Obsah (8)

§ 28§ 48§ 46§ 218§ 45§ 47§ 23§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja 03. juuni 2010. a, Narva koht Tsiviilasja number 2-10-20607 Tsiviilasi A.V. kaebus kohtutäitur A.K.i (K.) 22.04.2010.

§ 28lg 2 sätestatud ruumi sisenemist vältides.

Kohus asus seisukohale, et kohtutäituri taotlus tuleb rahuldada ja kohtutäiturile tuleb anda luba võlgnike eluruumi sisenemiseks. Kuivõrd uus väljatõstmise aeg on määratud 03.02.

1. a, siis andis kohus kohtutäiturile loa võlgnike ruumidesse sisenemiseks alates nimetatud kuupäevast (tsiviilasja nr 2-08-84405).
2. Viru Maakohtu 09.03.
3. a kohtumäärusega keelduti I. V. hagi SA Narva Linnaelamu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest. Kohus märkis kohtumääruse põhjendustes, et hagiavaldusest ei nähtu, et SA Narva Linnaelamu nõue oleks hageja poolt täielikult rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, või võlgnik oleks eluruumi vabastanud. Hageja nõue põhineb asjaoludel, et kuna ta kasutab peale tagaseljaotsuse jõustumist eluruumi edasi, on hageja ja SA Narva Linnaelamu vahel üürileping muutunud tähtajatuks. Kohus leidis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et hageja elas peale kohtuotsuse jõustumist eluruumis edasi ning selle tulemusel muutus üürileping tähtajatuks, sest on olemas jõustunud kohtuotsus (täitedokument), mis kuulub täies osas täitmisele ning võlaõigusseaduse regulatsioon ei oma täitemenetluse läbiviimisega puutumust, sundtäitmine ei ole välistatud ja täitmise aluseks olev nõue ei ole lõppenud ega peatunud (tsiviilasja nr 2-09-9500).
4. Viru Maakohtu 23.10.
5. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata I. V. kaebus kohtutäitur A.K.i 21.01.
6. a otsuse peale. 14.01.
7. a esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse, paludes lõpetada täitemenetluse

§ 48lg 2 alusel, kuna ta on 29.08.2008.

a tasunud sissenõudjale oma üürivõlgnevuse, mistõttu on alus korterist väljatõstmiseks ära langenud. Kohtutäitur jättis 21.01.2009. a otsusega võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata põhjendusel, et rahalise nõude täitmine ei vabasta võlgnikku kohustusest vabastada eluruum ning täitemenetlus lõpetatakse ainult seaduses sätestatud juhtudel, täitemenetluse lõpetamise alused on toodud

§-s 48 ja kohtutäituril puudub alus antud täitemenetluse lõpetamiseks. 28.01.

1. a esitas võlgnik kohtutäituri otsuse peale kaebuse, milles palus tühistada teostatud täitetoimingud, viidates menetlusnormide rikkumisele võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisel ning võlgniku täitemenetluse peatamise avalduse arutamisel. Kohus leidis, et kohtutäituri 21.01.
2. a otsus täitemenetluse lõpetamise küsimuses on põhjendatud ja seaduslik. Täitemenetluse lõpetamist reguleerib

§ 48. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse ainult seaduses sätestatud alusel.

Pärast jõustunud tagaseljaotsust tasutud üürivõlg ei lõpeta täitemenetlust, kuna kohtutäitur täidab jõustunud kohtuotsuse resolutsioonis märgitud nõudeid formaalselt. 12.11.2007. a tagaseljaotsusega oli võlgnikult välja mõistetud rahasumma üürivõlgnevuse katteks ja rahuldatud nõue vabastada eluruum xxx. Ühe nõude mitmest täitmine (üürivõla tasumine) ca 9 kuud pärast tagaseljaotsuse jõustumist ei lõpeta täitemenetlust teiste nõuete, sh eluruumi vabastamise osas. Seega võlgniku viide

§ 48lg-le 2 pole põhjendatud.

Täitemenetlus on alustatud väljatõstmiseks eluruumist xxx mitte võlgnevuse sissenõudmiseks. Menetlusosalised on sellest ka nõuetekohaselt teavitatud. Kohtutäitur on otsust piisavalt motiveerinud ning jätnud võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja I. V. määruskaebuse rahuldamata (tsiviilasja nr 2-09-8035).

