Obsah (8)

§ 644§ 646§ 641§ 29§ 101§ 76§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2010.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-41371 Tsiviila

) § 76 lõikele 1, § 635 lõikele 1 ning § 637 lõikele

1. Samuti nõudis hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist. Hageja esitas hagiavalduses viivise arvestuse ning märkis, et hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 780 krooni ja 98 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud.
2. Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja 31.08.2010.a, et

§ 644

lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja väide, et ta helistas hagejale ning informeeris hagejat rikkest, on täielikult tõendamata ja ebaõige. Hagejani jõudis teave töö lepingutingimustele mittevastavusest alles hiljem, kui kostja esitas oma vastuväited kohtumenetluse käigus. Kooskõlas

§ 644lõikele 3 ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda.

10. Samuti leidis hageja, et töö lepingutingimustele mittevastavusel võib tellija nõuda üldjuhul töö parandamist või uue töö tegemist. Tellija kaotab

§ 646

lg 6 järgi õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt koos teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Kostja vastaval viisil ei käitunud, kuna piirnes töö väidetava parandamisega kolmandate isikute juures omal initsiatiivil.

1. Hageja leidis, et kõik kostja faktiväited töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta on ebaõiged ja tõendamata. Kostja väited ei ole enam ka objektiivselt kontrollitavad.
2. Hageja esitas kohtule täiendava kirjaliku vastuse 04.10.2010.a. Hageja selgitas oma vastuses, et kostja poolt kohtule juba esitatud püsikliendileping on ainus poolte vahel sõlmitud püsikliendi leping ning muid dokumente ei ole hagejal kohtule esitada. Hageja märkis, et pooltevaheliste telefonikõnede salvestused ei sisalda asjas olulist informatsiooni. Kostja telefoninumbrilt +37238 47 205 ei ole hageja üldnumbrile ajavahemikus 01.11.2008.a kuni 30.11.2008.a kordagi helistatud. Kostja telefoninumbrilt +372 51 54 251 on kostja sisuliselt helistanud ühe korra 26.11.2008.a ning soovinud rääkida ühe hageja töötajaga. Vestlust kostja ja hageja töötaja vahel hageja salvestanud ei ole. Hageja pidas väheusutavaks, et viimati mainitud kõne oli seotud väidetavalt ebakvaliteetse tööga, kuna kõne oli tehtud 10 päeva pärast viimast remonti ja pärast seda, kui kostja oli viinud oma auto remonti OÜ-sse A .
3. Hageja märkis, et kostja pöördus hageja poole 06.11.2008.a sooviga, et autol vahetataks kütusepumbad ehk kütusetaseme andurid ning sellise tellimuse on kostja nõuetekohaselt täitnud. Kostja pretensioone oleks saanud lahendada garantii korras, kuid kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi suulist ega kirjalikku pretensiooni. 14.11.2008.a tellis kostja hoopis teist liiki töö: nimelt väntvõlli anduri asendi vahetuse, mille eest esitatud arve on kostja poolt tasutud. Arve tasumise fakt näitab, et kostja ei käsitlenud nimetatud tööd varasema töö garantiitööna, kuna garantiitöö eest ei oleks hageja arvet esitanud ja kostja ei oleks arvet tasunud. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuse kohaselt sõitis kostja 06.11.2008.a autoga Türilt Tallinnasse. Auto seiskus ootamatult ning ei käivitunud enam. Kostja viis auto remonti hageja juurde. 06.11.2008.a võeti auto remonti ja hakati viga otsima. Autol vahetati varuosi kütusesüsteemis. Hageja väljastas auto kostjale 10.11.2008.a. Kostja vastuse kohaselt teatati talle, et viga on leitud ja auto on korras.
5. Järgmisel päeval ehk 10.11.2008.a seiskus auto uuesti. Kostja viis auto teistkordselt hageja juurde remonti. 14.11.2008.a hakati uuesti viga otsima ning vahetati välja tagavaraosi, mis võisid olla vigased. Auto anti kostjale kätte sama päeva õhtul. Auto töötas kaks päeva ning seiskus seejärel taas. Kostja informeeris hagejat telefoni teel rikkest, kuid ei viinud autot remontimiseks enam hageja juurde.
6. Kostja viis auto remonti OÜ-sse A Türil. Seal selgitati välja, et auto viga seisneb kütusepumbas, mis vahetati välja. Tänase päevani auto töötab.
