Obsah (7)

§ 143§ 145§ 76§ 162§ 159§ 142§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-17269 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsivii

) § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd kostja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäär ning käendusleping on

§ 143lg 2 mõttes kehtiv.

Vastavalt

§ 145

lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus on pooled kokku leppinud, et kostja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga. Seetõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda kohustuse täitmist, kuigi põhivõlgniku pankrotimenetlus veel käib.

1. Hagis on hageja põhivõlgnevuseks toonud 13 308,20 krooni. Kostja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt on ta pärast hagi esitamist tasunud hagejale 500 krooni. Hageja seda tasumist ei vaidlustanud. Seetõttu on põhivõla suuruseks 12 808,20 krooni. Kohus mõistis selle summa kostjalt välja. Tasutud 500 krooni osas jääb hageja nõue rahuldamata. 2
2. Kostja vaidles viivisele vastu. Kostja leidis, et tema ei ole kohustust rikkunud ning seetõttu ei pea põhivõlgniku eest viiviseid tasuma. Kooskõlas

§ 145lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga.

§ 145

lg 2 kohaselt vastutab käendaja kogu põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, sh viiviste jm kõrvalnõuete eest. Seadus teeb erandi vaid võla sissenõudmise kulude kohta, mille suhtes tuleb käendajat eelnevalt teavitada, kuid antud juhul ei nõua hageja neid kulusid. Hageja nõuab viivise tasumist, mille nõudeõigus hagejal on.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb võetud kohustusi täita.

Kohustuse täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Kostja viivise arvestusele vastu ei vaielnud. Kohus mõistis kostjalt välja viivise summas 12 935,68 krooni.

1. Hageja nõudeõigust ei välista ka asjaolu, et kostjal on raske majanduslik olukord. Samuti ei saa hagejale teha etteheidet, et hageja ei ole nõus sõlmima kokkulepet maksegraafiku osas, seda prooviti kohtuistungil, kuid tulemuseta.
2. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõla 12 808,20 krooni ja viivise 12 935,68 krooni, kokku 25 743,88 krooni ning jättis menetluskulud TsMS§ 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotust ei mõjuta see, et kohus rahuldas hagi osaliselt, sest kostja tasus võlgnevuse osaliselt menetluse ajal. Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Kostja esitas Harju Maakohtu 03.07.2009 otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus vähendada põhivõlga 1 602,40 krooni võrra ja tühistada otsuse viivise nõue osas summas 12 935,68 krooni.
4. Tsiviilasja arutamise ajal maakohtus teavitas kostja kohut, et ta on tasunud vabatahtlikult võlga enne kohtumenetlust ja ka protsessi toimumise ajal jätkanud osamaksete tasumist. Kohus palus sellekohast kinnitust hageja esindajalt ega võtnud vastu kostja poolt tõendina maksekorraldusi sooritatud maksete tõestamiseks. Ajavahemikul 10.02.2009 kuni 09.06.2009 on apellant kustutanud põhivõlga summas 2102,40 krooni. Seega on maakohus jätnud arvesse võtmata, et põhivõlga on kostja poolt protsessi toimumise ajal vähendanud ja ei soovinud seda asjaolu ka tuvastada. Kohtuotsus on ebaõiglane ja kohus mõistis kostjalt välja suurema summa kui tegeliku põhivõlgnevuse jääk on. Kostja arvestuse kohaselt oli põhivõlgnevus kohtuotsuse tegemise ajaks 11 205,80 krooni.
5. Lisaks on viivise väljamõistmine summas 12 935,65 krooni ebaõiglane ja ületab põhivõlgnevuse summat.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse ulatuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja oli tasunud juba enne kohtumenetlust vabatahtlikult käendajana võlgnevust ega ka seda, et istungi toimumise ajaks oli kostja poolt tasutud kolmandik põhivõlgnevusest. Kohus ei võtnud arvesse ka kostja kehva majanduslikku seisundit, vaid lähtus ainult hageja poolt esitatud ebaõigetest faktidest, asjasse süvenemata. Kohus ei võtnud arvesse ka asjaolu, et hageja ei teavitanud kostjat õigeaegselt kavatsusest viivist nõuda (

§ 145lg 2). Hageja alustas viivise arvestamist ja sissenõudmist, saades teada põhivõlgniku OÜ Beauty

Salon majandustegevuse lõppemisest, kuigi teadis võlgnevusest mitmeid kuid enne seda.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab 3 kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

