohtu praktikale või vajadusel paluda Euroopa Kohtult EL õiguse tõlgendamiseks eelotsust. Eelistada tuleks Eesti õiguse tõlgendamist võimalikult kooskõlas EL õigusega. Kui selgub aga, et Eesti õigus on vastuolus EL õigusega, siis tuleb vastuolus olev Eesti õigus jätta kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust algatamata. 44. Antud juhul ei tekkinud kohtul Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel selliseid kahtlusi, mis saaksid olla aluseks Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemisele, seetõttu jääb kaebuse taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse palumiseks rahuldamata. 45. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab PRIA peadirektori 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1/4, millega tunnistati kehtetuks PRIA peadirektori 27.09.2006. a käskkiri nr 1-3.12/1645 ning otsustati nõuda tagasi OÜ-le Nautex Hiiumaa investeerimistoetuse taotluse nr 0905370015 alusel määratud toetus summas 2 340 736 krooni. 46. Ühenduse struktuuriabi andmise aluseks on “Eesti riiklik arengukava struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004 – 2006”. Toetatavad tegevused on koondatud meetmeteks. Käesoleval juhul on tegemist meetmega 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“. Meetmete täpsem kirjeldus esitatakse riikliku arengukava programmitäiendis. Programmitäiendis on välja toodud meetme üldised ja spetsiifilised eesmärgid, sisu, toetatavad tegevused, toetuse saajad, seirenäitajad ja saavutustasemed, taotluste vastuvõtmine ja menetlemine. 47. Vastavalt perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse § 16 lg-le 1 kehtestab meetme rakendusasutuse juht (antud juhul põllumajandusministeerium) kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või meetme osade kaupa. Põllumajandusminister on kehtestanud 21.07.2005 määrusega nr 83 Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006" meetme 3.9 "Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" tingimused (edaspidi määrus nr 38). 48. Kaebuse esitaja arvates on käesoleva juhul vaidluse lahendamisel peamine vastavat valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õiguse ja siseriikliku seadusandluse vastavuse küsimus. PRIA on seisukohal, et tegemist on vaidlusega meetme eesmärgi saavutamiseks siseriiklikes õigusaktides arusaadavalt ja ammendavalt fikseeritud kohustuslike tingimuste täitmata jätmise üle. 49. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole pelgalt vaidlusega meetme eesmärgi saavutamiseks siseriiklikes õigusaktides fikseeritud kohustuslike tingimuste täitmata jätmise üle, vajalik on analüüsida ka vastavat valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õiguse ja siseriikliku seadusandluse vastavust. 50. Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimise toetust makstakse Euroopa Liidu Nõukogu 17. detsembri 1999. a määruse nr 2792/1999/EÜ alusel, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord. Nõukogu eelnimetatud määrust on muudetud 20. detsembri 2002. a määrusega nr 2369/2002/EÜ. 51. Määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikkel 1 sätestab määruse eesmärgid: 1. Käesoleva määrusega luuakse raamistik kõigile liikmesriigi territooriumil võetavatele kalandussektori struktuurimeetmetele, piiramata seejuures piirkondlikku eripära määruse (EÜ) nr 1263/1999 artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide ja ühise kalanduspoliitika, eelkõige kalavarude pikaajalise kaitse ja säästliku kasutamisega seotud eesmärkide saavutamisel. 8 2. Kõnealuse sektori struktuuripoliitika eesmärk on suunata ja hõlbustada ümberkorralduste tegemist. Ümberkorraldused hõlmavad tegevust ja meetmeid, mille püsiv toime aitab kaasa määruse (EÜ) nr 1263/1999 artikli 1 lõikes 2 määratletud ülesannete täitmisele. 52. Määruse (EÜ) nr 1263/1999 artikli 1 lõikes 2 määratletud ülesanded on:

1. a)saavutada püsiv tasakaal kalavarude ja nende kasutamise vahel;
2. b)tugevdada struktuuride konkurentsivõimet ning majanduslikult elujõuliste ettevõtete arengut selles sektoris;
3. c)parandada kalandus- ja akvakultuuritoodetega varustamist ja suurendada nende lisandväärtust;
