← Eesti

3-08-2198/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2198

) § 36 lg-le 1 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu veeseaduse (VeeS) § 10 tähenduses. VeeS § 10 lg 2 järgi on kallasraja laius Kiruvere järve kaldal 4 m. Nii detailplaneeringu kehtestamise otsus kui paadikuuri ehitusluba on väljastatud vastuolus

sätetega, kuna ehitisega on lubatud sulgeda osa kallasrajast; 2) Vastavalt

§ 38lg-le 4 on ehituskeeluvööndi laius Kiruvere järve kaldal 50 m.

Ehituskeeld ei laiene vastavalt

§ 38

lg 5 p-le 2 kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele või veeliiklusrajatisele (mille hulka kuulub ka paadikuur). Paadikuur moodustab hoone kogu ehitusalusest pindalast vaid 22,4%. Ei ole õiguspärane, et hoonele, mis asub ehituskeeluvööndis ja koosneb puhke-, riietus- ja leiliruumist, on väljastatud ehitus- ja kasutusluba; 3) Detailplaneeringu p 12 järgi on ehituskeeluvööndisse kavandatud tehistiik, millele ehitisregistri andmetel ei ole väljastatud ehitusluba.

järgi ei ole ehituskeeluvööndisse lubatud nimetatud rajatise rajamine; 4) Kõue Vallavalitsuse keskkonnanõunik kooskõlastas 01.02.2006 kirjaga nr 7-1.4/29-1 planeeringu eskiisi märkusega, et piirdeaia rajamine tuleks kõne alla vaid hoonete, mitte kogu kinnistu ümber. Ka Harjumaa Keskkonnateenistus rõhutas 18.04.2006 kirjas nr 30-12-3/1748-2, et rohekoridori toimimise tagamiseks võib piirdeaia rajada ümber õueala, tagades seejuures kallasrajal vaba liikumise. KI poolt läbiviidud kontrollimise hetkel 05.06.2008 oli aed rajatud maaüksuse piirile ja seega ei olnud täidetud detailplaneeringu p 7 alap

  1. Samas ei ole detailplaneeringuga muudetud maa sihtotstarvet – Tori I maaüksus on 100% maatulundusmaa pindalaga 2,15 ha, millest 1,85 ha on metsamaa ja 0,3 ha muu maa. Seega puudub Tori I maaüksusel õuemaa ning jääb arusaamatuks, millises osas on haldusorganid piirdeaia rajamist ette näinud.
  2. Kõue Vallavalitsus palus protesti jätta läbi vaatamata, kuna protest on esitatud selleks õigust mitteomava haldusorgani, KI Põhja regiooni juhataja, poolt. KI struktuuriüksustel iseseisvat protesti esitamise õigust ei ole. Juhul, kui protest läbi vaadatakse, tuleb see jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: 2

(17)3-08-2198 1) Ehitusloa kehtivus lõpeb ehitusloas näidatud ehitise valmimisega ja pärast seda ei ole ehitusloa ega kasutusloa tühistamine kohtu poolt enam võimalik; 2) Haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel peab kohus arvestama õiguspärase ootuse põhimõttega, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega. Lisaks paadikuurile on OÜ Grove Invest püstitanud kinnistule detailplaneeringuga kavandatud elamu-esindushoone, millele on väljastatud kasutusluba, ning rajanud paadisilla; 3) Kinnistule rajatud piirdeaed, mis väidetavalt takistab kallasraja kasutamist, on võimalik ümber paigutada ja see ei eelda vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Ehituskeeluvööndi piiridesse jääv paadikuur ei kahjusta looduskeskkonda. Seega ei nähtu ülekaalukat avalikku huvi vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse printsiibist tulenevalt on protesti rahuldamine välistatud, sõltumata haldusaktide väidetavast õigusvastasusest; 4) Vastavalt

§ 38

lg 5 p-le 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele või veeliiklusrajatisele. Paadikuur on käsitletav

§ 38

lg 5 p-s 2 nimetatud rajatisena; 5) Harjumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas 18.04.2006 kirjaga planeeringulahenduse, millelt nähtus nii paadikuuri suurus kui ka selle asukoht. Kallasrajale ulatub paadikuuri idapoolne nurk, jättes kallasraja vabaks ca 2,5 m ulatuses. Seega on inimeste ja loomade vaba läbipääs kallasrajal

§ 36lg 1 mõttes tagatud.

Detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt ei ulatu nn õueala kallasrajale. Seega ei luba detailplaneering piirdeaia rajamist selliselt, et see takistaks kallasraja kasutamist.

  1. Kolmas isik, OÜ Grove Invest, nõustub vastustaja seisukohaga osas, mis puudutavad KI Põhja regiooni pädevuse puudumist protesti esitamiseks. Lisaks leiab kolmas isik järgmist: 1) KI Põhja regioonil ei ole keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 7 lg-s 4 viidatud protestiõigust, sest vaidlustatud aktide eesmärgiks ei ole keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmine. Kuna paadikuuri ehitusloa ja kasutusloa väljastamisel ei olnud keskkonnamõju hindamine nõutav, siis ei pidanud vastustaja nende aktide väljastamisel teostama ühtegi KeJS § 7 lg-s 1 kirjeldatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalast ülesannet, mille üle oleks KI-l järelevalvepädevus ja protesti esitamise õigus. Sama põhimõte kehtib ka detailplaneeringu kehtestamise kohta; 2) Vallavalitsusel puudub seaduslik võimalus muuta või tühistada detailplaneeringut, paadikuuri ehitusluba või kasutusluba, sest ei esine aluseid detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 alusel, paadikuuri ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ehitusseaduse (EhS) § 28 lg 1 alusel ega ka kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks EhS § 38 lg-te 1 ja 2 alusel. Seadustest ei nähtu ka võimalust detailplaneeringu, paadikuuri ehitusloa või kasutusloa muutmiseks. Olukorras, kus tühistamiskaebuse esitamise korral on kaebuse esitamiseks aega 30 päeva, on mõeldamatu mistahes akti tühistamine 9 kuud või kaks aastat hiljem esitatud protesti põhjal ilma, et niivõrd hiliseks protesti esitamiseks oleks olemas väga tõsine põhjus, mis kaaluks üles soodustava haldusakti adressaadi õiguspärase ootuse.
  2. Tallinna Halduskohtu 19.12.2008 otsusega jäeti protest rahuldamata. Keskkonnainspektsioonilt mõisteti Grove Invest OÜ kasuks välja menetluskulud 35 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 3

