2-10-17526/8

2-10-17526 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.

1. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-17526 Tsiviilasi Mxxxx Oxxxxx hagi Vxxxx Sxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise välja mõistmiseks Hagi hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: VxxxxxSxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 04.10.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Mõista Vxxxx Sxxxxxxx välja igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni lapse Cxxxxxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 16.04.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tasuda Mxxxx Oxxxxx arveldusarvele 10102051559003 SEB Pangas, selgitus „elatisraha“. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud VxxxxxSxxxxxkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja elatise lapse ülalpidamiseks. Poolte ühine laps, xxxxxxxxxx.a sündinud Cxxxxxxx Sxxxxxelab koos emaga ja kostja ei täida lapse ülalpidamise kohustust mitme aasta jooksul. Lapse kuludeks märkis hageja 4656 krooni ja palus elatise välja mõista summas 2328 krooni, millele lisada tulumaks, kokku 2947 krooni. Elatise palus hageja välja mõista alates aprillist 2009.a. Hageja endale kuuluvat vara hagis ei märkinud, sissetulekuks märkis lapse toetuse 1560 krooni. Hageja täiendavas seisukohas jäi nõude juurde. Ta võttis omaks, et lahkumineku järel jäi talle kodune sisustus, kuid see oli amortiseerunud ning seda ei saa lugeda lapse vajaduste katteks. Hageja teatas, et kostjal pole viimased 12 aastat olnud nn palgatööd ja seetõttu ei saa tema väiteid töö mitteleidmisest võtta tõsiselt. Oma sissetulekute ja kohustuste kohta märkis hageja järgmist: sissetulek 1560 krooni on CxxxxxxxxSxxxxxxxxSoome Vabariigist makstav lasteabiraha. Lisaks saab hageja GxxxxxxxAxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatist, mis ei laeku aga stabiilselt. Hageja ise on mais 2009.a sündindu lapsega kodune. Kinnistul tehakse hädavajalikke remonttöid, milleks hageja elukaaslane on võtnud pangalaenu. Hageja ise on pidanud tagasi maksma koos kostjaga võetud väikelaene, summas 40 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ja leidis, et hageja majanduslik olukord on palju parem kui temal. Kostja teatas, et lahkumineku järel 2008.a kevadel jäi neil hagejaga kokkulepe, et hageja lapsele elatist ei nõua ja kostja jätab kõik koduse sisustuse asjad (mööbel, kodumasinad) hagejale. Kostja on töövõimetu ja tal ei ole õnnestunud tööd leida. Elatub juhutöödest ja vanametalli müügist saadavast tulust. Varaks on vaid sõiduauto Mazda. Ta elab üürikorteris ja tal on eluasemega seotud kulusid 1000 krooni. Lisaks on kostjal vaja tasuda liiklusõnnetusega tekitatud kahju 10 000 krooni, mille tõttu on kohtutäitur ka tema arved arestinud. Hagejale kuulub kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille erastasid pooled kooselu ajal koos ja mille erastamise kulud tasus kostja. Kinnistul käib vilgas ehitustegevus. Seega on hagejal elamispind ja kindel sissetulek, mida kostjal ei ole. Kostja on võimaluse piires last toetanud andes hagejale sularaha. Kuna kodune vara jäi hagejale, palus kostja elatist mitte välja mõista tagasiulatuvalt. Kostja on valmis maksma lapsele elatist alates juunist 2010.a 1500 krooni kuus. Kui kostja majanduslik olukord paraneb, on ta valmis tasuma elatist suuremas summas. Vastuseks hageja täiendavatele väidetele jäi kostja kindlaks, et on nõus tasuma elatist 1500 krooni alates 01.06.2010.a. Kostjal on lisaks ühisele lapsele hagejaga ka xxxx.a sündinud tütar, kelle ülalpidamise osaleb ta kokkuleppel tütre emaga. Kostja teatas, et ei ole kindlasti nõus tasuma elatist sularahas. Kostja märkis, et kodutehnika, mis jäi hagejale, oli muretsetud paari viimase aasta jooksul enne lahkuminekut ja ei olnud amortiseerunud. Perioodil, kus hageja käis tööle Soomes, hoolitses kostja kõigi hageja laste eest, ehitas ja parandas enda raha eest hagejale kuuluvat elamispinda, kus elati. Hageja minitud väikelaen sai võetud just elamispinna remondiks ja kuna elamispind kuulus hagejale, pidigi laenu tagasi maksma hageja. