2-08-83850/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-83850 Tsiviilasi S P hagi MV vastu 40 000 krooni saamiseks 40 000 krooni Hagi hind Menetlusosalised ja nende hageja S Palm (isikukood xxx elukoht xxx) esindajad hageja esindaja Jevgeni B kostja MVentsel (isikukood xxx, elukoht xxx) 07.06.2010, avalik kohtuistung Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista MV võlgnevus 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni S P kasuks.
4. Kõik menetluskulud jätta MV kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 08.12.2008.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 40 000 krooni saamiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 26.06.2009.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.09.2009.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 2008.a jaanuaris eellepingu, mille kohaselt pidi kostja hagejale müüma Viimsi vallas Xxx asuva korteriomandi. 01.02.2008.a tasus hageja kostjale ettemaksu 40 000 krooni. Kuna hageja ei saanud kokku korteri ostmiseks vajalikku summat, siis jäi ostu-müügileping sõlmimata. Kuna lepingut ei sõlmitud notariaalses vormis, siis on tehing tühine. Kostja ei ole raha tagastanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 40 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tasunud kostjale 40 000 krooni. Nimetatud rahasumma tasuti töövõtulepingu alusel OÜ-le L . Hageja tellis OÜ-lt L suulise töövõtulepingu alusel ehitustöid, mille viimane on ka teostanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud lihtkirjaliku eellepingu, millega kohustusid sõlmima hiljemalt 15.02.2008.a ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu Viimsi vallas Xxxasuva korteriomandi omandiõiguse üleminekuks kostjalt hagejale. Eellepingu punkti 3.3.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale ettemaksuna 40 000 krooni hiljemalt 01.02.2008.a OÜ L arveldusarvele. Vaidlus puudub selles, et hageja on nimetatud summa tasunud. Kohus ei nõustu kostjaga, et 40 000 krooni maksti töövõtulepingu alusel. Eellepingu punktist 3.3.1 nähtub üheselt, et vaidlusalune summa on tasutud ettemaksuna korteriomandi eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Seega oleks eelleping pidanud olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega on poolte vahel sõlmitud eelleping tühine. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 000 krooni. Asjaolu, et ettemaks tasuti OÜ-le L , mitte kostjale, ei oma asjas tähtsust. Lepingu pooleks on kostja. Kuna ettemaks tasuti OÜ-le L kostja palvel, siis on hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist kostjalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 2 TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3