(17)3-08-2198 1) KI peadirektor on kiitnud protesti esitamise heaks volikirjade väljastamisega KI Põhja regiooni ametnikele haldusasja ajamiseks halduskohtus. KI põhimääruse § 8 lg 2 p 4 kohaselt esindab KI peadirektor inspektsiooni suhetes teiste riigiasutuste, äriühingute ja üksikisikutega ning annab volitusi inspektsiooni esindamiseks. KI peadirektori 06.05.2008 käskkirjaga kinnitatud KI Põhja regiooni juhataja ametijuhendi p 3.4 kohaselt on regiooni juhatajal kõik riikliku keskkonnajärelevalve teostamisega seotud õigused ja kohustused, samuti õigus esindada volituse alusel inspektsiooni kohtus. Korrektne oleks olnud koos protestiga esitada kohtule ka KI peadirektori vastav volitus. Samas ei anna see formaalne puudus alust protesti läbi vaatamata jätmiseks, kuna KI-d kohtus esindanud ametnikud on oma esindusõigust tõendanud tagantjärgi volikirjade esitamisega kohtuistungil. KI ametnikel oli enne protesti esitamist olemas üldvolitus; 2) KeJS § 4 lg 1 kohaselt tegutseb KI keskkonnakaitse kõigis valdkondades. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneering, ehitusluba ja kasutusluba peavad arvestama looduskaitselisi nõudeid ja neid arvestades on nad sisuliselt ka keskkonnakaitse- ja kasutusalased üksikaktid, mille üle saab KI keskkonnajärelevalve aspektist kontrolli teostada; 3) Paadikuur on lõpuni valmis ehitatud ning paadikuurile on antud ka kasutusluba, seega on detailplaneering selles osas lõpuni realiseerunud. HKMS § 6 lg-d 2 ja 3 nende koosmõjus sätestavad, et protestiga on võimalik taotleda haldusakti tühistamist, kuid mitte selle õigusvastasuse tuvastamist; 4) Tehistiik on rajamata ja selle teostamiseks ei ole väljastatud ehitusluba. Detailplaneeringu materjalidest ei tulene, millise otstarbega planeeritud tehistiik peaks olema. Käesolevas menetlusetapis ei ole välistatud, et detailplaneeringu alusel potentsiaalselt rajatava tehistiigi näol võib tegemist olla kalakasvatusrajatisega.

§ 38lg 5 p 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld kalakasvatusehitisele.

Seega võib tehistiigi rajamine ehituskeeluvööndisse osutuda õiguspäraseks, kui tegemist on kalakasvatusehitisega. Rajamata tehistiik, mille olemus on veel ebaselge ning millele ei ole antud ehitusluba, ei saa rikkuda avalikku huvi, mis õigustaks protesti esitamist ning detailplaneeringu tühistamist kohtu poolt; 5) Paadikuur on valmis ehitatud ja kaevatud ehitusluba on seega lõpuni realiseerunud. Ehitusloa kehtivus lõpeb ehitusloas näidatud ehitise valmimisega ning pärast seda ei ole ehitusloa tühistamine kohtu poolt enam võimalik (HMS § 61 lg 2). Tühistamiskaebuse üleminek tuvastamiskaebuseks on protesti puhul välistatud; 6) Kasutusloa tühistamine ei ole võimalik tulenevalt kolmanda isiku usalduse kaitsest. Haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel peab halduskohus arvestama õiguspärase ootuse põhimõttega, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega. Protest esitati kohtusse ca 9 kuud pärast kasutusloa väljastamise korralduse vastuvõtmist. Sellest tulenevalt oli OÜ-l Grove Invest protesti esitamise ajaks tekkinud õiguspärane ootus ja usaldus vaidlustatud korralduste, sh kasutusloa, kehtima jäämise suhtes, kuna HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul korraldusi ei vaidlustatud (HMS § 67 lg 2). Seega tuleb tühistamisnõude lahendamisel arvestada õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõtet. Inimeste ja loomade vaba läbipääs kallasrajal on tegelikult tagatud, vaatamata sellele, et paadikuur ulatub osaliselt kallasrajale, kuna isegi kõige kitsamas kohas on kallasrada vaba ca 2,5 m ulatuses. Protestis ei väidetud, et ehituskeeluvööndi piiridesse jääv paadikuur kahjustaks looduskeskkonda, seega ei nähtu, et esineks ülekaalukas avalik huvi vaidlustatud kasutusloa tühistamiseks; 7) EhS § 32 lg-st 1 tulenevalt omab kasutusluba tähendust vaid koos ehitusloaga. Kasutusloa eesmärk on fikseerida, et ehitis on ehitatud vastavalt ehitusloale ja ehitusprojektile ning seda on 4

(17)3-08-2198 võimalik sihtotstarbekohaselt kasutada. Kuna kaevatud ehitusluba ei ole tühistatav, ei saa tühistada ka kasutusluba; 8) Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 jäävad protesti esitaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks protesti esitajalt. Kolmanda isiku õigusabikulud on põhjendamatult suured. Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust (antud haldusasja raames on kolmas isik esitanud vastuse kaebusele ja osalenud kohtuistungil, mis kestis alla 2 tunni), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kolmanda isiku õigusabikuluks 35 000 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Keskkonnainspektsiooni apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega protest rahuldada. Halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud HMS § 61 lg 2 ja § 67,

§ 38lg 5 p 6 ja § 38 lg 9 ning Vee

S § 10 lg 2 p 2. Otsust ei ole nõutavalt põhjendatud ega osundatud otsuse tegemise aluseks olevatele tõenditele. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kanda ning mõista välja Kõue Vallavalitsuselt KI menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Detailplaneering ja ehitusluba pole kehtivust kaotanud. Detailplaneeringut kehtestava haldusakti ja ehitusloa mõju ei lõpe õiguse realiseerumisega ehitise ehitamisel, vaid on suunatud isiku õiguste säilitamisele ka tulevikus. Riigikohtu 03.03.2008 määrusest haldusasjas nr 3-3-1-2-08 nähtub, et ehitusloa tühistamine on võimalik ka pärast kasutusloa väljastamist. Samuti võib ehitusloa tühistamisega kaasneda ehitise lammutamine, kuigi ehitis on juba kasutusloa saanud. Kohtuotsus on vastuoluline. Otsuse punktis 5 leidis kohus, et EhS § 32 lg-st 1 tulenevalt omab kasutusluba tähendust vaid koos ehitusloaga. Vastupidiselt kohtuotsuse p-le 4 tähendab see, et ehitusluba ei kaota kasutusloa väljastamisega kehtivust ja kehtiv ning õiguspärane ehitusluba on kasutusloa väljastamise ja kehtivuse eelduseks; Korralduse nr 15 p 1 kohaselt anti kasutusluba üksikelamule. Kuigi vastustaja väitel jäi paadikuur korralduses nimetamata eksituse tõttu, siis korralduse tekstist nähtuvalt paadikuurile kasutusluba antud ei ole. Kui korraldusega nr 15 ei ole paadikuurile kasutusluba antud, oleks kohus enda tõlgendust silmas pidades pidanud korralduste nr 145 ja 156 õiguspärasust hindama; 2) Protesti lahendamisel ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamine välistatud. Kuna haldusakti tühistamine on võimalik üksnes haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral, siis on tühistamisnõudega hõlmatud ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamine. Kui halduskohus protesti lahendamisel jõuab järeldusele, et haldusakt on küll õigusvastane, kuid mingil põhjusel ei ole selle tühistamine võimalik, siis on kohus õigustatud tegema otsuse haldusakti õigusvastaseks tunnistamise kohta; 3) Vallavalitsuse selgitus, et kavandatud tiik on kalakasvatusehitis, on paljasõnaline. Detailplaneeringu materjalides puudub mistahes märge selle kohta, et tiigil oleks kalakasvatuslik rakendus. Ka kinnistul asuvad ehitised ei viita, et tegemist oleks kakakasvatusliku rajatisega – puuduvad kalakasvatusele viitavad veepuhastusseadmed või muud rajatised. Kalakasvatusrajatise rajamisel olnuks vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimine, mida pole toimunud. Puudub selgitus selle kohta, kuidas on kavandatud tiiki kalakasvatuslikult kasutada ja mis eristaks seda 5