4. d)toetada kalandus- ja akvakultuurisektorist sõltuvate piirkondade taaselustamist. 53. Teatavasti on Euroopa Liidu määrused vastavalt EÜ asutamislepingu art 249 lg-le 2 tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides, sh Eestis. See, et vastav määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, on sätestatud määruse nr 2792/1999/EÜ (muudetud määrusega nr 2369/2002/EÜ) kui ka määruse nr 1263/1999/EÜ artiklites 25 ja 8. 54. OÜ-le Nautex Hiiumaa määrati toetus, mille andmise tingimused on sätestatud Euroopa Liidu määruse nr 2792/1999/EÜ artiklis 7, mis käsitleb püügikoormuse korrigeerimist. Püügikoormuse korrigeerimise üheks võimaluseks on laevade püügitegevuse alaline lõpetamine. Artikli 7 p 3 c 20. detsembri 2002. a määrusega nr 2369/2002/EÜ sätestatud muudatuse kohaselt on laevade püügitegevuse alalise lõpetamise meetmeks laeva pidev kasutamine kasumit mitteandval muul kui kalapüügi eesmärgil. 55. Nagu eelnevalt märgitud, on määrus nr 83 kehtestatud STS § 16 lg 1 alusel, mis ütleb, et toetuse andmise tingimused ja kord sätestatakse kooskõlas programmitäiendis sätestatuga. Programmitäiend on dokument, mille on koostanud liikmesriik või korraldusasutus ja millega rakendatakse abi strateegiat ja prioriteete ning mis sisaldab üksikasju meetme tasandil ja saadetakse teadmiseks Euroopa komisjonile. 56. "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtse programmdokumendi 2004-2006" meetme 3.9 Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine (FIFG) programmitäiendi kohaselt on meetme üldine eesmärk kalalaevastiku püügivõimsuse kooskõlla viimine kasutatavate kalavarudega ning spetsiifiline eesmärk kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine. Toetavaks tegevuseks on hüvitiste maksmine kalalaevade utiliseerimisel ning hüvitiste maksmine kalalaeva sihtotstarbe lõplikul muutmisel (nt kalalaevade kasutamine õppe- teadusuuringute, ajaloo säilitamise, turismi jm eesmärgil). Toetuse saajateks on kalalaevade omanikud ja operaatorid. Programmitäiendis on märgitud, et meetme rakendamiseks kehtestatakse detailsemad hindamiskriteeriumid. Täpsed projektide hindamiskriteeriumid ja -protseduur kooskõlastatakse korraldusasutusega ning sätestatakse põllumajandusministri määruses. 57. Seega võib liikmesriik kehtestada meetme rakendamiseks projektide hindamiskriteeriumid. Riigikohus on rõhutanud, et liikmesriigi poolt kehtestatud kriteeriumid peavad olema kooskõlas EL õiguse üldpõhimõtetega ja toetuse eesmärkidega (Riigikohtu halduskolleegiumi 08. novembri 2007.a. otsus asjas nr 3-3-1-38-07, p 12 ning 14. mai 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-95-06, p 22). 9 58. Määruse nr 83 § 5 lg-s 1 sätestatud toetuse üldine ja spetsiifiline eesmärk on kooskõlas Euroopa Ühenduse vastavate instrumentide eesmärkidega. Samuti vastavad Euroopa Liidu õigusele vastavad ka toetatavad tegevused: kalalaeva utiliseerimine või sihtotstarbe lõplik muutmine. Sihtotstarbe lõplik muutmine selle määruse tähenduses on kalalaeva kasutusele võtmine mittetulutooval eesmärgil ja muuks otstarbeks kui kalapüük, nagu näiteks kalalaeva kasutamine õppe, teadusuuringute, ajaloo säilitamise, järelevalve või muul eesmärgil. 59. Vaidlustatud käskkirja õigusliku alusena on märgitud „Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse § 26 lg p 3 ja 7 ja põllumajandusministri 21.07.2005 määruse nr 83 § 16 lg 8 p 3 (toimik nr 3-09-1879 –lk 14-16) 60. Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse (lühendatult STS) § 26 lg 1 p-d 3 ja 7 sätestavad, et taotluse rahuldamise otsuse teinud asutus võib teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta toetuse saajalt, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel (p 3) ning käesoleva seaduse § 25 lõike 2 punktis 5 sätestatud ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata( p 7). Määruse nr 38 § 16 lg 8 p 3 kohaselt võib PRIA peadirektor taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei täida toetuse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Käskkirja põhjendustest lähtuvalt nõutakse toetus tagasi, kuna OÜ Nautex Hiiumaa ei kasutanud toetust ettenähtud tingimustel ning ei ole täitnud ettekirjutust kalalaeva „Riina“ sihtotstarbeliseks kasutamiseks. 