1. Viru Maakohtu menetluses on käesoleva kohtuasjaga analoogiline kaebus kohtutäituri A.K.i 22.04.
2. a otsuse peale, kaebuse esitas I. V. (tsiviilasja nr 2-10-20608). Kaebuse kohta ei ole kohus lahendit teinud. 3 III Kohtutäituri otsus
3. Kohtutäitur A.K. peatas 02.02.
4. a otsusega täitemenetluse I. V., N. V.i, A.V. ja K. V. suhtes

§ 46

lg 2 p 1 alusel seoses võlgniku poolt kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale (Viru Maakohtu tsiviilasi 2-09-8035). Seoses Taru Ringkonnakohtu poolt määruskaebuse rahuldamata jätmisega 22.01.2010. a uuendas kohtutäitur täitemenetluse, määras uue väljatõstmise tähtaja (04.06.2010.

1. a)ning väljastas võlgnikele (sh A.V.
2. le)kinnisasja väljaandmise täitmisteate, vabatahtliku täitmise tähtajaga 26.05.2010. a (tl 3-4). 8. Kohtutäituri 08.04.2010. a täitemenetluse uuendamise otsuse peale (tl 4) esitas A.V. 19.04.2010. a kohtutäiturile kaebuse taotlusega, et kohtutäitur tühistaks 08.04.2010. a otsuse (tl 5). Kaebuse esitaja tugines sellele, et puudub üürivõlg SA Narva Linnaelamu ees, üüri tasutakse regulaarselt, üürileping jätkub ning ära on langenud 12.11.2008. a (*tegelikult 12.11.2007. a kohtuotsus, tsiviilasi 2-07-35606) kohtuotsuses märgitud asjaolud. 9. Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi sissenõudja (SA Narva Linnaelamu) ja võlgnike esindaja (M. T.) juuresolekul, tegi asja kohta 22.04.2010. a otsuse (tl 6-7), millega jättis võlgnike kaebused täitemenetluse uuendamise otsuse ja täitmisteate tühistamise osas rahuldamata, samuti jättis rahuldamata I. V. taotluse täitemenetluse peatamiseks. III Kaebus 10. A.V. esitas 03.05.2010. a kohtule kaebuse (tl 1-2) kohtutäituri 22.04.2010. a otsuse peale

§ 218alusel.

Kaebuses taotleb kaebuse esitaja tühistada kohtutäituri otsus.

1. Kaebuse põhjenduse kohaselt: - on ära langenud sundkorras täidetava kohtuotsuses märgitud asjaolud – üürilepingu lõpetatuks tunnistamine, sest võlgnik I. V. ja tema perekonnaliikmed jätkavad eluruumi sihtotstarbelist kasutamist, regulaarselt tasutakse üüri, mis annab võlgnikule aluse väita, et üürilepingu suhted sissenõudja ja võlgniku vahel jätkuvad. IV Kohtutäituri vastus
2. Kohtutäitur esitas 25.05.
3. a kirjaliku vastuse, milles ta palub jätta kaebus rahuldamata (tl 20). Kohtutäitur esitas alljärgnevad vastuväited. - võlgnikule saadeti esmane täitmisteade Viru Maakohtu otsuse täitmiseks 12.11.2008.a, täitemenetlust ei ole kunagi lõpetatud, vaid see oli peatatud võlgniku kaebuse läbivaatamise ajaks; - võlgnik pidanuks esitama kaebuse esmase täitmisteate peale ning kaebuse esitamise tähtaega ei saa seostada johtuvalt täitemenetluse uuendamise otsusega, mistõttu kaebetähtaeg on möödunud; 4 - täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip (Riigikohtu 16.02.
4. a lahend 3-2-1119-02), st et kohtutäitur ei kontrolli materiaalõiguslikke asjaolusid vaid üksnes seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kohtutäitur viib täitemenetlust läbi täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel ega ole pädev andma hinnangut täitedokumendile: - võlgnik pole tõendanud, et täitedokument on täidetud, sissenõudja soovib sundtäitmise jätkamist ega pole esitanud avaldusi täitemenetluse lõpetamise, peatamise ega edasilükkamise kohta. V Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Täitemenetluse käik ja käimasoleva täitemenetlusega seonduv kohtumenetlus on eelnevalt kohtumääruses kajastatud (vt kohtumääruse I, II ja III osa).
7. Asja materjalidest nähtub, et kohtuotsuse tsiviilasjas 2-07-35606 (edaspidi ka Täitedokument, tl 37) täitemenetlus on algatatud kinnisasja valduse üleandmise ja väljatõstmise osas
8. aastal. Võlgnikele on teatatud kinnisasja väljaandmisest täitmisteatega 20.11.
9. a. Täitedokument on täitmata, sissenõudja pole täitmisavaldust tagasi võtnud (

§ 48

p 1), sissenõudja nõuet pole rahuldatud (

§ 48

p 2), täitedokumenti pole tühistatud ega sundtäitmist pole lubamatuks tunnistatud ega sundtäitmist lõpetatud (

§ 48p 4).