(17)3-08-2198 tiiki mittekalakasvatuslikul eesmärgil rajatavast tiigist. PlanS § 9 lg 2 p 8 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kuna PlanS § 9 lg 9 kohaselt koostatakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel, siis ei ole võimalik koostada kalakasvatusehitise ehitusprojekti ega väljastada ehitusluba, kui detailplaneeringuga ei ole otseselt ette nähtud sellise spetsiaalse ehitise rajamine. Seega ei ole tehistiigi olemus ebaselge, sest detailplaneeringu kehtestamisega sai selgeks, et tehistiigil ei ole kalakasvatuslikku iseloomu. Kuna kalakasvatusliku funktsioonita tehistiik on planeeritud ehituskeeluvööndisse, on detailplaneering õigusvastane. Detailplaneeringu õigusvastasuse tõttu on ka vastav ehitusluba väljastatud õigusvastaselt. KI ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu oleks protest esitatud tiigi osas ennatlikult. Varajane sekkumine võimaldab vältida negatiivseid tagajärgi, mida õigusvastase haldusakti tühistamine kaasa võib tuua. Halduskohus ei ole analüüsinud, kas ehituskeeluvööndisse tiigi rajamist võimaldav korraldus nr 145 on detailplaneeringu materjalidest tulenevalt õiguspärane. Kohus oleks saanud tiigi ehituskeeluvööndisse rajamist lubava detailplaneeringu selles osas õiguspäraseks lugeda ainult juhul, kui oleks tuvastanud, et antud juhul oli tegemist objektiga, mille puhul selle ehituskeeluvööndisse rajamine vaatamata üldisele keelule on siiski lubatud. Kohus on üksnes märkinud, et selline asjaolu pole välistatud. Selline tõenditele mittetuginev kohtuotsus pole seaduslik ja põhjendatud; 4) Kohus on avaliku huvi osas asunud ebaõigele seisukohale. Avalikuks kasutamiseks määratud kallasriba peab olema kogu ulatuses avalikkuse poolt kasutatav ja läbipääsetav. VeeS sätestab selgesõnaliselt, millise laiusega kaldariba peab olema kallasrajana kasutatav ja läbipääsetav. Paadikuuri rajamine ei tohi takistada kallasraja kasutamist. Sellise takistamisega on tegemist ka juhul, kui kallasrada ei ole maaomaniku tegevuse tõttu võimalik kasutada seadusele vastavas ulatuses. Avalikult kasutatavate veekogude kallasraja regulatsiooni eesmärk on tagada avalikkusele reaalne võimalus veekogu ka tegelikult kasutada ning saada selle kaudu osa ühisest looduslikust ressursist. Asjaõigusseaduses ja veeseaduses kehtestatud kallasraja avaliku kasutamise õiguse kitsendamine rikub avalikku huvi; Avalikku huvi kahjustab ka ehituskeeluvööndisse ehitamine. Ehituskeeluvöönd on kehtestatud avalikest eesmärkidest tulenevalt looduskaitseseaduses. Ehitamise fakti tuvastamisel ei ole vaja täiendavalt määratleda, kas ja millisel määral ehitustegevus loodust kahjustab, vastasel juhul muutuks ehituskeeluvööndi regulatsioon sisutuks. Ehituskeeluvööndisse ehitamise korral tuleb eeldada, et ehitamine kahjustab loodust ja on looduskaitseliste eesmärkidega vastuolus. Kiruvere järv on määratud hoiualaks, mistõttu tuleb vältida tegevust, mis võib mõjutada järve looduslikku seisundit. See kinnitab veelgi, et antud juhul on ehituskeeluvööndi järgimine looduskaitselistest kaalutlustest tulenevalt vajalik. Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt detailplaneeringule antud kooskõlastuse osas märgib KI täiendavalt, et planeeringumaterjalidest ei nähtu, kas keskkonnateenistus on üldse andnud kooskõlastuse sellele planeeringulahendusele, mida kolmas isik on realiseerima asunud. Kooskõlastuses tiigi osas nimetatud tingimus, et selle võib rajada võsastunud niidualale, ei luba järeldada, et kooskõlastus on antud tiigi rajamiseks ehituskeeluvööndisse. Kokkuvõttes ei oma see kooskõlastus protesti lahendamisel aga tähtsust, kuivõrd Harjumaa Keskkonnateenistus on KI-st eraldiseisev asutus ning KI detailplaneeringule kooskõlastust andnud pole. Ehituskeeluvööndisse õigusvastane ehitamine kahjustab ka õiguskorda tervikuna; 6
(17)3-08-2198 5) Kolmas isik oli teadlik, et vaidlustatud korraldused on õigusvastased ja seetõttu ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele (HMS § 67 lg 4 p 5). Korraldusega nr 145 kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja p-s 2.5 on loetletud Tori I kinnistu maakasutust piiravad kitsendused. Muuhulgas on märgitud Kiruvere järve ehituskeeluvöönd laiusega 50 meetrit ja Kiruvere järve kallasrada 4 meetrit. Seletuskirja punktis 12 on keskkonnakaitseabinõude hulgas nimetatud, et Kiruvere järve ehituskeeluvööndisse jääb kavandatud paadisild ja paadikuur, millele vastavalt looduskaitseseadusele ehituskeeld ei laiene, planeeritud elamu jääb ehituskeeluvööndist väljapoole. Sellest tulenevalt oli kolmas isik detailplaneeringu tellijana teadlik ehituskeeluvööndi ja kallasraja laiusest ning pidi mõistma, et suvila ehitamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud ja ehitamist võimaldavad haldusaktid on õigusvastased. Kolmas isik on Tallinnas tegelenud suuremahulise kinnisvaraarendusega, mille tõttu on ta kindlasti teadlik ka ehitustegevuse suhtes rakenduvatest keskkonnakaitse nõuetest ja piirangutest. Kolmas isik pidi olema teadlik sellest, et „paadikuuri“ näol ei ole tegemist

§ 38

lg 5 p-s 2 nimetatud sadamaehitise või veeliiklusrajatisega, mille suhtes ehituskeeld ei laiene. Ehitusloalt nähtuvalt on „ehitisel 2 kööginišši, suvila, aiamaja elamispinda 31,3 m2 ja suvila aiamaja abiruumide pinda 26,9 m2“. Samuti on ehitus- ja kasutusloal nimetatud, et ehitisel on üks 2toaline eluruum pindalaga 58,2 m

  1. Majapidamisabihoone (so tegeliku paadikuurina käsitletava hoone osa) pinda on aga üksnes 14,6 m
  2. Seega on ehitise näol tegemist faktiliselt suvilaga ja rajatud on eluruumid, mille suhtes ilmselgelt ei saa rakenduda

§ 38

lg 5 p-s 2 nimetatu ning mille osas tuleb lähtuda ehituskeeluvööndi nõuetest; 6) Kolmanda isiku usaldus haldusaktide kehtimajäämise suhtes on üheselt välistatud

§ 38

lg-st 9 tulenevalt, mis sätestab, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus selles paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Halduskohus ei selgitanud, miks

§ 38lg 9 antud juhul kohaldatav pole.