7. Kostja on tasunud hagejale arve nr 302MA096183 summas 3394,14 krooni. Kostja pöördus hageja poole, et hageja võtaks tagasi need varuosad, milles viga ei olnud, kuid hageja keeldus sellest. Kostja ei ole nõus maksma arvet nr 302MA095812 summas 5618,59 krooni, kuna hageja ei leidnud sõiduki tegelikku viga ja asendas auto juures põhjendamatult varuosi.
8. Kostja 17.09.2010.a vastuses tõi kostja välja, et vastavalt poolte vahel sõlmitud püsikliendi üldtingimuste punktile 16.1 pidi hageja salvestama automaatselt ilma täiendava hoiatuseta kliendi ja klienditeeninduse vahel peetavaid telefonikõnesid, millega klient tellib teenuseid. Viidatud üldtingimuste punkti 16.3 järgi tuli telefonikõnede salvetusi kasutada võimalike erimeelsuste lahendamisel kliendi ja hageja vahel, et tõendada, millistel tingimustel teenuse osutamises kokku lepiti.
9. Kotja vastuse kohaselt oli sõiduauto Mercedes-Benz CLK 430 registrimärgiga XXXhageja juures remondis kahel korral ehk 06.11.2008.a ja 14.11.2008.a. Mõlemale remondile eelnes kostja ja hageja suhtlemine telefoni teel. Telefoni teel suheldi ka siis, kui kostja sõiduauto pärast 14.11.2008.a remonti uuesti töötamast lakkas. Kostja leidis, et hagejal tuleks kohtule esitada telefonikõnede salvestused. Kostja kinnitas kohtule, et ta on hagejat tekkinud probleemidest teavitanud.
10. Kostja leidis, et sõidukile teistkordse remondi tegemisega 14.11.2008.a on hageja sisuliselt õigeks võtnud asjaolu, et esimene remont ei õnnestunud ja 06.11.2008.a esinenud viga jäi kõrvaldamata. 14.11.2008.a toimunud remondi eest on kostja hagejale tasunud, sest sõiduk töötas kaks päeva. 06.11.2008.a teostatud tööde eest tasumise nõudmine ei ole kostja hinnangul põhjendatud ning hageja oleks pidanud oma varasema arve annulleerima.
11. Kostja leidis, et ta on hageja poole pöördunud heas usus kahel korral, kuid hageja ei suutnud kõrvaldada autol esinenud viga. Hageja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti leidis kostja, et hageja on hagejale esitanud vale püsikliendilepingu, mis ei seondu asjakohase sõidukiga. Kostja nõudis hagejalt õige püsikliendilepingu väljastamist. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
13. Hageja väidab käesolevas asjas, et kostja on põhjendamatult jätnud täitmata poolte vahel 06.11.2008.a sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kohustuse ehk töö eest tasumise kohustuse. Kostja väidab, et ta pöördus hageja poole selleks, et tuvastada sõiduautol XXXesinenud viga ehk auto seiskumise põhjust, mida hageja leida ei suutnud. Pärast 06.11.2008.a teostatud remonti seiskus auto taas ning kostja oli teistkordselt sunnitud pöörduma hageja poole 14.11.2008.a. Teistkordse remondi eest esitatud arve kostja tasus, kuid auto seiskus kolmandat korda ning kostja viis auto remonti OÜ-sse A , kus auto lõplikult remonditi. Seetõttu leidis kostja, et hageja oleks pidanud esimese töö eest esitatud arve annulleerima, kuna hageja ei käitunud heas usus. Kostja väitis, et ta pöördus hageja poole ettepanekuga tagastada 06.11.2008.a põhjendamatult asendatud varuosad. Kostja leidis, et sõidukile teistkordse remondi tegemisega 14.11.2008.a on hageja sisuliselt õigeks võtnud asjaolu, et esimene remont ei õnnestunud ja 06.11.2008.a esinenud viga jäi kõrvaldamata. Kostja väitis, et ta teavitas hagejat remondis esinenud puudustest ning nõudis hagejalt püsikliendilepingu üldtingimustele viidates vastavate telefonikõnede salvestuste kohtule esitamist.
14. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 06.11.2008.a lepingu nr 302M234423 (toimiku lk 17) kostja sõiduauto XXXremontimiseks, mille alusel esitas hageja kostjale arve nr 302MA095812 (toimiku lk 19), mis jäi kostja poolt tasumata. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad sõlmisid 14.11.2008.a teise töövõtulepingu sama sõiduki remontimiseks, mille eest hageja esitas kostjale arve nr 302MA096183 (toimiku lk 39), mille kostja tasus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli seaduslik õigus jätta tasumata hageja arve nr 302MA
16. Kooskõlas võlaõigusseaduse (

) § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta

§ 641

lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Seega tuleb kohtu hinnangul käesolevas asjas esmalt tuvastada, millise töö tegemises leppisid pooled 06.11.2008.a lepingus kokku. Kohtul tuleb tuvastada, milline oli poolte tahe nimetatud lepingu sõlmimisel.