61. Määrus nr 83 sätestab toetuse taotlemise ja taotluse rahuldamise (toetuse saamise) tingimused, kuid ei sätesta ega kohtu arvates ei saagi sätestada kalapüügivõimsuse reguleerimiseks saadud toetuse kasutamise tingimusi, mille rikkumine võiks anda aluse toetuse tagasinõudmiseks (§ 16 lg 8 p 3 kohaldamiseks). 62. Euroopa Nõukogu 17. detsembri 1999. a määruse nr 2792/1999/EÜ kui ka meetme 3.9 Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine (FIFG) programmitäiendi kohaselt on toetus mõeldud toetuse saajale hüvitisena kalalaeva utiliseerimise või sihtotstarbe lõpliku muutmise korral. See, et toetust tuleb käsitleda kompensatsioonina kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma laevaga kala püüdmast, mitte aga laeva sihtotstarbe lõpliku muutmise konkreetse projekti finantseerimisena, tuleneb ka määruse nr 38 § 8 lg-st 6. Nimetatud sätte kohaselt peab toetuse saaja kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta. 63. EL Nõukogu määrus nr 2792/1999/EÜ ei näe ette võimalust, et liikmesriigid sätestavad kalapüügivõimsuse vähendamiseks ettenähtud toetuse kasutamise tingimused. Toetuse kasutamise tingimuste kehtestamise võimalust ei näe ette ka programmitäiend. STS § 16 lg 1 alusel kehtestatud määrused, sealhulgas kalapüügivõimsuse reguleerimiseks toetuse andmise tingimused ja kord, peavad olema kooskõlas vastavas programmitäiendis sätestatuga. Nagu eelnevalt märgitud on programmitäiendist lähtuvalt võimalik kehtestada üksnes abikõlblikkuse ja toetuse taotlejate valiku detailsemad hindamiskriteeriumid. 64. PRIA on seisukohal, et toetuse saajale kehtestatud nõudeks on laeva sihtotstarbe muutmine kohustusega tagada, et viis aastat kasutatakse seda laeva pidevalt konkreetsel otstarbel. Samas nõustub PRIA sellega, et määrus nr 38 toetuse saanud isikutele seda nõuet otseselt ei sätesta. PRIA arvates on see nõue, ehk toetuse kasutamise tingimus, tuletatav määruse nr 83 §-st 17. 65. Määruse nr 38 § 17 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt peab toetuse saaja allkirjastama ja PRIA-le tagastama PRIA poolt koostatud kinnituskirja, millega kohustub võõrandama sihtotstarbe lõpliku muutmise korral kalalaeva, tagades võõrandamislepinguga, et uus omanik täidab kõiki toetuse saajale kehtestatud nõudeid ( vt vastav kinnituskiri toimik 3-09-1879-lk 17). 10 66. Meetme 3.9 raames makstava toetuse (hüvitise) eesmärk on vähendada kalalaevastiku püügivõimsust. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et püüd suunata püügivõimsuse vähendamiseks eraldatud Euroopa Liidu vahendid muude eesmärkide elluviimiseks, ei ole kooskõlas toetuse eesmärgi ja otstarbega. 67. Nagu eelnevalt märgitud on toetus mõeldud kompensatsiooniks kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma laevaga kala püüdmast, mitte aga konkreetse tegevuse (projekti) finantseerimiseks mõeldud toetusena. Meetme eesmärgiks ei ole suunata ja reguleerida püügilt kõrvaldatud laeva edasist kasutamist konkreetsel mittetulunduslikul eesmärgil PRIA poolt aktsepteeritud vormis. 68. Asja materjalidest nähtub, et 24.10.2006.a. sõlmis OÜ Nautex Hiiumaa OÜ-ga Gotta kalalaeva „Riina“ tasuta üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu. Lepingu p 3. 2 kohaselt kinnitab omandaja (OÜ Gotta), et on teadlik kohustusest täita toetuse saajale (st Võõrandajale) määratud nõudeid tulenevalt põllumajandusministri määrusest nr 83, 21.07.05 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006" meetme 3.9 "Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" tingimused. 02.05. 2005 on Eesti Mereakadeemia ja OÜ Gotta vahel sõlmitud ühise tegutsemise leping, mille kohaselt pooled teevad koostööd õppe- ning teadus- ja arendustegevuse alal hüdrograafia-, kartograafia ja navigatsioonimärgistuse projekteerimise valdkonnas, sh üliõpilaste parktika korraldamine, teadus- ja arendusprojektides osalemine jmt, eesmärgiga valmistada ette EL turul konkurentsivõimelisi hüdrograafe. Pooled teostavad koostööd eelkõige spetsialistide vahetuse ja teineteise infrastruktuuri(sh aparatuuri ja ujuvvahendite) kasutamise osas (toimik nr 3-09-1879lk 18-24). 