Obsah (5)

§ 31§ 86§ 85§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010.a kell 09.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-44824 Tsiviilasi EEOsaühingu

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata EEOsaühingu ajutise pankrotihalduri Urmas Ut öötasuks 20 250 (kakskümmend tuhat kakssada viiskümmend) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks.
3. Välja mõista EEOsaühingult Urmas U kasuks ajutise halduri tasu 20 250 (kakskümmend tuhat kakssada viiskümmend) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud EEOsaühing esitas 16.09.2010 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli ettevõtte peamiseks tegevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, ehitusmaterjalide hulgikaubandus, kinnisvara üürileandmine ja käitlemine. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Harju Maakohtu 30.09.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas EEOsaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Urmas U. Ajutise pankrotihalduri aruanne Urmas Ustav esitas 15.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul aruande esitamise seisuga vara bilansilises väärtuses 185 466 krooni suuruses summas. Varade tegelik realiseerimisväärtus võib olla oluliselt väiksem. Samas ebatõenäoliseks tunnistatud nõuete, kogusummas 3 483 895 krooni, eduka sissenõudmise korral oleks varade väärtus märkimisväärselt suurem, kui bilansis kajastatud. Kohustusi on võlgnikul käesoleva aruande esitamise seisuga esialgsete hinnangute kohaselt kogusummas vähemalt 5 134 924 krooni. Ajutise halduri hinnangul on EEOsaühing püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub reaalne aktiivne rahavoogu tootev majandustegevus ja reaalne vara piisavas mahus, mille kiirmüügis realiseerimise kaudu kohustusi täita. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku kohustuste (osaliseks) täitmiseks tekkida võimalusi üksnes läbi kolmandatelt isikutelt saadaolevate võlgnevuste sissenõudmiseks kohtumenetluste alustamise ja juhtorgani liikmete vastu võimalike kahju hüvitamise nõuete esitamise. Asjakohaste tehingute tehiolude süvaanalüüs ja kohtumenetluse perspektiivide hindamine vajavad pankrotihalduri poolt käsitlemist edasises pankrotimenetluses, kui pankrot välja kuulutatakse. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et peamiseks maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada ehitusturu olulist langust ja tellimuste vähenemist. Samas tuleb maksejõuetuse põhjusena arvestada ka võlgniku omanike 2 ilmset soovimatust majandustegevust jätkata ja võlgnikku turu olulise kukkumise tingimustes täiendavalt kapitaliseerida. Võlgniku uue juhatuse liikme selgitustel on uute tellimuste saamise põhitakistuseks olnud rahaliste vahendite puudumine tellimuste täitmiseks vajalike materjalide ostuks ja ettevalmistuste tegemiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku varast piisata pankrotimenetluse kulude katmiseks. Tulenevalt eelnevast palub ajutine haldur EEOsaühingu pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palub võtta vanne võlgniku juhatuse liikmelt IMilt ja võlgniku osanikelt GKlt, OBlt, AR ning AR. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus EEOsaühingu pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 20 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja EEOsaühingu pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Urmas U. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, ettevõtte majandustegevus on lõppenud.

§ 31

lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 185 466 krooni väärtuses ning kohustusi vähemalt 5 134 924 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete perspektiivi hindamiseks vajab ajutine haldur täiendavat aega. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et EEOsaühingu pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna EEOsaühingu vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete kohta.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas

§-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige IM (isikukood XXX) ning osanikud GK (isikukood XXX), OB (isikukood XXX), AR(isikukood XXX) ja AR(isikukood XXX).

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku 3 suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige IM (isikukood XXX) ning osanikud GK (isikukood XXX), OB (isikukood XXX), AR(isikukood XXX) ja AR(isikukood XXX) on kohustatud hiljemalt 05.11.2010 andma haldurile üle kogu EEOsaühingu vara ja raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas

§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel IMi, GKd, OBt, ARja ARtrahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 20 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 20 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks välja mõista võlgnikult, EEOsaühingult. Viivi Villemson 4