§ 29

lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

1. Hageja väidab käesolevas asjas, et tema poolt 06.11.2008.a teostatud töö tehti puudusteta ning hageja teostas nimelt neid töid, millised olid märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus. Kostja leiab, et sõlmitud lepingu alusel pidi hageja tuvastama auto seiskumise põhjuse, mida hageja tuvastada ei suutnud.
2. Poolte vahel sõlmitud 06.11.2008.a töövõtulepingust (toimiku lk 17) nähtub, et antud lepingus lepiti kokku mootori käivitamise häirete remondis, mille käigus tuli hagejal vahetada kütuseandurid ja teha DAS Test. Kostja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, millest tulenevalt oli poolte tahteks 06.11.2008.a lepingu sõlmimisel tuvastada ainult auto seiskumise põhjused. Milline on lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb (RK TKo 11.05.2009.a nr 3-2-1-44-09, p. 11). Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud poolte tahet sõlmida töövõtuleping üksnes auto seiskumise põhjuste tuvastamiseks. Seega tuleb poolte ühise tahte tuvastamisel lähtuda lepingu sõnastusest ning sellest, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel oleks lepingut mõistnud. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi ülaltoodud lepingu sõnastusest aru saama viisil, et hageja kohustuseks oli vahetada kütuseandurid ja teha DAS Test. Lepingust ei nähtu, et hageja ainsaks või peamiseks kohustuseks oleks olnud auto seiskumise põhjuste tuvastamine, kuna lepingus on viidatud selgelt nendele toimingutele, mida hageja pidi teostama ning nendele varuosadele, mida hageja pidi vahetama seoses remondiga.
3. Kostja hinnangul tuleneb ainuüksi 14.11.2008.a teistkordse sõiduki remondi teostamise faktist see, et hageja võttis omaks esimeses töös esinevad puudused, mistõttu tal tuli puudusi kõrvaldada. 14.11.2008.a hageja poolt teise töö eest esitatud arvest (toimiku lk 39) nähtub, et 14.11.2009.a teostas hageja mootori kontrollimist DAS-i abil, kütusepumba rõhu kontrolli ja väntvõlli asendianduri vahetuse. Seega ei kattu 06.11.2008.a teostatud tööd 14.11.2008.a teostatud töödega. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, millest tuleneks, et 14.11.2008.a teostati sõidukile remonti eelmises töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul ei tõenda 14.11.2008.a täiendavate tööde teostamine seda, et hageja oleks omaks võtnud asjaolu, et 06.11.2008.a tööd teostati puudustega. Kostja ei ole käesolevas asjas ka ühegi tõendiga tõendanud, et ta teavitas hagejat 06.11.2008.a tehtud töös esinenud puudustest ning oleks nõudnud nende puuduste kõrvaldamist või tarbetult vahetatud varuosade tagastamist.
4. Kostja poolt esitatud OÜ A arvest (toimiku lk 38) nähtub, et sõidukil vahetati tervikuna kütusepump. Samas ei nähtu ka esitatud arvest, et kütusepumba vahetumine oli seotud vajadusega kõrvaldada hageja varasemates töödes esinenud puudused. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, millise lepingu on kostja sõlminud OÜ-ga A .
5. Kostja väidab, et ta teavitas hagejat 06.11.2008.a töös esinenud puudustest telefoni teel, kuid ka antud kostja väide on jäänud tõendamata. Kostja on nõudnud hagejalt sõiduki Chrysler 300C Touring suhtes sõlmitud püsikliendilepingu üldtingimustele (toimiku lk 51-55) tuginedes vastavate telefonikõnede salvestuste väljanõudmist. Kohus selgitas kostjale, et telefonikõnede salvestuste tõenditena hindamiseks ja salvestamiseks puuduvad kohtul tehnilised võimalused ning kohustas kostjat oma taotlust täpsustama. Kostja oma taotlust ei täpsustanud. Hageja teatas kohtule, et kostja üldtelefonilt ei ole ajavahemikus 01.11.
6. a kuni 30.11.2008.a hageja üldnumbrile kordagi helistatud. Kostja telefonilt on helistatud üksnes korra 26.11.2008.a hageja ühele töötajale, kuid kõne sisu ei ole salvestatud. Seega puuduvad käesolevas asjas tõendid, mida kohus oleks saanud hagejalt välja nõuda mistahes tehnilisel kujul. Samuti viitas hageja asjaolule, et on kostjaga sõlminud üksnes ühe püsikliendilepingu ning seda mitte vaidlusaluse sõiduki, vaid Chrysler 300C Touring suhtes, mistõttu ei saa hageja esitada kohtule muid püsikliendilepinguid. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, et ta oleks hagejat ka suuliselt teavitanud 06.11.2008.a teostatud sõiduki remonditööde puudustest. Millisel viisil reguleerisid pooltevahelist suhtlemist püsikliendilepingu üldtingimused, ei ole asjasse puutuv, kuna kostja ei ole tõendanud, et püsikliendilepingut oleks sõlmitud vaidlusaluse sõiduki ehk Mercedes-Benz XXXsuhtes. 31.