7. Kõue Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväited KI seisukohtadele: 1) Tulenevalt EhS § 22 lg-st 1 annab ehitusluba selle adressaadile vaid õiguse ehitamiseks EhS § 2 lg 6 tähenduses. Ehitusloast tulenev õigus on lõplikult realiseeritud ehitise valmis ehitamisega. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-33-05 punktis 15 leiti, et kui ehitusloas märgitud rajatis on lõpuni ehitatud, on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik. Apellant on ilmselt soovinud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-2-08 asemel viidata Riigikohtu 03.03.2008 määrusele haldusasjas nr 3-3-2-1-08, kuid ka see viide on arusaamatu, kuna viidatud lahendis tühistas halduskohus ehitusloa andmise kohta antud korralduse enne ehitisele kasutusloa väljastamist. Riigikohus on piirdunud üksnes ehitusloa tühistanud halduskohtu otsuse tühistamisega põhjusel, et üks ehitise kaasomanikest oli jäänud kohtumenetlusse kaasamata; 2) HKMS § 6 lg-te 2 ja 3 koosmõjust tulenevalt ei ole protestiga võimalik taotleda haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Samuti ei selgitanud apellant, milles seisneb tema põhjendatud huvi korralduse nr 156 õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohtu 03.04.2007 otsuses haldusasjas nr 33-1-6-05 leiti, et ilma kaebaja sellekohase taotluseta ei tohi kohus ise tühistamiskaebuselt 7

(17)3-08-2198 tuvastamiskaebusele üle minna. Apellant ei ole avaldanud tahet protestis esitatud nõuet korralduse nr 156 osas muuta; 3) Paadikuuri puudutavas osas on korraldusega nr 145 kehtestatud detailplaneering lõplikult realiseeritud, mistõttu on korralduse tühistamine vastavas osas HMS § 61 lg 2 järgi välistatud. Pärast planeeringus ettenähtud ehitise püstitamist ning sellele ehitus- ja kasutusloa väljastamist ei ole planeeringu kehtivus enam konkreetse ehitise õiguspärasuse aspektist oluline – detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole planeeringus ettenähtud ehitisele antud ehitusloa ega kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks EhS §-de 28 ja 38 järgi. Seetõttu on apellandi väide, et detailplaneeringut kehtestava haldusakti mõju ei lõpe ehitise valmimisega, ekslik. Ka korralduse nr 145 puhul ei saa apellant nõuda selle õigusvastasuse tuvastamist; 4) Halduskohus ei ole tuvastanud, et tiigi puhul on tegemist kalakasvatusrajatisega, vaid leidnud, et planeeringuga kavandatava tehistiigi otstarve on käesoleval hetkel ebaselge. PlanS § 9 lg 2 pst 2 ei tulene, et detailplaneeringuga tuleks kindlaks määrata kavandatavate ehitiste kasutamise otstarve. Ehitise otstarve peab selguma alles ehitusloa andmise menetluses (EhS § 26 lg 1 p 3, § 27 p 6). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p-le1 ja § 33 lg 1 p-le 3 eeldab kalakasvatusrajatise rajamine keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist üksnes juhul, kui sellega kaasneb pädeva haldusorgani hinnangul oluline keskkonnamõju. Ei ole teada, et käesoleval juhul oleks asjaomane haldusorgan sellise hinnangu andnud, apellandil endal aga sellise hinnangu andmiseks pädevus puudub. 5) Vastustaja rõhutab, et Harjumaa Keskkonnateenistuse 18.04.2006 kirjaga planeeringulahendus kooskõlastati. Vastavalt

§ 38lg 1 p-le 4 on ehituskeeluvööndi laiuseks Kiruvere järve kaldal 50 m.

Samas näeb

§ 40

ette ka ehituskeeluvööndi vähendamise võimaluse, kusjuures alates 01.02.2009 kehtiva

§ 40

lg 3 redaktsiooni kohaselt on selleks vajaliku nõusoleku andmine Keskkonnaameti pädevuses. 01.02.2009 jõustunud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 33 lg 10 kohaselt on Keskkonnaamet Harjumaa Keskkonnateenistuse õigusjärglane. Vastustaja halduskohtus esitatud väitele, et Harjumaa Keskkonnateenistus on hiljem kehtestatud planeeringulahenduse oma 18.04.2006 kirjaga kooskõlastanud, apellant vastu ei vaielnud, mistõttu tuleb see asjaolu HKMS § 17 lg 3 ja TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi lugeda omaksvõetuks ning omaksvõtt kehtib TsMS § 652 lg 7 kohaselt ka apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb tähelepanuta jätta apellandi väide, et asja materjalidest ei nähtu, et Harjumaa Keskkonnateenistus oleks andnud kooskõlastuse just kehtestatud planeeringulahendusele; 5) Apellandi väited seoses korralduse nr 15 tühistamise nõudega on vastuolulised. KI leidis, et kasutusluba on antud paadikuurile, mille puhul on faktiliselt tegemist suvilaga, mis on ebaseaduslikult ehituskeeluvööndisse ehitatud ja takistab kallasraja kasutamist. Samas on apellatsioonkaebuses tõstatud küsimus, kas kasutusluba üldse anti paadikuurile, kuivõrd korralduse tekstist lähtuvalt anti kasutusluba üksnes üksikelamule. Kui kasutusluba ei ole paadikuurile antud, on tühistamisnõue ilmselgelt põhjendamatu; 6) Kuna ehitusluba ei ole tühistatav, ei ole tühistatav ka kasutusluba. Kasutusluba annab õiguse ehitise kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele. Apellant ei pea ebaseaduslikuks mitte ehitise kasutamist, vaid püstitamist. Kasutusloa tühistamine tähendaks üksnes seda, et ehitist ei tohi kasutada, kuid ehitise püstitamise õiguslik alus jääks alles. Ehitise püstitamise õiguslik alus 8

(17)3-08-2198 langeks ära üksnes ehitusloa tühistamisel, kuid sellekohase nõude rahuldamine ei ole enam võimalik. Ka ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa ehitusloa kehtetust; 7)

§ 38

lg-s 9 sätestatu ei välista avalike huvide ja kasutusloa saanud ehitise omaniku huvide kaalumist ega ehitise omaniku usalduse kaitse arvestamist kasutusloa tühistamisnõude lahendamisel. Riigikohtu 19.12.2006 määruses haldusasjas nr 3-3-1-23-06 märgiti, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida saab kasutada kohases menetluses ning üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral, seejuures peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks Samadest põhimõtetest tuleb lähtuda ka kasutusloa tühistamise nõude lahendamisel. Halduskohus on avalikku huvi hinnanud õigesti, samas on vaieldamatu, et kolmas isik on vaidlustatud korralduste alusel saadud õiguste realiseerimiseks teinud märkimisväärseid kulutusi, püstitades kinnistule elamu-esindushoone (mille õiguspärasuse osas vaidlust ei ole), paadikuuri ja paadisilla. Seega on kolmanda isiku usalduse kaitse avalikest huvidest kaalukam. Eksisteerivad kolmanda isiku huve vähem kahjustavad võimalused õigusrikkumise kõrvaldamiseks – ehituskeeluvööndi vähendamine – milleks pole Harjumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastusest järelduvalt takistusi.

