2-10-33650 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
- oktoober 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-33650 Tsiviilasi, hageja nõue Hagihind I N hagi T N vastu abielu lahutamise nõudes 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I N (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Valentina (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja T N (isikukood XXX, elukoht XXX)
- oktoober 2010.a. Kohtuistungi toimumise aeg Nikandrova Resolutsioon
- Rahuldada I N hagi T N vastu abielu lahutamise nõudes.
- Lahutada I N ja T N vahel 26.12.1987.a Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult. 1/2 2-10-33650 Hageja nõue ja põhjendus Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 26.12.1987.a. Abielust on pooltel tütar, kes on praegu 22 aastane.
- aastal sõitis hageja ära Venemaale ning sellest ajast peale ei ole ta Eestis käinud. Hageja soovib uuesti abielluda ja luua uue perekonna. Kostja on abielulahutusega nõus. V N on pöördunud mitu korda Narva Perekonnaseisuameti poole palvega abielu lahutada, kuid talle keelduti seda tegemast. Hagejal puudub võimalus abielu lahutamiseks Eestisse sõita. Hageja palub lahutada poolte abielu, menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja hagiavalduse juurde. Palub abielu lahutada. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud juba 1993.a. Taastada abielusuhted hageja ei soovi. Kostja kohtuistungil nõustus abielulahutamisega. Kostja avaldas, et abielusuhted on ammu lõppenud ja nende taastamist ei pea ta võimalikuks. Kohtu seisukoht Poolte abielu on sõlmitud 26.12.1987.a Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 949 . Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi rohkem kui kaks aastat. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole varema kantud perekonnanime taastamist taotlenud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 2/2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.