3-10-208/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-208 Haldusasi A.S. kaebus Tallinna Vangla direktori
2. augusti 2009 käskkirja nr 60 ja
3. oktoobri 2009 käskkirja nr 82 osalise tühistamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: A.S. Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta A.S. kaebus rahuldamata.
5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele. Koos kohtuotsusega tagastada kaebuse esitajala kaebuse täiendusega saadetud originaaldokumendid Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8. jaanuaril 2010 esitas A.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla direktori
9. augusti 2009 käskkirja nr 60 ning
10. oktoobri 2009 käskkirja nr 82 tühistamist osas, milles need keelavad vanglas kinni peetavale isikule ajalehtede, ajakirjade, raamatute ja õpikute saatmise ning keelavad kinnipeetaval omada mütsi, T-särki, lühikesi pükse ja rihma, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest. Nimetatud esemed keelati julgeoleku tagamise eesmärgil ning põhjendusel, et nende esemete läbiotsimine on raskendatud või teatud juhtudel teostamatu.
11. Kaebuse esitaja hinnangul on tema õiguste piiramine põhjendamatu, kuna tema ei ole narkootiliste ainete tarvitaja. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd läbiotsimine on vanglaametnike töö ja kuna neil on seaduse järgi õigus väljastada erandkorras edasilükkamatutel juhtudel luba läbiotsimiseks, siis ei ole põhjendatud piirata kõikide kinni peetavate isikute õigusi saada maksikirjaga ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu ka 1 asjaolule, et on teada palju juhtumeid, kus vanglaametnikud ise on vanglasse narkootilisi aineid toonud.
12. Samuti märgib kaebuse esitaja, et tema jaoks on tarvilik saada postiga ka õpikuid ja raamatuid, kuna vangla ei ole võimeline õppimiseks ja lugemiseks raamatuid tagama. Kaebuse täienduses on A.S. märkinud, et on õppinud sukeldujaks ning tal on vaja täiendada sellealaseid teadmisi. Samuti on kaebuse esitajal soov saada õppimiseks Mikro- ja makroökonoomika põhikursuse õpikut. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Tallinna Vangla peab A.S. kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut. Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid või esemeid, mis ei ole justiitsministeeriumi poolt kehtestatud keelatud ainete loetelus, kuid vastavad nimetatud paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Eeltoodule tuginedes on vastustaja hinnangul, et kui vanglateenistus leiab, et mingi aine või ese vastab VangS § 15 lõikest 4 nimetatud tingimustele ehk võib ohustada vangla julgeolekut, on tal õigus see vanglas keelata. Seega oli vangla direktori käskkirjade väljaandmisel olemas õiguslik alus.
14. Tallinna Vangla selgitab, et narkootiliste ainete saatmine vanglasse ei ole alati seotud saaja narkootikumide tarbimisega. Seega on kaebuse esitaja väide, et tema narkootilisi aineid ei tarvita, asjakohatu. Vastustaja märgib, et Tallinna Vanglas koheldakse kõiki kinni peetavaid isikuid võrdselt ning seega ei ole võimalik teha erandeid vanglasse saadetud esemete lubamise osas. Vastustaja selgitab, et vanglal ei ole võimalik ilma postisaadetiste põhjalikku läbivaatamist teostamata tuvastada, kas saadetis sisaldab keelatud aineid ja esemeid või mitte. Täiendavate kontrollmeetmete rakendamine nõuab aga vanglateenistuselt täiendavat ressurssi. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on põhjalikult põhjendatud, miks on kinni peetavatele isikutele vanglas keelatud ajalehed, ajakirjad ja muu kirjandus, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel.
15. Tallinna Vangla hinnangul on kinnipeetavatel võimalik käia koolis ning vangla tagab sellisel juhul ka kõik vajalikud õppematerjalid. Kaebuse esitaja on aga vahistatu ning seega ei ole tal võimalik koolis käia. Samas on tal võimalik õppida kambris. Vastustaja selgitab, et vanglas on raamatukoguteenus tagatud kõigile kinni peetavatele isikutele, ka vahistatutele. Seega on kaebuse esitajal võimalik kambrisse saada nii raamatuid kui õpikuid. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et A.S. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vaidlustatud Tallinna Vangla direktori käskkiri on õiguspärane ja põhjendatud.
17. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 lg 1 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud sellised ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut või sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi
18. lõike kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister ning lõikes 4 sätestatakse, et vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 2 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri
19. novembri 2000 määrusega nr 73 kehtestatud vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 11 kohaselt on VangS § 15 lõikes 4 sätestatud otsuse tegemine vangla direktori pädevuses. Seega on vaidlustatud käskkirja andnud seadusest tuleneva volitusnormi alusel selleks pädev haldusorgan. Samuti vastab haldusakt üldistele vorminõuetele – sellest nähtub, kes on akti andja, millistele isikutele tekivad sellest õigused ja kohustused, mis on nende õiguste ja kohustustuste sisuks ning haldusakt on kirjalikult vormistatud ja selles on esitatud haldusakti andmise õiguslikud ja faktilised põhjendused. Eeltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et haldusakt on formaalselt õiguspärane.