§ 644

lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kooskõlas

§ 644

lõikega 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 644

lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Käesolevas asjas on kostja juriidilise isikuna sõlminud lepingu hagejaga oma majandus- ja kutsetegevuses, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mistahes moel teatanud hagejale 06.11.2008.a tehtud töö mittevastavusest. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et poolte vahel sõlmitud 06.11.2008.a lepingu üldtingimuste (toimiku lk 62-63) punkti 6.3 kohaselt tuli kostjal esitada oma pretensioonid kirjalikult. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks esitanud kirjalikke pretensioone hagejale. Kostja ei ole ühtlasi vastanud hageja poolt 22.06.2009.a saadetud pretensioonile (toimiku lk 20-21). Seega on kostja kooskõlas

§ 644

lõikele 3 minetanud oma õiguse tugineda käesolevas menetluses töö mittevastavusele. 32.

§ 646

sätestab, milliseid õiguskaitsevahendeid võib töövõtja kasutada juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Eeskätt võib tellija nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, millisel juhul töövõtja kannab uue töö tegemisega seotud kulud (

§ 646lg 4).

Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et 14.11.2008.a teostas hageja sõidukile remonditöid seoses vajadusega parandada eelmisi töid. Hageja on uue töö tegemise eest esitanud kostjale arve, mille kostja on tasunud. Antud faktist tuleneb kohtu hinnangul, et pooled ei pidanud 14.11.2008.a teostatud tööd eelmise ehk 06.11.2008.a teostatud töö parandamiseks. Käesolevas asjas on kostja viidanud ka

§ 646lõikele 6 ning on leidnud, et hageja ei ole toiminud heas usus.

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ega põhjendanud, et hageja käitumine ei oleks olnud kooskõlas hea usu põhimõtetega.

§ 646

lg 6 sätestab, et tellija kaotab oma õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Antud sättest tuleneb, et tellija peab nõudma koheselt uue töö tegemist või töö parandamist siis, kui ta teatab töövõtjale töö mittevastavusest, kuna vastasel korral tellija kaotab uue töö tegemise nõudeõiguse. Tellija ei kaota uue töö tegemise nõudeõigust vaid siis, kui töövõtja on käitunud hea usu põhimõtetega vastuolus olevalt. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale mistahes viisil 06.11.2008.a töös esinenud puudustest või oleks nõudnud või nõuaks jätkuvalt hagejalt uue töö tegemist. Kostja viidatud

§ 646

lg 6 ei anna kostjale õigust keelduda ühepoolselt ja täielikult 06.11.2008.a sõlmitud lepingu täitmisest. 33. Kostja hinnangul on tal õigus jätta täielikult täitmata poolte vahel 06.11.2008.a sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, kuid kohtu hinnangul ei võimalda kehtiv seadus kostja sellisel viisil käitumist. Ebakvaliteetse töö puhul on tellijal õigus nõuda võlaõigusseaduses sätestatud korras tasuta uue töö tegemist või töö parandamist.

§ 101

lg 1 võimaldab võlausaldajal kasutada õiguskaitsevahendeid siis, kui võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks oma kohustusi rikkunud.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal täita poolte vahel 06.11.2008.a sõlmitud lepingust tulenev kohustus ning kostjal tuleb täita oma kohustused tulenevalt poolte vahel 06.11.2008.a sõlmitud lepingust. 34.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras ning on esitanud kohtule ka oma viivise arvestuse, millele kostja ei ole esitanud vastuväiteid. Hageja arvestuse kohaselt on hagiavalduse esitamise ajaks ehk 21.06.2010.a sissenõutavaks muutunud viivise summa 780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni ja 98 senti. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt.
3. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et. kostjalt STOÜ-lt tuleb hageja SEAS kasuks välja mõista 6 399 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa) krooni ja 57 senti, millest 5618,59 krooni on põhivõlgnevus ning 780,98 krooni hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt STOÜ-lt hageja SEAS kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas põhinõudelt 5618,59 krooni alates 22.06.2010.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on õigus nõuda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist TsMS §-s 174 sätestatud korras 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Anu Uritam Kohtunik