  1. Kolmas isik, OÜ Grove Invest palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kolmas isik nõustub kohtuotsuse põhjendustega ja tema seisukohad kattuvad vastustaja vastuväidetega apellatsioonkaebusele. Lisaks märgib kolmas isik järgmist: 1) Protestis esitatavate võimalike taotluste loetelu on sätestatud numerus clausus põhimõttel HKMS § 6 lg-s
  2. HKMS § 6 lg-s 3 sätestatud täiendavad võimalikud taotlused on lubatud ainult kaebuse korral. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole KI kordagi kohtumenetluse jooksul taotlenud detailplaneeringu õigusvastasuse tuvastamist; 2) Kuna tehistiiki käsitlev osa detailplaneeringus ei ole ebaseaduslik, siis KI-l ei ole õigust protesti esitada. Protesti esitamise õiguslikud alused on sätestatud KeJS § 7 lg-s
  3. Detailplaneeringus ei pea olema määratletud rajatava tiigi olemus. Tiigi rajamise suhtes saab KI-l protesti õigus tekkida alates ehitusloa väljastamise aluseks oleva akti jõustumisest; 3) Apellandi väited kolmanda isiku teadlikkusest ja tegevusest suuremahulise kinnisvaraarendusega on paljasõnalised ning uued. Kolmas isik on kogu aeg tegutsenud kehtivate õigusaktide alusel (detailplaneering, ehitusluba, kasutusluba). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  4. KeJS § 7 lg 4 sätestab, et kui Keskkonnainspektsioon või Maa-amet leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse üksikakt või antud keskkonnaluba ei vasta kas täielikult või osaliselt seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitab ta kirjaliku ettepaneku viia akt nendega vastavusse; kui omavalitsusüksuse volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul, arvates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku ettepaneku saamisest, akti või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub Keskkonnainspektsioon või Maa-amet halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras protestiga halduskohtusse. Milliseid kohaliku omavalitsuse haldusakte KI halduskohtus protestida võib, määratleb KeJS § 7 lg 1, mille kohaselt on KI-l õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või kohaliku omavalitsusüksuse poolt 9

(17)3-08-2198 halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmist ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste üksikaktide seaduslikkust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et koosmõjus KeJS § 4 lg-ga 1, mille kohaselt tegutseb KI keskkonnakaitse kõigis valdkondades, tuleb KeJS § 7 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et KI järelevalvepädevus hõlmab ka detailplaneeringut, ehitusluba ja kasutusluba, kuna need haldusaktid peavad arvestama looduskaitselisi nõudeid ja käsitlevad olulisel määral keskkonna kasutamist. Selle kasuks, et KI võiks järelevalvet teostada kaldakaitsevööndisse ehitamist võimaldavate kohaliku omavalitsuse haldusaktide üle, kõneleb ka asjaolu, et KI pädevusse on antud järelevalve teostamine vastavas kohas toimuva ehitustegevuse üle – nii tuleneb KI-le KeJS § 4 lg-st, § 21 lg 2 p-st 6 ja §-st 221 pädevus korraldada kaldakaitsevööndisse ehitatud omavolilise ehitise likvideerimist, tehes selleks ettekirjutusi ja rakendades sunnivahendeid.
  1. Halduskohus on õigesti tuvastanud ka selle, et protesti esitajaks on antud juhul KI, mitte KI Põhja regiooni juhataja, ning viimane on tegutsenud KI volituse alusel.
  2. Seega on protesti esitajal käesoleval juhul protesti esitamise õigus. II
  3. Halduskohus on jätnud protesti rahuldamata põhjendusega, et vaidlusaluse paadikuuri valmisehitamise ja sellele kasutusloa väljastamise tõttu on detailplaneering ja ehitusluba selles osas realiseeritud, nende haldusaktide ehitusloa kehtivus on lõppenud ning ehitusloa tühistamise võimatuse tõttu ei saa tühistada ka kasutusluba. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. HKMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt tõesti haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni. Kuid vaidlustatud haldusaktide puhul ei ole see haldusakti kehtivuse lõppemise alus kohaldatav.
  4. PlanS § 9 lg 2 p 2 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine. Kuid planeering ei ole õiguslikuks aluseks konkreetse ehitise püstitamisele, mistõttu ei saa planeeringu alusel ehitusloa väljastamist, selle ehitusloa alusel ehitise valmisehitamist ning valminud ehitisele kasutusloa väljastamist pidada detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse „lõplikuks realiseerimiseks“. Detailplaneeringuga vastavalt määratletud ehitusõiguse tingimused (krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus – vt PlanS § 9 lg 4) kehtivad võimalike planeeringualale püstitavate ehitiste suhtes üldiselt – nt tuleb detailplaneeringuga määratletud ehitusõigusest juhinduda mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel, vaid ka siis, kui planeeringu alusel varem väljastatud ehitusloa alusel ehitatud hooned soovitakse asendada uutega. Seetõttu ei mõjuta ehituslubade väljastamine detailplaneeringu regulatsiooni kehtivust. Detailplaneeringu ehitusloast sõltumatu regulatiivne mõju väljendub selles, et detailplaneeringuga määratud ehitusõigus on siduv planeeringuala suhtes väljastatud ehitusloa õiguspärasuse hindamisel.
  5. Vastustaja ja kolmanda isiku viidatud Riigikohtu 20.10.2005 otsuses nr 3-3-1-33-05 (p 15) on tõepoolest osundatud sellele, et kui ehituslubade alusel on rajatis välja ehitatud, on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik. Samas on Riigikohus 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 (p 25) ehitusloa õiguslikku tähendust selgitanud järgmiselt: „Ehitusloaga ei anta taotlejale mitte üksnes õigust asuda läbi 10
(17)3-08-2198 viima ehitustöid, vaid ehitusloal on ka pärast ehitise valmimist tuvastav funktsioon. Ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele. Ehitusluba vaidlustamata ja kehtetuks tunnistamata ei ole hiljem võimalik nõuda projektile vastava ehitise lammutamist või muutmist motiivil, et projekt ei olnud nõuetekohane. Pärast ehitise valmimist ei ole puudutatud isiku õigusi küll võimalik taastada üksnes ehitusloa tühistamisega, kuid tühistamine võib olla aluseks täiendavate õiguskaitsevahendite rakendamisele.“ Samas lahendis on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaegselt vaidlustatud ehitusloa tühistamist ei saa välistada seegi, et seoses ehitise valmimisega on ehitisele antud kasutusluba (p 24). Kuigi eelviidatud haldusasjas kohaldati kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseadust, ei ole ehitusluba kehtivas EhS-s sellist õiguslikku tähendust minetanud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ehitusloa kehtivust reguleeriva EhS § 25 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt on ehitusluba tähtajatu ning (kui teda ei tunnistata kehtetuks) kaotab kehtivuse üksnes siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Riigikohtu eelviidatud praktika aktuaalsust ja kohaldatavust ka kehtiva EhS alusel väljastatud ehitusloa õigusliku tähenduse puhul näitab protesti esitaja viidatud määrus haldusasjas nr 3-3-21-
  1. Olgugi, et selles määruses ei käsitletud otseselt küsimust, kas valminud hoone püstitamise aluseks olnud ehitusluba on võimalik tühistada, selgitas Riigikohus ehitusloa tühistamise õiguslikke tagajärgi kehtiva EhS alusel järgmiselt (p 19): „Hoonele antud ehitusloa tühistamine puudutab selle kinnisasja omanike õigusi, mille oluliseks osaks on vastav hoone, kuivõrd ehitusloa tühistamine võib kaasa tuua hoone lammutamise vastavalt EhS § 40 lg-le 2“. Käesolevas punktis toodud põhjendustel leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et ehitusloa alusel hoone valmisehitamine ning valminud hoonele kasutusloa andmine ei välista ehitusloa tühistamist kohtu poolt.
  2. Halduskohus ei avaldanud seisukohta, nagu oleks vaidlustatud kasutusluba kehtivuse kaotanud, kuid leidis, et kasutusloa tühistamise välistab see, et ehitusluba ei ole tühistatav. Õige on halduskohtu seisukoht, et kasutusloa eesmärk on fikseerida ehitise vastavus ehitusloale ja ehitusprojektile. Projektikohase ehitise vastavust nõuetele kontrollitakse ehitusloa andmisel. Kuid kuna ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et käesolevas asjas vaidlustatud ehitusluba on tühistatav, on tühistatav ka kasutusluba, kuna ehitusloa tühistamisel langeb ära kasutusloa väljastamise õiguslik eeldus - ehitise vastavus nõuetele, sh ehitusloale (EhS § 32 lg 1). Ringkonnakohus nõustub protesti esitajaga, et halduskohtu otsuse põhjendused on vastuolulised – väitega, et ehitise valmimisega lõpeb ehitusloa kehtivus, ei ole kooskõlas otsuses esitatud seisukoht, et EhS § 32 lg-st 1 tulenevalt omab kasutusluba (mis viidatud sättest tulenevalt antakse valminud ehitisele) tähendust vaid koos ehitusloaga. III 1) Detailplaneeringu õiguspärasus
  3. Protesti esitaja väitel on Kõue Vallavalitsuse 01.08.2006 korraldusega nr 145 kehtestatud detailplaneering õigusvastane esiteks seeläbi, et näeb vastuolus

