lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse R isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, millele lisandub tulumaks 21%, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi omaks. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2700.- kr, s.o summa moodustub elatisest, millele lisandub tulumaks 21%, kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.