) § 361 avab liisingulepingu mõiste. Selle kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Levinuimad liisingulepingu tüübid on kapitalirendileping ja kasutusrendileping. Antud juhul on ilmne (selles pooled sisuliselt ei vaidle), et nõude aluseks on kapitalirendileping nii tema pealkirjale kui sisule vastavalt. Kapitalirendilepingu põhiliseks tunnuseks on see, et pooled lepivad kokku liisingueseme omandiõiguse üleminekus liisinguvõtjale liisinguperioodi lõppedes. Kõik äsjanimetatud tunnused on ka lepingu esimeses punktis (p 1.1) sätestatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, mis puudutavad lepingu pooli ja lepingu kohase täitmise eest vastutavat isikut. Kohus nõustub (seda on kohus juba menetluse käigus, 13.08.2009.a kirjas, märkinud) hageja 10.06.2009.a kirjaliku seisukoha punktides 2 ja 3 väljendatuga, et leping on
Sama paragrahvi lõike 1 järgi on leping tehing kahe (või enama) isiku ehk lepingupoole vahel, millega nad kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kõnesoleva lepingu pooled on lepingus selgelt märgitud, poolte allkirjad on lepingu kõikidel lehtedel, samuti lisadel ja sõiduki üleandmis-vastuvõtu aktil. Kostja ei esindanud oma venda lepingu sõlmimisel ning M L. ei saa mingil moel olla vaidlusaluse lepingu pooleks, seega ei saa tema vastu lepingust tulenevalt ka mingeid nõudeid esitada. Isegi kui eeldada kostja vastuväidete õigsust (et auto anti üle kostja vennale ja makseid tasus samuti M. L.), ei muuda see eelnevalt väidetut. Seadus ei keela sõlmida lepinguid kolmanda isiku kasuks (
) või täita kohustusi kolmanda isiku poolt (
). Lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita lepingupoolel ja liisingueseme üleandmine kolmandale isikule on liisinguvõtja omal riisikol (seda ka liisinguandja nõusoleku korral), millest tulenevate võimalike kahjulike tagajärgede eest liisinguandja ees jääb ikkagi vastutavaks tema. Järgnevalt selgitab kohus hageja nõuete õiguslikku paikapidavust, kohaldades tuvastatut esitatud rahalistele nõuetele. Hageja on 04.09.2008.a öelnud lepingu üles. Kostja väide hageja poolt oma ülesütlemise õiguse varasema kasutamata jätmise kohta (tuleneb lepingu p 13.1.5) on küll õige, kuid kohus juhib tähelepanu sellele, et see on üksnes hageja kui liisinguandja õigus, mitte kohustus. Hageja on põhjendanud, miks ta lepingut varem üles ei öelnud – ta lootis lepingu täitmisele (täitmise taastumisele). Sellisele praktikale viitab ka nt lepingu p 13.2, mis annab hagejale õiguse lõpetamise teade tagasi võtta, kui saavutatakse kokkulepe rentnikuga lepingu edasise täitmise osas. Kohus selgitab allpool, et lisaks eelnevale on lepingu kiire ülesütlemine hagejale kui rendileandjale (liisinguandjale) kahjulik, mistõttu viivitamine ülesütlemisega võimaliku mõistliku lahenduse ootuses ei ole kohtu arvates antud juhul hagejale etteheidetav. Eelnevast lähtuvalt tuleb vaadata, millised on liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. Need on sätestatud
§-s 367, mille kohus alljärgnevalt täies ulatuses esitab: 1) Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
Seega on hageja põhinõue kulude hüvitamise osas põhjendatud kokku 18 502.19 + 32 414.56 – 8000 = 42 916.75 krooni suuruses summas. Viivise nõude osas ei ole kostja ei viivise määra ega summa osas vastuväiteid esitanud, mistõttu puudub kohtul alus selle vähendamiseks.
lg 8 mõtte kohaselt saab kohus viivist vähendada üksnes viivise maksmiseks kohustatud isiku taotlusel. Seega on hageja nõue viivise osas summas 25 495.30 krooni põhjendatud. Viivise määr ja nõudeõigus on sätestatud lepingu punktis 15.1. Leppetrahvi nõude osas (summas 6079.30 krooni) on kohus sarnasel seisukohal, mis viivise puhul, kuivõrd
Leppetrahvi maksmise kohustuse näeb ette lepingu p 15.2. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, vähendades hageja põhinõuet 42 916.75 kroonini. Viivise ja leppetrahvi nõuded tuleb rahuldada täies ulatuses. Kokku rahuldab kohus hagi summas 74 491.35 krooni (42 916.75 + 25 495.30 + 6079.30). Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätetele tuginedes õiglane jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.