2-07-34550 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2009 kell 10.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-345

§ 164lg1 ja 2, § 1028 lg 1.

1. Hageja selgitab, et C OÜ ja kosja vahel ei ole sõlmitud ühtegi laenulepingut. Samuti ei ole C OÜ kostjalt laenu saanud ega võtnud üle kolmandate isikute kohustusi kostja ees. Seega on kostja alusetult rikastunud, kuna hageja õiguseellane on ekslikult kandnud kostja arveldusarvele 118 979,99 krooni ning raha saamiseks puudus õiguslik alus.
2. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole tõendanud, et hageja õiguseellase ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping. Samuti ei ole kostja tõendanud, et on laenulepingu täitmisena hageja õiguseellasele laenusumma üle andnud või vormistanud mõne muu kohustuse laenulepinguna. Hageja ei nõustu kostjaga, et laenulepingu sõlmimine on tõendatud maksekorralduse selgitusega, mille kohaselt makse aluseks on laenu tagasimaks. Alusetu on kostja väide, et hageja ega hageja õiguseellane ei ole nõudnud kostjalt raha tagastamist. Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnista.
4. Kostja tunnistab, et C OÜ ja kostja vahel ei olnud sõlmitud ühtegi allkirjastatud laenulepingu pealkirjaga dokumenti. Leping sõlmiti suulises vormis. Samas oli C OÜ ja kostja vahel laenusuhe, mis tulenes C OÜ, kostja ja kolmanda isiku AS-i TKEG vahelistest õigussuhetest. Kostja leiab, et laenulepingu õigussuhte eksisteerimine C OÜ ja kostja vahel on tõendatud ka hageja poolt kohtule esitatud 22.06.2006 maksekorraldusega, kuna C OÜ osundas makse tegemisel üheselt õiguslikule alusele ning arvutas täpselt laenu põhisumma ja intressi. Seega ei saanud olla tegemist juhusliku trükiveaga, mille tõttu kostja pangakontole võis laekuda teisele isikule mõeldud makse. Makse tasuti kostja arvele teadlikult, C OÜ oli makse tegemisel veendunud, et C OÜ ja kostjavahel on sõlmitud laenuleping.
5. Kostja märgib, et hagi ei kuuluks rahuldamisele isegi juhul, kui hageja väide C OÜ ja kostja vahel laenusuhte puudumise kohta vastaks tõele. Kostja ja C OÜ vahel sõlmitud laenulepingu sõlmimisel edastas C OÜ kostjale tasumiseks AS-i EEpoolt C OÜ-le esitatud 07.04.2006 arve nr 28765214 (tl 102), millises märgitud summa 118 585,11 krooni on kostja laenulepingu täitmiseks maksnud 02.06.2006 maksekorraldusega nr 8 AS-i EE pangakontole C OÜ eest (tl 103). Seega on ka kostja tasunud AS-ile EE hageja õiguseelneja C OÜ võla ilma õigusliku aluseta ning on õigustatud nõudma C OÜ-lt kohustuse täitmiseks tehtud kulude hüvitamist koos seadusjärgse viivisega.
6. Kostja selgitab ka, et kostja andis 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu nr 12/6-L alusel C H OÜ-le laenu 350 000 krooni tähtajaga 01.07.2007 (tl 104-105). 11.07.2006 sõlmitud käenduslepinguga kohustus C OÜ vastutama solidaarselt laenulepingust nr 12/6-L tulenevate C H OÜ kohustuste täitmise eest (tl 106-108). C H OÜ ei ole tänaseni kohustust täitnud. 2 2-07-34550
7. Seega on kostjal õigus tasaarvestada eelmärgitud nõuded C OÜ vastu ka C H OÜ singulaarse õigusjärglasega nõudega. Kohtuotsuse põhjendus
8. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 15.

§ 164

lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 14.03.2007 nõudeõiguste loovutamise lepingu, hageja ja C OÜ vahel (tl 12) ja 14.03.2007 teate kostjale nõude loovutamise kohta (tl 13). Seega leiab kohus, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana C OÜ asemele. 16. Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.06.2006 tegi C OÜ arvelduskontolt XXXXXXXXXXX rahalise ülekande kostja arvelduskontole summas 118 979,99 krooni, märkides selgitusse: „laenu tagasimakse põhivõlg 118 585,11 EEK intress 12% a. 394,88 EEK“ (tl 9). 17. Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on alusetult saadud rahaga või laenusuhtel tuleneva maksega. 18.