20. Kohus leiab, et vaidlusaluses käskkirjas esitatud põhjendused on asjakohased ning õigustavad käskkirjaga ette nähtud piirangute kehtestamist. Piirangud on kehtestatud vangla julgeoleku tagamiseks, kuivõrd vanglasse maksikirjades saadetud esemete läbiotsimine on raskendatud või mõnel juhul teostamatu. On üldteada, et just postipakkidega on püütud sageli vanglasse keelatud aineid ja esemeid toimetada. Mis puudutab postiga saadetud asjade läbiotsmise ja keelatud ainete või esemete avastamise võimalusi, siis nende ainete või esemete avastamine on raske. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglal ei ole ilma postisaadetiste põhjaliku kontrollita võimalik tuvastada, kas saadetis sisaldab keelatud aineid ja esemeid või mitte. Samuti nõutab täiendavate kontrollmeetmete rakendamine ilmselgelt vanglateenistusest täiendavat ressurssi. Kuna ajalehed, ajakirjad ja muu kirjandus koosnevad suurest lehekülgede arvust, siis on nimetatud esemete läbiotsimine vanglateenistuse jaoks vägagi aja- ja tööjõumahukas. Ka vanglasse saadetud riietusesemete sisse on arusaadavalt võimalik keelatud ained ja esemeid peita. Vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangud aga ei kahjusta kinni peetavate isikute huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi sellele, et kõiki saadetisi põhjalikult kontrollida ning samas ei garanteeri ka kontroll, et kirjas saadetud esemetest leitakse kõik vanglas keelatud esemed, mis võivad julgeolekut kahjustada. Isegi kui teoreetiliselt oleks erinevate vahenditega (sh. saadetiste füüsiline läbivaatamine, röntgenläbivaatus, narkokoera kasutamine) võimalik suurem osa keelatud ainetest saadetistest avastada, siis praktikas tuleb lähtuda vanglateenistuse seisukohast, et vangla sellega piisaval määral siiski toime ei tule. Keelatud ainete ja esemete saamise vastu on teatud vanglas kinni peetavatel isikutel reeglina suur huvi, mistõttu on alust arvata, et nende peitmiseks kasutatakse keerulisi viise. On üldteada, et meetodeid, kuidas vanglasse mingisuguseid keelatud aineid või esemeid salaja sisse viia, on väga erinevaid ning ei ole alust arvata, et nende meetodite kasutajad oleksid märkimisväärselt rumalamad või saamatumad kui vanglateenistus, kes selle vastu võitleb ning keelatud asju otsib.
21. Kahtlemata piirab keelatud esemete ja ainete nimekirja täiendus kaebuse esitaja õigusi, ent sellist piirangut ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Ühelt poolt leiab kohus, et vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kinni peetava isiku huvi väljastpoolt vanglast saadetud perioodikaväljaannete lugemise vastu. Kaebuse esitaja huvi sukeldumise vastu ei kaalu üles turvariski ning samuti ei ole tõenäoline, et sukeldumisalase kirjanduse mittesaamine kaebuse esitajat kuidagi eriliselt kahjustaks. Teiselt poolt tuleb tähele panna, et kinni peetaval isikul on võimalik nimetatud esemeid saada ka muul viisil. Vastustaja on õigesti viidanud vangistusseaduse § 93 lõikele 3, milles sätestatakse vahistatu õigus saada üleriigilisi päevalehti ning vangla raamatukogus hoitavaid raamatuid ja ajakirju. Samuti on vahistatul võimalik endale vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust (sh õpikuid ja raamatuid), kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Seega on kaebuse esitajal ikkagi võimalik sukeldumisalase kirjanduse ning õpikute saamine.
22. Vangistusseaduse § 98 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus saada pakke ning justiitsministri
23. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 741 p 1 kohaselt võib vahistatule saata pakis ka riideesemeid ja jalanõusid. Seega on võimalik kaebuse esitajal, viibides vanglas vahi all, võimalik saada pakiga ka muid riideid peale aluspesu, sokkide, kinnaste, salli, jalanõude ja saunalina. Riideesemeid, mis on vahistatule saadetud pakiga 3 vangistusseaduse § 98 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 741 alusel, tuleb vaidlusaluste käskkirjade mõttes lugeda riietusesemeteks, mis on väljastatud vanglateenistuse poolt ning selliste riietusesemete omamine ei ole vahistatule keelatud. Seega maksikirjaga riietusesemeta saatmise mittevõimaldamine kaebuse esitaja olukorda tegelikult märkimisväärselt ei kahjusta. Tõenäosus, et keelatud aineid ja esemeid üritatakse vanglasse toimetada vahistatule mõeldud pakkides, on posti teel saadetavate maksikirjadega võrreldes väiksem juba seetõttu, et vangla sisekorraeeskirja § 75 lg 1 kohaselt kontrollitakse paki sisu paki tooja juuresolekul ning seega peab ka paki tooja riskima võimalike õiguslike tagajärgedega, mis võivad kaasneda, kui pakist avastatakse keelatud esemeid või aineid. Postipakke saab aga saata selliselt, et hiljem on raske või võimatu tuvastada, kes selle saatis. Seetõttu leiab kohus, et maksikirjaga saadetud riietusesemeta omamise keeld ei kahjusta kaebuse eistaja õigusi sedavõrd, et see kaaluks üles vajaduse kaitsta vangla julgeolekut. Kuna kaebuse esitaja on vahistatu, mitte karistust kandev kinnipeetav, siis ei saa tema õigusi rikkuda see, kuidas on (või ei ole) võimalik saata riietusesemeid kinnipeetavatele.
24. Kohus leiab, et selliste esemete maksikirjaga saamise keeld on üks kinnipidamisega kaasnevatest paratamatutest piirangutest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et perioodikaväljaannete lugemise võimalus ei ole vahistatule välistatud, vaatamata sellele, et vahistatule keeldutakse kambrisse lubamast posti teel saadetud tehnikat ning ajakirju, samuti on vahistatul võimalus saada pakiga saadetud riideesemeid ja jalanõusid.
25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohus teinud otsuse kaebuse esitaja kahjuks. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning seega tuleb jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4