§ 36lg-ga 1 ja Vee

S § 10 lg-ga 2 ette paadikuuri rajamise Kiruvere järve kallasrajale. 17.

§ 36

lg 1 kohaselt on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal VeeS § 10 tähenduses. VeeS § 10 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning 11

(17)3-08-2198 kui tegemist ei ole laevatatava veekoguga, mida pole väidetud ka käesoleval juhul, on selle laius VeeS § 10 lg 2 p 2 kohaselt 4 meetrit. Detailplaneeringu seletuskirja p 6 kohaselt on krundi ehitusõigus määratud selliselt, et antakse õigus ühe pereelamu ja paadikuuri ehituseks (tl 42). Hoonete paiknemist näitab planeeringu põhijoonis (tl 49). Vaidlust ei ole selles, et paadikuur on detailplaneeringu kohaselt kavandatud osaliselt kallasrajale (vastuses protestile möönab vastustaja, et paadikuur on detailplaneeringu ja ehitusloa kohaselt rajatud osaliselt kallasrajale, kuid jätab kallasraja vabaks ca 2,5 m laiuses, vt vastuväidete p 3.3.3 tl 72). 18.

§ 36

lg 1 on oma sõnastuselt otseselt suunatud rannal või kaldal asuva kinnisasja valdajale. Kuid ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud normist tuleneva kaldaäärse kinnisasja omaniku kohustusega ning sätte eesmärgiga tagada avalikult kasutatava veekogu kaldal läbipääsuks kallasrada peab arvestama ka kohalik omavalitsus detailplaneeringuga ehitusõiguse määramisel. 19.

§ 36

lg-st 1 tuleneb nõue, et ehitis ei tohi takistada inimeste ja loomade vaba läbipääsu kaldaribal kallasraja kogu laiuses, nagu see on määratud VeeS §-ga 10. Seega ei nõustu ringkonnakohus kolmanda isiku ja vastustaja seisukohaga, nagu ei oleks

§ 36lg-ga 1 vastuolus kallasraja kasutamise võimaluse tagamine väiksemas laiuses, kui määrab kallasrajaks Vee

S § 10, ning piisab, kui mingis ulatuses on kallasrada läbitav. 20.

§ 36lg 1 ja Vee

S §-st 10 ei tulene iseenesest keeldu igasuguste ehitiste püstitamiseks kallasrajale. Erijuhte, kus kallasrada võib sulgeda, reguleerib VeeS § 10 lg 4, mille kohaselt avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada sadamas, tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas, enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel, hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel, kalakasvatusehitisel ja hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. Kallasrajale detailplaneeringuga ehitise kavandamist lubab ringkonnakohtu hinnangul

§ 38

lg 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud pinnavee veehaarde ehitisele, sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, ranna kindlustusrajatisele, hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele, kalakasvatusehitisele, riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele, tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele ja tänavale ja raudteele. Et

§ 38

lg-s 5 sätestatud ehitisi on võimalik kavandada mitte üksnes ehituskeeluvööndisse, vaid ka kallasrajale, näitab asjaolu, et mitmed sättes loetletud ehitised vastavad sisuliselt VeeS § 10 lg-s 4 loetletud kallasraja sulgemise lubatud alustele. 21. Detailplaneeringuga osaliselt kallasrajale kavandatud paadikuuri peab

§ 38

lg 5 p-s 2 nimetatud sadamaehitise ja veeliiklusrajatise alla kuuluvaks ka protesti esitaja. Detailplaneeringus kavandatud paadikuuri kuulumine

§ 38

lg 5 p-s 2 toodud ehitiste hulka ei tähenda siiski seda, nagu oleks detailplaneering selles osas õiguspärane. Planeerimisotsustuse jäämine seadusega lubatud piiresse ei välista muude kaalutlusvigade esinemist. Ka

§ 38

lg 5 p 2 sätestatud ehitise kavandamisel peaks vältima kallasraja sulgemist suuremas ulatuses kui vajalik. 22. Riigikohus on populaarkaebuse alusel detailplaneeringu vaidlustamise kohta 10.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 märkinud järgmist: „Kui kaebuse esitamise eelduseks on tema õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive“ (p 11). „Akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata peab populaarkaebuse esitaja 12

(17)3-08-2198 kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Kohtumenetluse käigus ei saa kohus pädevuse piiridest väljumata omal algatusel asuda kujundama ja seejärel hindama akti andmise võimalikke kaalutlusi. Tuleb silmas pidada, et ka uurimisprintsiibi rakendamine populaarkaebuse korral ei välista kohtu seotust kaebuse aluse ja esemega tervikuna“ (p 15). Need populaarkaebuse kohta avaldatud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka protestile, kuivõrd ka protesti esitamise eesmärgiks on eeskätt avalike huvide kaitse. Käesoleval juhul on protesti esitaja küll osundanud paadikuuri kallasrajale ehitamisega riivatud avalikule huvile, kuid ei ole selles osas detailplaneeringut vaidlustanud motiivil, nagu oleks kaalutlusõigust nimetatud avaliku huvi riivamisel teostatud ebaõigesti ning ebapiisavalt põhjendatud sellekohaseid kaalutlusi. Tuginetud on üksnes ebaõigele seisukohale, et paadikuuri rajamine kallasrajale oli seaduse kohaselt keelatud. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus protesti alusel seda, kas paadikuuri kallasrajale ehitamise võimaldamisega seoses teostati kaalutlusõigust õiguspäraselt ja täideti detailplaneeringu motiveerimisnõuet. Seetõttu piirdub ringkonnakohus detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel vaidlusaluse paadikuuri osas tõdemusega, et protestis toodud asjaolud ei näita selles osas detailplaneeringu vastuolu seadusega. 23. Teiseks on protesti esitaja arvates Kõue Vallavalitsuse 01.08.2006 korraldusega nr 145 kehtestatud detailplaneering õigusvastane seeläbi, et näeb vastuolus

§ 38lg 1 p-ga 4 ja lgga 3 ette tehistiigi rajamise ehituskeeluvööndisse.

Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et selles osas on protest ennatlik, kuna enne tiigi rajamiseks ehitusloa andmist ei ole alust asuda seisukohale, nagu ei võiks tiigi näol tegemist olla kalakasvatusrajatisega

§ 38lg 5 p 5 mõttes. Nad viitavad Plan

S § 9 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4, väites, et krundi detailplaneeringuga krundi ehitusõiguse määramine ei hõlma ehitise otstarbe kindlaksmääramist. 24. Ringkonnakohus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega ei nõustu. PlanS § 9 lg 2 pst 2 ja lg-st 4 ei tulene tõepoolest, nagu määraks detailplaneering õiguslikult kindlaks ehitise kasutusotstarbe. Kuid eeltoodust ei saa järeldada, nagu ei peaks ehitise tulevane võimalik sihtotstarve detailplaneeringust ilmnema. Kui kavandatava ehitise olemus jääb planeerimismenetluses segaseks, ei ole võimalik ka planeerimisdiskretsiooni õige teostamine, sh ehitise püstitamise ning asukohavalikuga seonduvate erinevate avalike ja erahuvide kaalumine. Kui detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndisse ehitise rajamine, peab planeerimisotsuse kontrollitavuse huvides planeeringust nähtuma, millise

§ 38lg-s 5 toodud ehitisega sel puhul tegemist on.

Ehituskeeluvööndisse kavandatud ebaselge otstarbega ehitise puhul ei ole alust eeldada, et tegemist on

§ 38lg 5 alusel lubatud erandjuhuga.

Käesoleval juhul ei viita miski sellele, nagu võidaks detailplaneeringus ette nähtud tiik tulevikus rajada kalakasvatusrajatisena. Sellekohasele oletusele räägib vastu tiigi asukohavalik (asend vahetult planeeringus ettenähtud elamu-esindushoone ees, vt planeeringu põhijoonis tl 49) ja see, et planeeringu seletuskirjast ega üheski teisest asjas kogutud materjalist ei nähtu, et planeerimismenetluses oleks kaalutud planeeringualale ehitusõiguse andmist kalakasvatusrajatise tarbeks. Tegelikult ei väida ka vastustaja ega kolmas isik, nagu oleks tiik detailplaneeringus kavandatud kalakasvatusrajatisena. 25. Seega on detailplaneering õigusvastane vastuolu tõttu

§ 38lg-ga 3, nähes kalda ehituskeeluvööndisse ette uue rajatise – tehistiigi – rajamise. 13

(17)3-08-2198 2) Ehitusloa õiguspärasus
  1. Kõue Vallavalitsuse 05.09.2006 korraldusega nr 156 (tl 5) nõustuti ehitusloa väljastamisega Kiruvere külas Tori I kinnistule „paadikuuri püstitamiseks“. Korralduse alusel väljastatud ehitusluba ennast ning ehitusloa lisaks olevat ehitusprojekti ei ole kohtule esitatud, kuid protestis (tl 2) märgitakse, et ehitusloa nr KÕUE-11/06 lisaks on paadikuuri ehitusprojekt, mille järgi paiknevad hoones 18,82 m2 puhkeruum, 7,75 m2 riietusruum, 1,66 m2 leiliruum ja 14,56 m2 paadikuur. Nendele andmetele ei ole keegi vastu vaielnud. Vaidlus puudub ka selles, et ehitusluba ja sellele lisatud projekt on kooskõlas kasutusloaga nr KÕUE-3/08 (tl 75-77), milles toodud ehitise kasuliku pinna spetsifikatsiooni ja korteri nr 1 andmete kohaselt asub ehitises 2toaline eluruum pinnaga 58,2 m2 (elamispind 31,3 m2 ja abiruumid 26,9 m2) ning mitteeluruum pinnaga 14,6 m
  2. Kasutusloa andmetel on ehitises mh 2 kööginišši ja 3 tualettruumi, pesemisvõimalus vanni/duši ja sauna näol ja küttesüsteem elektrikütte, ahju- või kaminakütte näol. Kasutusloa kohaselt on ehitise kasutamise otstarbeks mh „suvila, aiamaja“. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et Kõue Vallavalitsuse 05.09.2006 korraldusega nr 156 väljastati ehitusluba kasutusloa eelviidatud andmetele vastava ehitise ehitamiseks.
  3. Neil ehitise andmetel on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et tegemist ei ole paadikuuriga, vaid eluruumina (saunsuvilana) kasutatava hoonega.
  4. Seega väljastati ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga, mille kohaselt võis antud kohta ehitada paadikuuri. Kuna hoone ei ole käsitatav paadikuurina, on selle rajamiseks ehituskeeluvööndisse, sh kallasrajale, ehitusloa väljastamine vastuolus ka

§ 36lg-ga 1 ja § 38 lg-ga 3.

3) Kasutusloa õiguspärasus

  1. Kõue Vallavalitsuse 22.01.2008 korraldusega nr 15 (tl 77 pöördel) nõustuti kasutusloa väljastamisega Kiruvere külas Tori I kinnistul „üksikelamule (elamu-esindushoone)“. Kuigi korralduses ei ole eraldi välja toodud paadikuuri, puudub protsessiosaliste vahel vaidlus selles, et viidatud korraldusega otsustati ka samal krundil paiknevale „paadikuuriks“ nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamine. Vastustaja on halduskohtule esitatud seisukohtades (p 3.3.6) selgesõnaliselt väitnud, et korraldustega nr 156 ja 15 anti ehitus- ja kasutusluba paadikuurile (tl 73). Ka ehitisregistrist ilmneb, et vallavalitsuse 22.01.2008 korraldus nr 15 on aluseks olnud nii „paadikuurile“ kasutusloa nr KÕUE-3/08 kui ka „üksikelamule“ kasutusloa nr KÕUE-2/08 väljastamiseks (ehitisregistri väljatrükid tl 6 ja 79).
  2. EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele. Ehitusloa kui haldusakti siduvusest kasutusloa väljastamisel tuleb ehitise nõuetekohasuse hindamisel osas, milles need küsimused on reguleeritud ehitusloaga, ehitusloast lähtuda ka kasutusloa õiguspärasuse hindamisel. EhS § 22 lg 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse ehitusloa väljastamisel mh ehitusprojekti vastavust ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sh kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kehtiva ehitusloa puhul ei saa kasutusloa väljastamist vaidlustada väitega, et seadus või planeering ei lubanud antud kohta sellise ehitise rajamiseks ehitusluba väljastada. Kui aga ehitusluba sel põhjusel õigusvastasuse tõttu tühistatakse, mõjutab see ka kasutusloa õiguspärasust, sest ehitusloa kehtivusele ei saa siis enam ehitise nõuetekohasuse hindamisel tugineda. Seega, kui protest kuulub Kõue Vallavalitsuse 05.09.2006 korralduse nr 156 14

