← Eesti

2-09-44177/36

Obsah (8)§ 331§ 657§ 654§ 217§ 34§ 333§ 663§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-44177 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Margo Kl

§ 331lg 1).

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Tulenevalt

§ 657

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kooskõlas

§ 654

lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamise põhjendusi, sest nõustub maakohtu otsuses sisalduvate vastavate motiividega. Vastuseks apellandile märgib kolleegium alljärgmist. Pärnu Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Käesolevas asjas on kostjaks juriidiline isik - äriühing -, kelle lepinguliseks esindajaks oli eesti keelt valdav Margus Rebane. Nimetatud isik on kostja nimel esitanud nii vastuse hagiavaldusele kui muud menetlusdokumendid (s.h taotlused tõendite esitamiseks). Seadusest tulenevalt võib isik menetluses osaleda isiklikult (juriidilise isiku seaduslik esindaja) või lepingulise esindaja kaudu. Antud juhul on kostja valinud lepingulise esindaja, kes on teda menetluses ka esindanud. Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, tema tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt (

§ 217

lg 5).

§ 217

lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Vaid siis, kui menetlusosaline ei valda eesti keel ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasatakse võimaluse korral tõlk (

§ 34lg 1).

Apellandi väide selle kohta, et tema seaduslik esindaja ei saavutanud piisavat kontakti lepingulise esindajaga, ei viita menetlusnormi rikkumisele. Nimetatud asjaolule ei viita ka apellatsioonkaebuses sisalduv arutlus, mille kohaselt ei olnud kostja seaduslikul esindajal võimalik erinevatel põhjustel osaleda kohtuistungitel ega toimiku materjaliga tutvuda. Kostja lepinguline esindaja on kõigist menetlustoimingutest osa võtnud, mingeid takistusi toimiku materjaliga tutvumiseks tal ei esinenud. Vajalikud menetlusdokumendid on temani jõudnud õigeaegselt. Väide, nagu poleks kostjat eelnevalt teavitatud hageja tunnistajate ülekuulamisest 16.03.2010 istungil, ei ole kooskõlas asja materjaliga. 6 Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud tunnistaja ülekuulamise taotluse kohtule 16.10.2009 menetlusdokumendis (tl 81-82). 20.01.2010 istungil esitas kostja taotluse tõendite esitamiseks (s.h kahe tunnistaja ülekuulamiseks). Kohus määras uue istungi aja ning ühtlasi ka tõendite esitamise lõpliku tähtaja (istungi protokoll tl 113). 05.02.2010 esitas hageja taotluse veel teisegi tunnistaja ülekuulamiseks, kinnitades samas, et taotlus on edastatud ka kostja esindajale. 10.02.2010 kirjas on kohus palunud kostjalt seisukohta hageja taotluse suhtes (tl 119). 27.02.2010 kirjas on kostja esindaja kinnitanud, et ei oma vastuväiteid OÜ Heikmar poolt esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlusele (tl 121). 16.03.2010 toimunud kohtuistungil kuulati poolte taotletud tunnistajad üle (ühe tunnistaja ülekuulamise taotlusest on kostja esindaja istungil loobunud - protokoll tl 123). Maakohus on kõiki toiminguid läbi viies vastavaid reegleid järginud. Ka 16.03.2010 kohtuistungil osales kostja esindaja, kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kostja esindaja tunnistajaid ka küsitlenud. Mingeid vastuväiteid kohtu tegevuse kohta ei ole kostja eelneva menetluse kestel esitanud.

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kui kostja ei olnud nõus kohtu tegevusega 20.01.2010 istungi läbiviimisel või muude toimingutega, pidi ta sellest kohut koheselt teavitama. Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil, kuna see on esitatud hilinenult. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (

§ 663lg 7).

Kaebus sellist märget ei sisalda. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt

§ 171lg-st 1 jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Ü. Jänes M. Klaar I. Sidok 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.