lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas kokku 20 529.17 krooni, millest 12 186.52 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 441.34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 5 901.31 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis tagastamata krediidisummalt (12 186.52 krooni) 28,13% aastas alates 12.08.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3095.00 krooni ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 4 595.00 krooni (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3 095.00 krooni ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni) hageja kasuks. Heiki Kolk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.