69. Toetuse määramise aluseks oli OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemiaga vahel sõlmitud leping ning toetuse määramisel oli PRIA lepingu tingimustest teadlik ning aktsepteeris neid. 70. Vaidlust ei ole selles, et laeva „Riina" ei kasutata enam kalapüügiks ning laeva pragune omanik OÜ Gotta (pankrotis) ei saa selle kasutamisest kasu. 71. PRIA arvates ei kasutata laeva sihtotstarbeliselt, kuna laeval ei toimu pidevalt õppetööd. Veendumus, et Eesti Mereakadeemia laeva õppetööks ei kasuta, põhineb PRIA 13.11.2007.a. koostatud kontrollaktil nr RA 05492. Kontrollakti kohaselt ei kasutata laeva hetkel aktiivselt praktikalaevana, kuna puudub klientide poolt rahaline kate seoses transiidimahtude vähenemisega ( tl 28). 72. Eesti Mereakadeemia on 15. märtsi 2006.a. kirjas nr 1-15/68 kinnitanud, et Eesti Mereakadeemia ja OÜ Gotta vahel sõlmitud ühise tegutsemise leping kehtib ning lepingu realiseerimisel peab Eesti Mereakadeemia oma üliõpilaste hüdrograafia praktika korraldamisel võimalikuks laeva ja OÜ Gotta spetsialistide kasutamist. Vastuseks kaebaja pöördumisele kinnitab Eesti Mereakadeemia 26. augusti 2008.a. kirjas nr 612/458-1, et vaidlusaluse laeva kasutamisvõimalusega on arvestatud alates koostöölepingu sõlmimisest kuni tänaseni. Laeva kasutamine õppeeesmärkidel on ennekõike ette nähtud Teadusja Arenduskeskuse töö raames. Teaduskeskuse töös mõningaste viivituste möönmine, mis on seotud teadusliku aparatuuri hankimisega, ei anna alust järeldada, et Mereakadeemia Teaduskeskus laeva „Riina“ õppetööks ei kasuta ning kasutada ei soovigi. Asjaolu, et 13. novembril 2007 kontrolli teostamise hetkel ei toimunud laeval loengut või muus vormis õppetööd, ei anna alust järeldada, et laeva õppetöös ei kasutata ega hakatagi kasutama. Mereakadeemia on arvamusel, et laev „Riina“ võimaldati neile kasutamiseks õppe-eesmärgil omal äranägemisel ning sellega ei seata akadeemiale haridustöö väliseid kohustusi laevaga seotud õppetöö korraldamisel (toimik 3-09-1879 – lk 25). 11 73. Lähtudes OÜ-ga Gotta sõlmitud ühise tegutsemise lepingust (mida PRIA on toetuse määramisel aktsepteerinud) oli Eesti Mereakadeemial kohtu arvates täielik alus eeldada, et laeval läbiviidava õppetöö konkreetse aja ja vormi otsustamine on akadeemia siseasi ning et laeva kasutusse andmisega ei seata akadeemiale kohustusi õppetöö aja ning vormi määramisel. 74. Kohtu veendumusel on õige kaebaja seisukoht, et laeva tasuta võõrandamisega isikule, kes kohustub kasutama seda muuks tegevuseks kui kalapüügiks, on toetuse määramisest tulenevad kaebaja kohustused täidetud. Toetuse saajale tingimuse seadmine, et võõrandamislepinguga tuleb tagada kõigi toetuse saajale kehtestatud nõuete täitmine uue omaniku poolt, ei ole kooskõlas EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2792/1999 ning sellise tingimuse seadmisega määruses nr 83 on määruse andja väljunud programmitäiendis antud volituse raamest. 75. Lähtudes siseriiklikus lepinguõiguses sätestatust ei ole eelnimetatud tingimust võimalik täita. Nii eraõiguslik leping kui ka haldusleping on täitmiseks kohustuslik pooltele. OÜ Nautex Hiiumaa ei ole OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemia vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingu pooleks. Kaebuse esitajal puudusid seaduslikud võimalused mõjutada lepingu osapoolte (OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemia) käitumist. Seetõttu ei ole õiguspärane ka PRIA poolt OÜ-le Nautex kalalaeva „Riina“ sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks 19.02.2009 tehtud ettekirjutus. Nõuda kaebajalt õigusvastase ettekirjutuse täitmist on alusetu. 76. Kinnituskirjaga kaebajale pandud kohustuse, mida ei ole õiguslikult võimalik täita, ning õigusvastase ettekirjutuse mittetäitmine ei saa olla OÜ-lt Nautex Hiiumaa toetuse tagasinõudmise õiguspäraseks aluseks. 77. Lähtudes eeltoodud põhjendustest rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.06.2009.a. käskkirja nr 11-26.1/4. Menetluskulud Kaebuse esitaja esitas kohtule taotluse mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 6550, sellest riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud summas 6300 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Nautex kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 6550 krooni, sellest riigilõiv 250 krooni ning kulutused õigusabile 6300 krooni. Kulutused õigusabile on antud asjas põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 12