§ 1028

lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud 22.06.2006 maksekorraldusest nr 510 nähtub, et C OÜ on kostja arvele tasunud 118 585,11 krooni selgitusega „laenu tagasimaks põhivõlg 118 585,11 EEK intress 12 % a. 394,88 EEK” (tl 9). C OÜ (pankrotis) pankrotihalduril puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid laenulepingu olemasolu kostja ja C OÜ vahel. 22.06.2006 ei ole C OÜ arvelt tehtud teist makset summas 118 979,99 krooni. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti millest nähtuks, et C OÜ ja kostja vahel oleks olnud laenusuhe, millest tulenevalt toimus 22.06.2006 ülekanne laenu tagasimaksmiseks. Kohus leiab, et kostja arusaam, et maksekorraldus on tõendiks laenulepingu eksisteerimise kohta ei ole põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks C OÜ-le laenu andnud ja laenulepingut vormistanud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid laenu suuruse kohta, laenu andmise viisi ja aja kohta. Sellekohased tõendid oleks pidanud kostja raamatupidamises olemas olema. Tunnistaja JK, kes oli C OÜ juhatuse liige vaidlusalusel perioodil (tl 154-155) ütluste kohaselt ta isiklikult makset ei sooritanud ning selgitab, et ka raamatupidajal oli õigus makseid sooritada. Makse tuli välja, kui C OÜ müüdi maha ning võrreldi makseid ja lepinguid ning alusdokumenti maksekorraldusele ei leitud. Kostjal paluti alusetult saadu tagastada 09.03.2007 kirjaga (tl 10). Tunnistaja JK ei saa kinnitada, et makse pidi minema kolmandale isikule ja ei välista JK, et C OÜ oli võlgu kolmandale isikule summa, mis maksti kostjale. Tunnistaja ütlustest selgus, et AS-i TKEGja C OÜ raamatupidaja oli üks ja sama isik, mistõttu võis tekkida segadus arvetega. Kostja vastuväidete kohaselt laenusuhe oli C OÜ, kostja ja AS TKEGvahel. 01.07.2006 laenulepinguga nr 12/6-L on tõendatud, et kostja laenas C H OÜ-le tähtajaga 01.07.2007 350 000 krooni (tl 104-105).11.07.2006 sõlmitud käenduslepinguga kohustus C OÜ vastutama solidaarselt laenulepingust nr 12/6-L tulenevate C H OÜ kohustuste täitmise eest (tl 106-108). Kohus asub seisukohale, et kuna 22.06.2006 maksekorraldusel ei olnud märget, et ülekanne tehti eelmärgitud laenulepingu katteks käendaja poolt, siis ei saa seda tõlgendada kostjale sobival viisil eriti kui oli laenuleping veel sõlmimata ja tagasimakse tähtaeg alles aasta pärast s.o 01.07.2007. Kohus on 3 2-07-34550 seisukohal, et 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu nr 12/6-L ja 11.07.2006 sõlmitud käenduslepingu ja 22.06.2006 maksekorralduse vahel puudub seos. Eeltoodut kinnitab ka kostja esitatud laenulepingust nr 12/6-L tulenev nõue C OÜ pankrotimenetluses (tl 109-110). Kohus asub seisukohale, et eeltoodud 22.06.2006 soorituseks puudus õiguslik alus nii normatiivne kui lepinguline. 19.

§ 1029

alusel kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. EEAS arvega nr 28765214 on tõendatud, et C OÜ nimele on esitatud arve summas 118 585,11 krooni (tl 102), millise on C OÜ eest tasunud kostja 02.06.2006 maksekorraldusega nr 8 (tl 103). Mis põhjusel kostja tasus elektriarve veenvalt ei ole seda selgitatud. C OÜ juhatuse liige - tunnistaja JK ei kinnitanud, et ta oleks sõlminud mingeid kokkuleppeid kostjaga arve tasumiseks. Kostja ei ole esitanud C OÜ pankrotimenetluses nõuet elektriarve tasumise eest. EEAS ei esitanud nõuet C OÜ pankrotimenetluses ning pankrotihalduril puuduvad andmed, et arve oleks tasunud kokkuleppel C OÜ eest kolmas isik (tl 128). Kohus on seda meelt, et juriidiliste isikute nimel kokkuleppeid saavad sõlmida ainult seaduslikud esindajad või isikud kellele on seaduslik esindaja selleks andnud volituse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kokkuleppeid sõlmiti või volitati selleks kolmandaid isikuid (raamatupidaja). Kohus leiab, et ka suuliselt lepingute sõlmimine on lubatav ainult juriidiliste isikute seaduslikel esindajatel või selleks delegeeritutel. Kokkulepped isikute poolt, kellel puudub selleks pädevus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi isikutele, kelle nimelt see sõlmiti. Teise poole risk sõlmida lepinguid isikutega kellel pole selleks õigust. 20. Kohus leiab, et

§ 1028

lg 1 eeldused on täidetud: kostja on rikastunud C OÜ arvel, kuivõrd on kostja saanud 118 979,99 krooni; rikastumine on toimunud hageja soorituse kaudu; soorituseks puudus õiguslik alus nii normatiivne kui lepinguline. Menetluskulud 21. juriidiliste isikute Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4