Asjaolud Kohtu infosüsteemi (KIS) andmetel on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetlenud A.S. kaebust Viru Vangla toimingute – kaebaja pöördumistele (vaietele) (sh Viru Vangla direktori 15.12.2009 käskkirja nr 6-3/2810-D peale 20.12.2009 esitatud vaidele) mittetähtaegses vastamises – õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohtuotsusega 31.08.2010 haldusasjas nr 3-10-1001 tunnistanud Viru Vangla viivituse A. S. vaietele vastamises õigusvastaseks. Kohtuotsuses on märgitud, et Viru Vangla tunnistab kaebust, et kaebajale on jäänud tähtaegselt vastamata ning vabandab kaebaja ees. 06.10.2010 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja edastatuna Jõhvi kohtumajast kinnipeetava A.S. 25.09.2010 kaebus Viru Vangla vastu (kaebus registreeritud Jõhvi kohtumajas 28.09.2010). 1 Kaebuse kohaselt esitas A. S. 20.12.2009 vaide Viru Vangla direktori 15.12.2009 käskkirja nr 63/2810-D peale, kuid vastust oma vaidele seaduses ettenähtud tähtaja 30 päeva jooksul ei saanud. Kaebaja väidab, et vaide läbivaatamisega viivitamisega tekitas vangla temale suure kahju. Kaebaja istus kartseris ära viis ööpäeva, olles mures, tundes rahutust ning oodates vastust vaidele, lootes, et teda lastakse kartserist välja, kuid vastust ei tulnud. Kaebuse esitaja palub seetõttu Viru Vanglalt välja mõista 3000 eurot, kuna vangla pani teda muretsema ja rahutust tundma, tekitades talle moraalset ja füüsilist kahju. Kaebajal leiti maohaavand, gastriit ja söögitoru ärritus, määrati nelja nädala pikkune ravi ning osaline ravitoit. Kaebaja väitel sai ta need haigused kartseris õigusvastase režiimi ja toidu tõttu, misläbi on oma tervise ära rikkunud, samuti on suhted probleeme ja kannatusi põhjustavad. A. S. märgib, et kartseritingimused on häirivad: duši kasutamisel peab jõudma 15-20 minutiga end pesta, habet ajada, küüsi lõigata ning pesu pesta; kambris ei ole sooja vett, seal ei tohi olla kalendrit ega kella. Kartserisse pannakse väidetavalt terved koos vaimuhaigetega istuma, on palju müra ja see rikub kaebaja närve. Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku vaidemenetluse enne kaebusega halduskohtusse pöördumist, esitas kohus sellekohase järelepäringu Viru Vanglale ja palus teatada, kas A.S. on esitanud Viru Vanglale 3000 euro ulatuses kahju hüvitamise nõuet seetõttu, et ta pole Viru Vangla direktori 15.12.2009 käskkirja nr 6-3/2810-D peale 20.12.2009 esitatud vaidele saanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastust (lahendit). Kohtu järelepäringule vastuseks teatas Viru Vangla elektronkirjaga 20.10.2010 nr 2.1-6/23396-1, et A.S. ei ole vanglale esitanud nõudeid Viru Vangla 15.12.2009 käskkirja 6-3/2810-D peale esitatud vaide lahendamise ootamisega. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et A.S. kaebus kuulub tagastamisele.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. A. S. on kohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse (
S § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 vangla tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 2 Kaebusest ei nähtu, et A.S. oleks esitanud Viru Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses kahju hüvitamise taotlust. Kahjunõude mitteesitamist Viru Vangla 15.12.2009 käskkirja 6-3/2810-D vaidlustamiseks 20.12.2009 esitatud vaidele vastamisega viivitamisega tekitatud kahju 3000 euro nõudes, kinnitab ka Viru Vangla vastuses kohtu järelepäringule (elektrooniline kiri 20.10.2010 nr 2.1-6/23396-1). Seega on kaebuse esitajal kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus). Kohus on seisukohal, et kuna A.S. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva kaebuse selle esitajale.
lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on 22.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10 märkinud, et Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on
lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada
Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõudel ei oleks ilmselgelt perspektiivi, sest vaide edastamisega viivitamine või vaide läbivaatamisega viivitamine või vaide lahenduse ootamine ei saa tekitada kaebajale niisugust õigushüvede rikkumist, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid mittevaralise kahju põhjustamise kohta. Väited väidetavale kahjule on paljasõnalised ja põhjendamata. Samuti ei ole kahjusumma suuruse kujunemise osas esitatud ühtegi arvutuskäiku ega loogilist selgitust. Kaebusest ei nähtu erandlikke intensiivseid 3 asjaolusid, mis õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu on kahjunõue perspektiivitu ja kaebajal ei ole kahjunõude kaebuse osas eduväljavaateid. Samuti ei ole halduskohtu ülesanne menetleda põhjendamatuid kaebusi. Kaebaja väited, et tema vaide tähtaegselt läbivaatamata (vastamata) jätmisest tingitud närveerimisest tekkis tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele kahju, on ebausutavad ega ole millegagi tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kaebus kahju hüvitamise nõudes on ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kaebuse tagastamise alus on ka
5, mille kohaselt kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab
Mare Priks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.