Samuti pole täitemenetlust kohtumääruse alusel peatatud, pikendatud ega ajatatud (

§ 45

). Täitemenetlus oli peatatud üksnes kohtutäituri poolt võlgniku kaebuse läbivaatamise ajaks (tsiviilasi 2-09-8035). Täitemenetluse peatamise tagajärjed on sätestatud

§-s 47, lg 1 kohaselt täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, lg 2 kohaselt täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tingitud asjaolu äralangemist. Kohtutäitur on õieti uuendanud täitemenetluse johtuvalt

§ 47

lg 2, sest kohtumenetlus tsiviilasjas 2-098035 lõppes Tartu Ringkonnakohtu määruse (tl 44-46) jõustumisega ning võlgniku kaebus jäi rahuldamata.

1. Kohtutäitur on õieti lähtunud täitemenetluse formaliseerituse printsiibist. Võlgnik (võlgnikud) on nähtuvalt Viru Maakohtu 29.12.
2. a kohtumäärusest tsiviilasjas 2-0884405, et üürivõla tasumine sissenõudjale vabastab kohustusest vabastada eluruum. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-119-02 märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (

§ 23lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.

Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige

§ 1

lg 1 ja § 23 lg 1 aga ka § 50 lg 4.

§ 1

lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu e õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-119-02 ). Kohtutäitur ei saa anda täitemenetluses hinnangut sellele, kas täitedokumendi täitmise asjaolud langevad ära sõltuvalt sellest, et võlgnik peab üürilepingut jätkuvaks kohtuotsusega väljamõistetud üürivõla 5 tasumise ja eluruumi jätkuva kasutamise ja jooksva üüri ja kommunaalmaksete tasumise tõttu. Kohtutäituril ei ole pädevust selliseid asjaolusid hinnata ja tuvastada, sest kohtutäitur ei ole õigusvaidluste lahendaja.

1. Kohus märgib, et kohus on solidaarvõlgnikule (I. V.) selgitanud kohtumääruses tsiviilasjas 2-09-9500 (tl 40-41) seda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaoluks ei saa olla asjaolu, et võlgnik elab peale kohtuotsuse jõustumist eluruumis edasi ning selle tagajärjel muutub üürileping tähtajatuks või siis loetakse sõlmituks uus üürileping ja võlgnik tasub eluruumi kasutamise eest ning kui on olemas jõustunud kohtuotsus, mis kuulub täitmisele, siis ei oma võlaõigusseaduse regulatsioon täitemenetluse läbiviimisega puutumust. Seega pidi solidaarvõlgnik hiljemalt
2. aasta märtsis teadlik olema sellest, et kohtuotsus on täidetav eluruumi valduse väljanõudmise osas vaatamata sellele, et kohtuotsusega väljamõistetud üürivõlg tasuti ja jätkatakse üüri maksmist ja eluruumis elamist.
3. Kohus leiab, et kohtule esitatud kaebus on esitatud eesmärgiga kõrvale hoida kohtuotsuse täitmisest, kuna kohus on korduvalt selgitanud, et Täitedokument tuleb täita (vt Viru Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas 2-09-9500, Viru Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas 2-098035 (punkt 5), Tartu Ringkonnakohtu põhjendused kohtumääruses 2-09-8035; tl 40-41, 4243, 44-46).
4. Asjasse ei puutu kohtutäituri vastuväide tähtajaga seonduva kohta (edasikaebamise tähtaja möödumine, kuna täitmisteade saadeti
5. aastal). Antud juhul on võlgnik esitanud kohtutäiturile kaebuse, kohtutäitur on kaebuse läbi vaadanud ja teinud selle kohta otsuse, seega tuleneb kaebuse esitamise alus ja õigus

§-st

2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. VI Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt peab kohtutäituri menetluskulud kandma avaldaja, mis on kohtu hinnangul põhjendamatu kaebuse esitamise asjaolusid (vt kohtumääruse punkte 17 ja 18) arvestades õiglane. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 6