KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 13-16) hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.septembril 2010 (tl 18)). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt omab kostja korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning on korteriühistu Väimela Põllu 2 liige, kellel on korteriühistuseadusest tulenev kohustus igakuiselt tasuda korteriühistu poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt kommunaalteenuste arved. Esitatud arveid pole kostja alates jaanuarist 2009 hagejale korrektselt tasunud, olles hagejale regulaarselt võlgu. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku summas 28 122, 50 krooni, millest põhivõlg 25 407, 90 krooni moodustavad tasumata arved perioodi eest detsember 2008-mai 2010 eest ja 2 714, 60 krooni on viivisvõlgnevus. Neil asjaoludel esitas KÜ Väimela Põllu 2 hagi I. S. vastu võlgnevuse 28 122, 50 krooni väljamõistmiseks. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud väljavõtte kostja võlgnevuse kohta, kinnistusraamatu väljavõtte, kostjale saadetud võlanõude ( tl 7-9). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendatud hagis märgitud asjaolusid, viidates KÜS §-dele 5 lg 1, 13 lg 4 millede kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks 2
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 28 122, 50 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni ja õigusabikulud 3 480 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 5, 6, 10 ).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinda arvestades menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 6 000 krooni. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 10 000 krooni kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning arvestades käesolevat tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hagihinda. Kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, loeb kohus
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt I. S. välja mõista KÜ Väimela Põllu 2 kasuks menetluskuluna riigilõiv 6 000 krooni ja hageja esindaja kulu summas 3 480 krooni, kokku seega menetluskulu 9 480 krooni. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.