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, et soovib vähemalt miinimumelatist, kuid loobus nõudmast tulumaksu osa ja elatisest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Hageja teatas, et kokku on tal x alaealist last, kelle ülalpidamises ta peab osalema. Kostja teatas, et töövõimetust tal määratud ei ole. Juhutöödest saadav tulu on keskmiselt 3000 krooni kuus. Peab ülal pidama ka teist last. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühine laps xxxxxxxxxx.a sündinud Cxxxxxxx Sxxxx (t lk 8). Pooled ei vaidle, et laps elab koos hagejaga, kes teostab lapse suhtes igapäevast isikuhooldust. Rahvastikuregistri andmetel tegi kohus veel kindlaks, et hagejal on lisaks Cxxxxxxxxx veel xxxx last, kellest üks on juba täisealine ja üks saab täisealiseks xxxxxa detsembri lõpus. Seega esitas hagejale kohtule istungil valeandmeid väites, et tal on kokku xxxx alaealist last. Kohus tuvastas ka, et kostjal on lisaks Cxxxxxxxxx üks xxxx.a sündinud tütar. Kuni 01.07.2010.a kehtinud Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS § 61 lg 2 kohaselt tuli elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Alates 01.07.2010.a kehtiva PrkS § 97 p 1 kohaselt on ülapidamist õigustatud saama alaealine laps. Sama seaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vastavalt PrkS § 100 lg 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Pooled on esitanud andmed oma varalise seisundi kohta: hagejale kuulub kinnistu, mille asuvat elamut kasutatakse eluruumina, kostja varaks on sõiduauto. Hagejal töist sissetulekut ei ole, on vaid lastetoetused ja teisele lapsele saadav elatis, kostjal sissetulek ebastabiilne keskmiselt 3000 krooni kuus. Kohus leiab, et kummagi poole majanduslik olukord ei ole niivõrd parem teise poole omast, et saaks kalduda kõrvale ülalpidamiskulude võrdse jaotuse põhimõttest. Hageja on nimetanud lapse kulutusteks 4656 krooni kuus ja esitanud kulude koosseisu. Kostja kuludele otseselt vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul on esitatud kulud lapse vanust arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Hageja esitas nõude elatise välja mõistmiseks seadusega sätestatud miinimummääras. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. PkS § 102 lõike 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitis, et on töövõimetu, kuid see ei olevat vormistatud, seega ei saa nimetatud vastuväidet elatise vähendamise juures arvestada. Kostjal on ka teine ülalpeetav laps. Samuti on ka hagejal kuni 2010.a lõpuni veel kaks ülalpeetavat last, seejärel üks ülalpeetav lisaks ühisele lapsele. Kohus peab kohtlema võrdselt nii hageja kui kostja lapsi. Kui kohus vähendaks kostja poolt tasutavat elatist alla seadusjärgse miinimumi, jääksid lapse kulud suuremas osas hageja kanda, mis kahjustaks aga tema teiste ülalpeetavate huve. Seega ei saa kohus välja mõistetavat elatist vähendada alla seadusjärgse miinimumi s.o summani 1500 krooni. Kostja vastuväide, et ta on püüdnud leida tööd, kuid ei ole seda saanud, ei ole alatise vähendamisel põhjendatud aluseks. Töövõimelise vanema mittetöötamine ei vabasta kedagi oma lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus leiab, et kostja peab tegema kõik endast oleneva, et asuda tööle ja saada piisavalt sissetulekut nii enda kui lapse ülalpidamiseks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada summas 2175 krooni alates hagi esitamisest 16.04.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus määrab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks otsuse täimise korra. Kohus jätab andmata hinnangu poolte väidetele seoses koduse sisustuse hagejale jäämisega elatise katteks. Vastavalt nn vana PkS § 72 lg 1 ei ole elatise nõue tasaarveldatav. Uue PkS § 109 sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kohus selgitab, et nõuded võimalikuks kaasomandi või vara jagamiseks ning muude kulutuste hüvitamiseks tuleb esitada eraldi menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik