TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1419 Otsuse kuupäev 27. oktoober 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Marko Lind kaebus Viru Vanglalt mittevaralise

) sätestatud nõuetele. Kaebaja kandis kartserikaristust kambris nr 1271. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Vastavalt

§ 6lg 2 kamber on kinnipeetava majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas.

Uks on väljastpoolt lukustatav. Sama §-i lg 6 kohaselt kinnipeetavale on toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.

§ 7

lg 1 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse: ühe- või kahekordsed voodid; isiklike asjade hoiukoht; laud; istekoht igale kinnipeetavale; võimaluse korral valjuhääldi; riidenagi; võimaluse korral pesemiskoht; võimaluse korral WC.

§ 7

lg 4 kohaselt kuuluvad kartserikambri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht, WC. Kamber nr 1271, kus kandis karistus kaebaja, vastas kõikidele

-s sätestatud nõuetele. Seega ei saa kartserikambri tingimused olla kahju hüvitamise nõudmise aluseks.

1. Isiku kartserisse paigutamine ei ole võrreldav isikult vabaduse võtmisega. Vastustaja nõustub, et kartseris viibimisel kaasnevad teatud piirangud, aga tegemist ei ole nii intensiivsete piirangutega, et nende kohaldamisest saab tekkida kahju, mis väärib rahalist hüvitamist. RVastS lähtub põhimõttest, et rahaliselt hüvitatakse ainult raskemad isikuõiguste riived ning kehtiv õigus ei välista kahju hüvitamist teiste sobivate vahenditega. Kaebaja viibis kartseris kolm ööpäeva, seega oli tegemist lühiajalise piiranguga ajalehtede ja ajakirjade lugemisel ning raadio kuulamisel, mis ei saanud tekitada kahju, mis tingib hüvitamist rahas. Ka kaebaja ise on märkinud, et õigusvastane tegu ei ole liialt tema õigusi rikkunud. Viru Vangla vabandab kaebaja ees talle tekitatud ebamugavuste eest ning leiab, et käskkirja kehtetuks tunnistamine ning vabandamine on piisav hüvitis ebamugavuste eest, mida kaebaja pidi taluma viibides kartseris käskkirja alusel, mis hiljem kehtetuks tunnistati. Kohtu põhjendused ja otsus
2. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
3. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla direktori 22.10.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2420-D määrati kinnipeetav M.Linnule distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks ja et M.Lind kandis karistuse ära. Vaidlust ei ole ka selles, et Viru Vangla direktori 25.03.2010 vaideotsusega tunnistati 22.10.2009 käskkiri nr 6.-3/2420-D kehtetuks, kuna kaebaja distsiplinaarüleastumine ei olnud piisavalt tõendatud. Seega on kaebuse esitaja kandnud distsiplinaarkaristust kehtetuks tunnistatud käskkirja alusel. 3
4. Kaebaja ei ole väitnud, et alusetult kartseris viibime oleks tema tervist kahjustanud, tema kahju nõue põhineb väitel, et alusetu kartreis viibimisega piirati tema vabadusi ning rikuti inimväärikust. Riigikohtu halduskolleegium on oma 15.03.2010 lahendis nr 3-3-1-93-09 märkinud, et isiku õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav siis, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud (kartseris ei ole lubatud isiklikud asjad, kartseris viibijal puudub õigus liikuda vangla territooriumil, piiratakse VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist) ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Kaebaja väitel kaasnesid Viru Vangla direktori 22.10.2009 käskkirjast tulenevalt kaebajale seoses tema kartserisse paigutamisega täiendavad piirangud - lisaks karistusena 3-ööpäeva pikkuse kartserikaristuse kandmisele ei võimaldatud kaebajal ajalehti lugeda, televiisorit vaadata, kanda isiklikku riietust, liikuda vabalt vastavalt vangla sisekorraeeskirjale jne. Et kaebajal kartseris olles nimetatud vabadused puudusid, vaidlust ei ole. Nimelt VangS § 651 lg 3 järgi ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil sama seaduse §-s 8 sätestatud korras.

§-d 57 lg 1 ja 61 võimaldavad kinnipeetaval hoida enda juures, s. o kambris, teatud hulka vanglasse saabumisel kaasa võetud ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke ja vanglas lubatud asju. VangS § 651 lg 2 kohaselt antakse kartserikaristuse kandmise ajal kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

§-s 60 toodud kinnipeetavale kartseris lubatud asjade loetelu on tunduvalt kitsam, kui kinnipeetavale kambrisse lubatud asjade võimalik loetelu. Lisaks sellele märkis M.Lind, et kartserikambris võrreldes tavakambritega ei olnud WC osa muust kambrist eraldatud ning WC kasutamine oli valvurile uksesilma kaudu jälgitav. Kaebaja väitel oli selline olukord inimväärikust alandav. Seega kaasnesid kaebajale õigusvastase karterisse paigutamisega sellised täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei olnud vajalikud kinnipidamise tavarežiimi kohaldamisel ning mis võisid seetõttu kaebaja inimväärikust alandada.

1. Samas lahendis asus kolleegium seisukohale, et RVastS § 9 lg-s 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Vangistuse ajal on piiratud isiku põhiseaduse §-st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Ka antud juhul on alusetu kartserisse paigutamisega piiratud kaebaja vabadusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Erinev on kartseri kambri sisustus võrreldes tavakambriga: kambris ei ole ööpäevaringselt kasutatavad voodid, vaid päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad lavatsid, kambris puudub soe vesi , WC ei ole kambrist eraldatud ning on jälgitav, mis tähendab, et kartserikambri tingimused on piiratumad, ebamugavamad ning privaatsust piiravad. Juba varasemalt viidatud 15.03.2010 lahendis on Riigikohtu halduskolleegium märkinud järgmist: "Kolleegium leiab, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis.“ 4 Käesoleval juhul on kaebaja ära kandnud talle määratud karistuse - 3 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Hiljem on karistuse määramise käskkiri kehtetuks tunnistatud põhjusel, et M.Lind distsiplinaarsüütegu, mille eest määratud karistuse ta juba ära kandis, ei leidnud tegelikult tõendamist. Kohtul puudub alus asuda ka seisukohale, et kaebaja õigusvastaselt kartseris hoidmine oli käesoleval juhul nii väikese intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheoluliste õiguse vastu, mis õigustaks kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistmata jätmist. Asjaolu, et kaebuse esitaja viibis alusetult kartseris 3 ööpäeva, ei tähenda, et see välistab kaebajale tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kaebaja on taotlenud välja mõista vastustajalt kahju hüvitamiseks 500 krooni, kartseris viibis ta 3 ööpäeva. Õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on senise kohtupraktika kohaselt loetud 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-14-06 ja 3-3-1-93-09). Kohus leiab, et ka antud juhul tuleb antud põhimõttest lähtuda. Puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid hüvitise väljamõistmist suuremas määras, ehk summas mida taotles kaebuse esitaja. Seega kuulub kaebajale välja mõistmisele hüvitis 3 ööpäeva alusetult kartseris viibimise eest 300 krooni.
2. M.Lind oli halduskohtu 18.06.2010 määrusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 11 tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 250 krooni. Kuna kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Eda Muts Kohtunik 5