(17)3-08-2198 tühistamise nõudes rahuldamisele, tuleb õigusvastasena käsitada ka Kõue Vallavalitsuse 22.01.2008 korraldust nr 15 osas, millega väljastati kasutusluba korralduse nr 156 esemeks olevale ehitisele. Et korraldus nr 15 oli ühtaegu aluseks kahe erineva kasutusloa väljastamisele, tuleb seda õigusvastasena käsitada osaliselt – osas, milles otsustati väljastada kasutusluba nr KÕUE-3/
  1. IV
  2. Halduskohus, vastustaja ja kolmas isik leiavad, et sõltumata vaidlustatud haldusaktide õiguspärasusest tuleb protest jätta rahuldamata seetõttu, et see rikub kolmanda isiku õiguspärast ootust nende haldusaktide kehtimajäämisele. Riigikohus on 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 33-1-25-02 (p 24) märkinud, et vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 ja § 26 lg 1 p-le 1 peab halduskohus tühistama vaidlustatud haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi, ning ei saa õiguspärase ootuse motiivil jätta tühistamata tähtaegselt vaidlustatud haldusakti; küll aga peab halduskohus õiguspärase ootuse põhimõttega arvestama haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega. Käesolevas asjas on protest 01.08.2006 kehtestatud detailplaneeringu, 05.09.2006 väljastatud ehitusloa ja 22.01.2008 väljastatud kasutusloa tühistamiseks esitatud teatavasti 04.11.
  4. Siiski ei saa käesoleval juhul protesti jätta rahuldamata kolmanda isiku õiguspärasele ootusele tuginedes. Õigustatud on apellandi etteheide, et halduskohtu otsusest ei ilmne, miks pole halduskohus, leides, et kasutusloa tühistamine ei ole võimalik tulenevalt kolmanda isiku usalduse kaitsest, otsuses põhjendanud, miks ei kuulu antud asjas kohaldamisele

§ 38

lg 9, mis sätestab, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus selles paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus on detailplaneeringu ja ehitusloaga lubanud kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus

§ 38lg-ga 3.

33.

§ 38

lg-s 9 sätestatud juhul ei ole kohtul võimalik jätta protest rahuldamata ehitusloa adressaadi õiguspärase ootuse kaitse põhimõttest lähtudes. Sellist lahendust ei pea ringkonnakohus vähemalt käesoleval juhul ka vastuolus olevaks põhiseadusega, sest samale tulemusele viiks asjas ka põhiseadusest tulenevat õiguspärase ootuse printsiipi konkretiseeriva haldusmenetluse seaduse kohaldamine. 34. HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Ehituskeeluvööndi ulatus ning tähendus ei ole reeglina sedavõrd keerukas küsimus, et hoonestaja ei suuda nõutava hoolsuse korral mõista ehituskeeluvööndisse ehitamist lubava planeeringu või ehitusloa õigusvastasust. Ehituskeeluvööndi piirid nähtusid antud juhul selgelt detailplaneeringust (vt tugiplaan ja põhijoonis tl 48 pöördel ja 49). Eriti hästi peab ehitamise õiguslik regulatsioon tema ettevõtlust arvestades teada olema kolmandal isikul. Et Grove Invest OÜ on Tallinnas tegutsenud suuremahulise kinnisvaraarendusega, on üldtuntud asjaolu, mille kohta on võimalik saada usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest, ning mis ei nõua TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendamist. Internetis Tallinna Lutheri kvartalisse rajatud eluaseme arendusprojekti tutvustava veebilehekülje andmetel on Grove Invest OÜ selle 132 korterit hõlmava arendusprojekti suuromanik. Meedias on Grove Invest OÜ tegevust ja seost Lutheri elamukvartali arendusprojektiga kajastatud korduvalt. 15

(17)3-08-2198
  1. Kuna käesoleval juhul ei saa kolmas isik tugineda usaldusele vaidlustatud haldusaktide kehtima jäämise suhtes, on protesti rahuldamise ja vaidlustatud haldusaktide tühistamise piisavaks aluseks nende õigusvastasus. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus protsessiosaliste väidetel selles, kas vaidlustatud haldusaktide tühistamise poolt kõneleb lisaks seaduslikkusele veel mingi muu avalik huvi. Avalikku huvi õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamise suhtes tuleks hinnata juhul, kui peaks arvestama selle soodustava haldusakti adressaadi usaldust haldusakti kehtimajäämise suhtes. V
  2. Käesolevas otsuses toodud põhjendustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ja teha protesti suhtes uus otsus, millega Kõue Vallavalitsuse 01.08.2006 korraldus nr 145 ja 05.09.2006 korraldus nr 156 tühistada tervikuna ning 22.01.2008 korraldus nr 15 osas, millega otsustati väljastada „paadikuuriks“ nimetatud ehitisele kasutusluba nr KÕUE-3/
  3. Protest ja apellatsioonkaebus on sellega sisuliselt rahuldatud täies ulatuses.
  4. HKMS § 93 lg 4 alusel tuleb muuta halduskohtu otsust osas, milles mõisteti protesti esitajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud ning § 92 lg 1 ja lg 7 alusel jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks nii esimese astme kohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses, sest asjas ei tehta otsust kolmanda isiku kasuks.
  5. KI esitas taotluse apellatsioonimenetluse menetluskulude väljamõistmiseks Kõue Vallavalitsuselt summas 33 653,60 krooni, millest taotluse kohaselt moodustab 250 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 33 403,60 krooni advokaadibüroo õigusabikulu.
  6. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud (vt nt 14.01.2009 otsuses haldusasjas nt 3-3-1-62-08, p 15), et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Käesolev haldusasi seondub otseselt KI põhitegevusega – keskkonnajärelevalve teostamisega. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et advokaadi abi kasutamine oleks KI-l olnud põhjendatud. Esindajatasus seisnevate menetluskulude väljamõistmine KI-le ei ole põhjendatud.
  7. Mis puudutab apellatsioonkaebuse esitamisel KI poolt tasutud riigilõivu 250 krooni, siis meenutab ringkonnakohus apellandile, et ta esitas käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtule 28.01.2009 taotluse (tl 132-134) tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, leides, et seadusest tulenevalt oli apellatsioonkaebuse esitamine riigilõivust vabastatud. Ringkonnakohus rahuldas taotluse
  8. veebruari
  9. a määrusega (tl 136). Seetõttu on nõue mõista see menetluskulu välja vastustajalt põhjendamatu. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 16
(17)3-08-2198 Osaliselt tühistatud Riigikohtu 30 11 2010 otsusega nr 3-3-1-63-10 RESOLUTSIOON
  1. Rahuldada OÜ Grove Invest kassatsioonkaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus haldusasjas nr 3-08-2198 osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
  5. augusti
  6. a korralduse nr
  7. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada Keskkonnainspektsiooni protest nimetatud korralduse osaliseks tühistamiseks osaliselt ja tühistada korraldus osas, millega see lubas tehistiigi rajamist.
  8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a otsus samas asjas osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
  11. septembri
  12. a korralduse nr
  13. Jätta selles osas jõusse Tallinna Halduskohtu
  14. detsembri
  15. a otsus, millega halduskohus jättis Keskkonnainspektsiooni protesti nimetatud korralduse tühistamiseks rahuldamata.
  16. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  17. märtsi
  18. a otsus samas asjas muutmata osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse
  19. jaanuari
  20. a korralduse nr 15 osas, millega otsustati väljastada kasutusluba nr KÕUE-3/08 ja rahuldas Keskkonnainspektsiooni protesti nimetatud osas.
  21. Mõista Keskkonnainspektsioonilt OÜ Grove Invest kasuks välja menetluskulud 17 205 kr.
  22. Tagastada OÜ-le Grove Invest kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon. 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.