TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-10-2721 Määruse kuupäev 02.11.2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Liilia Raimetsa (Raimets) kaebus Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsioon

§ 11lg 4).

2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

20.10.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Liilia Raimetsa kaebus Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi: Töövaidluskomisjon) 14.09.2010 otsuse peale töövaidlusasjas nr 9.2-2/1679-

1. Liilia Raimets on esitanud Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Tartumaa Arendusseltsi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, 3 kuu hüvitise ja 2 kuu saamata jäänud töötasu nõudes. 14.09.2010 ülalnimetatud otsusega rahuldas Töövaidluskomisjon L. Raimetsa avalduse osaliselt. Kaevatavas otsuses Töövaidluskomisjon tuvastas järgmist: Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Liimand esitas 12.04.2010 Liilia Raimetsale ülesütlemise avalduse (koondamisest teavitamine). Kaebuse esitaja on teatise kätte saanud 12.04.
2. Juhatuse 13.04.2010 protokolli kohaselt informeeris Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Liimand sellest juhatust. Juhatus võttis tegevjuhi selgitused teadmiseks. L. Raimets on esitanud 02.05.2010 omapoolsed pakkumised kokkuleppe saavutamiseks, millele ta ootas vastust 06.05.
3. 1 07.05.2010 esitas tegevjuht L. Raimetsale ülesütlemise avaldusest taganemise teatise. 10.05.2010 teatas L. Raimets, et ei soovi tööd jätkata. Ülesütlemise avaldusest saab loobuda kui ülesütlemisest loobumise avaldus jõuab teise poole kätte enne kui ülesütlemise avaldus. L. Raimets sai ülesütlemise avalduse kätte 12.04.
4. Seega ei saa 07.05.2010 saadetud ülesütlemisest loobumise avaldust käsitleda asjaoluna, et tööleping poolte vahel ei ole lõppenud, välja arvatud kui L. Raimets oleks nõustunud ülesütlemise avalduse tagasi võtmisega. L. Raimets seda teinud ei ole. Eeltoodu alusel leidis Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon, et ülesütlemisavaldus on kehtiv ja tööleping on lõppenud 11.05.
5. Pooltevahelist kirjavahetust peale töölepingu ülesütlemist ei saa käsitleda poolte vahelise töösuhte jätkumisena. Tartumaa Arendusseltsi põhikirja punkt 4.3.1 sätestab tegevjuhi pädevuse. Punkti 4.2.11.10 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse ka töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine. Samas kui juhatus oma hilisema käitumisega on tegevjuhi tegevuse heaks kiitnud on töölepingu ülesütlemine kehtiv. TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja pakkuma töötajale võimalusel teist tööd. Tööandja ei ole seda teinud ega teatanud, et vabasid töökohti ei ole. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemise avalduses ei ole koondamist põhjendatud. Tööandja ei ole märkinud ülesütlemisavaldusele ka töölepingu lõppemise kuupäeva; Töövaidluskomisjon leiab, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega ning see ei ole lõppenud ülesütlemisega. Juhindudes TLS § 107 lg 2 loeb Töövaidluskomisjon töölepingu lõppenuks 11.05.
6. Arvestades teisi ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ja töötaja töötamise aega selle tööandja juures, mõistab komisjon juhindudes TLS § 109 lg 1 hüvitisena välja 1,5 kuu keskmise töötasu 19500 krooni (bruto). Töövaidluskomisjon leiab, et L. Raimetsa nõue septembri ja oktoobri kuude 2008.a töötasude osas ei ole põhjendatud. L. Raimetsaga sõlmiti tööleping nr 1 01.11.2008 , mille punkti 1.1 kohaselt asus ta tööle alates 01.11.
7. 30.10.2008 juhatuse protokolliga on L. Raimetsa töötasuks kokku lepitud 6500 krooni. L. Raimets oli Tartumaa Arendusseltsi juhatuse liige
8. aastast kuni 01.12.
9. Komisjoni istungil üle kuulatud L. Raimetsa tunnistajad kinnitasid, et L. Raimetsal ei olnud kokkulepet töötasu maksmiseks septembri ja oktoobri kuu eest
10. Samuti ei ole L. Raimets põhjendanud, miks ei ole ta nende kuude eest töötasu nõudnud kui juhatus arutas tema töötasu küsimust 30.10.
11. Eeltoodu alusel komisjon leidis, et selles osas ei ole avaldaja nõue põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Juhindudes TLS §-dest 1 lg 5, 95 lg 2, 97 lg 2 p 1, 104 lg 1, 106 , 107 lg 2 , 109 lg 1 ning ITLS §-dest 20 , 22, 23, 24, 25 ja 26 lg 2 otsustas Töövaidluskomisjon rahuldada Liilia Raimetsa avalduse Tartumaa Arendusseltsi vastu osaliselt: Lugeda, et Liilia Raimetsa ja Tartumaa Arendusseltsi vaheline tööleping ei lõppenud ülesütlemisega, vaid lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.05.
12. Välja mõista hüvitisena 1,5 kuu keskmine töötasu summas 19500 krooni (bruto). Muus osas jätta avaldus rahuldamata. Liilia Raimets peab Töövaidluskomisjoni 14.09.2010 otsust põhjendamatuks osas, millega mõisteti välja hüvitise suurus. Kaebuse esitaja taotleb

§ 6

lg 3 p 1 alusel tuvastada kaevatava otsuse õigusvastasus osas, millega mõisteti välja hüvitis vaid 1,5 kuu keskmise töötasu ulatuses. 2 Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele ja kontrollida, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse tulenevalt

§ 11

lg 1.

§ 11

lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 3

lg 2 vastavalt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse ei kuulu töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks esitatud nõuete lahendamine. Töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused sätestab „Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus“ (edaspidi: ITLS). ITLS § 4 lg 1 kohaselt lahendavad individuaalseid töövaidlusi 1) töövaidluskomisjon ja 2) kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võivad töötaja ja tööandja pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse, kusjuures avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud. ITLS § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-ist tulenevate erisustega. ITLS § 24 reguleerib töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise korda. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, kusjuures kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale (lg 2). Kuna antud asjas on tegemist tööõigusliku vaidlusega ja kaevatakse Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 14.09.2010 otsuse peale, leiab halduskohus, et Liilia Raimetsa kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kohus tagastab kaebuse koos lisadega, juhindudes

§ 11lg 1 p 2 ja lg 4 pädevuse puudumise tõttu, selle esitajale.

Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et Töövaidluskomisjoni kaevatav otsus sisaldab vaidlustamisviidet, kus on märgitud „Otsusega mittenõustumisel võib käesoleva otsuse vaidlustada maakohtus hagi korras ühe kuu jooksul käesoleva otsuse ärakirja saamisele järgnevast päevast“. Maare Aloe Kohtunik 3 4