1. Kostja tõendas kohtule, et ei soovinud kohtumenetlust pakkudes hagejale maksete kokkuleppimist. Hageja muutus lihtsalt kiuslikuks ja eiras kostja kirju ja ei teavitanud sellest ka kohut.
2. Kohtuotsus on ebaõiglane, kuna põhisumma ei vasta tegelikule võlgnetavale summale ja kohus on mõistnud kostjalt välja tegelikust võlgnevusest suurema summa. Viivise välja mõistmisel ei võetud arvesse, et hageja ei teavitanud kostjat õigeaegselt, et kostja oleks saanud neid kulusid vältida.
3. Menetlus-ja kohtukulude vältimiseks pakkus kostja hagejale korduvalt maksegraafikut ja soovis kohtuvälist lahendust, samaaegselt ise ja vabatahtlikult hagejale vastavalt oma majanduslikule seisule osamakseid sooritades. Kohtumenetluse kulud peab kandma osapool, kes ei soovinud vabatahtlikku täitmist vastu võtta. Kohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse eelpool toodut, kuigi TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 2 ütleb, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja oli nõustus sellega, et kostjalt tuleks seisuga 04.09.2009 välja mõista 24 141,48 krooni, kuna hageja on põhinõuet 1 602,40 krooni võrra vähendanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada nii põhivõla kui viiviste väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
6. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja OÜ Beautysalon sõlmisid 18.05.2006 ostu-müügilepingu Academie kosmeetikatoodete müügiks. OÜ Beautysalon kohustusi käendas 18.05.2006 käenduslepingu järgi kostja. Kostja vastutuse piirmäär on 50 000 krooni. Käenduslepingu järgi vastutavad OÜ Beautysalon ja kostja solidaarselt, mis tähendab, et kostja vastutab samasuguses ulatuses kui OÜ Beautysalon. Erimeelsust ei ole ka selles, et põhivõlgnik ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning välja on kuulutatud põhivõlgniku pankrot. Maakohus on otsust tehes juhindunud ka õigetest materiaalõigusnormidest.

§ 142

lg 1 järgi toob käenduslepingu sõlmimine käendajale kaasa kohustuse vastutada põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus on pooled kokku leppinud, et kostja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga ning seetõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda kohustuse täitmist, kuigi põhivõlgniku pankrotimenetlus veel käib. Kuivõrd kostja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga, käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäär ning käendusleping on

§ 143lg 2 mõttes kehtiv.

1. Kostja on kaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist muuhulgas osas, millega maakohus on mõistnud kostjalt välja põhivõlga rohkem, kui 11 205 krooni. Taotlust on 4 kostja põhjendanud sellega, et ta oli tasunud maakohtu otsuse tegemise ajaks kostjale põhivõlast 1 602,40 krooni ning on selle kinnituseks lisanud apellatsioonkaebusele rea maksekorraldusi. Väite kohta, et kostja püüdis nimetatud tõendeid esitada ka maakohtule, kuid maakohus on maksekorralduste vastuvõtmisest keeldunud, toimikus jälgi ei ole ja seetõttu on kostja poolt maakohule sellekohaste etteheidete tegemine kaebuses asjakohatu. Kuna hageja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses nõustunud, sellega, et kostja on tänaseks põhivõlga vähendanud 1 602,40 krooni võrra, tuleb maakohtu otsust vastavas osas siiski muuta ja mõista kostjalt välja põhivõlana 11 205,80 krooni.
2. Viivise osas on kostja palunud maakohtu otsuse tühistada ja jätta viivise kogu ulatuses välja mõistmata. Kostja heidab viivise osas maakohtule muuhulgas ette seda, et maakohus on rahuldanud viivisenõude põhivõlaga võrreldes suuremas summas. Viiviste vähendamine on kohtu diskretsiooniõigus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes ja hinnates viivise proportsionaalsust. Kolleegiumi arvates saab kostja vastuväiteid viiviste väljamõistmisele ja seisukohta, et viivised on ebamõistlikult suured, käsitleda ühtlasi taotlusena viiviseid vähendada. Juhindudes Riigikohtu seisukohast, et viivise väljamõistmisel tuleb arvestada üldise praktikaga viiviste vähendamisel, mille kohaselt on kohtud lugenud ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust (nt lahendid 3-2-1-66-05, 3-2-1-72-05 ja 3-2-1-92-05) ning arvestades asjaolu, et ringkonnakohus mõistab kostjalt välja põhivõlga 11 205,80 krooni, peab kolleegium õigeks vähendada viivist 11 205,80 kroonini (

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1). 24. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud Ts

MS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 koosmõju alusel poolte endi kanda. Esimese astme kohtu menetluskulude jaotust ei ole põhjust hagi rahuldamise ulatust arvestades muuta. Kostja seisukoht, et põhjuse selleks annab asjaolu, et kostja ei ole nõustunud hageja poolt pakutud kompromissiga, on ekslik, kuna TsMS § 163 lg 3 ei pane kohtule kohustust menetluskulusid nimetatud normis sätestatud viisil jagada. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 5