← Eesti

2-09-54329/22

Obsah (19)§ 70§ 42§ 38§ 82§ 84§ 94§ 95§ 60§ 61§ 96§ 97§ 99§ 101§ 100§ 102§ 108§ 16§ 98§ 163

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-54329 28. oktoober 2010.a, Narva Kohtuasi N D hagi I J vastu lapse põ

§ 70

lg 2 ja välja mõista elatis summas 2 175 krooni tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Pooled tutvusid 1997.aasta märtsikuus ja alates sama aasta maikuust hakkasid tihedalt suhtlema. Kostja jäi hageja juurde tihtipeale ööbima ja neil olid intiimsuhted. 1999.aasta juulis sai hageja teada, et ootab last. Pooled rääkisid sellest ja koos otsustasid, et hageja sünnitab lapse. Pärast seda kõnelust, umbes nädal aega hiljem, kostja lahkus Eestist ning tema vanemad teatasid hagejale, et nende poeg mõtles ümber ja talle ei ole last vaja. Ütlesid, et hageja ei helistaks ega tuleks enam nende juurde. 01.02.2000.a sünnitas hageja poja. Sünnitusmajja tuli kostja ja hageja õde A U, õnnitlesid hagejat lapse sünni puhul. Seejärel läksid nad pidutsema ja kostja ütles kõigile, ei tal sündis poeg. Enne sünnitusmajast väljakirjutamist hageja helistas kostjale ja palus vastu tulla, kuid ta vastas, et pole raha lillede ostmiseks. Pärast sünnitusmajast väljakirjutamist hageja kutsus kostjat oma poega vaatama. Kostja tuli ja pooled vestlesid. Kostja ütles, et nüüd ta ei vaja last, sest tahab elada enda jaoks, reisida ja lõbutseda, aga laps hakkab teda segama, kuna ta vajab tähelepanu ja hoolt. Pealegi on vaja lapsele kulutada palju raha, mida kostja ei taha anda. Hageja palus kostjat, et ta tuleks kasvõi mõnikord oma last vaatamas, et poeg tunneks oma isa, aga ta ei teinud seda. Aasta hiljem pooled kohtusid, hageja palus kostjal aidata vormistada lapsele Eesti kodakondsuse, kuid kostja ütles, et ta võib küll aidata, kuid enne peab kindlaks tegema, et laps on tema oma. Rohkem ei ole hageja kostjat näinud. Poolte poeg on juba üheksa aastane ja kõik need aastad hageja teda üksi kasvatanud, ülal pidanud ja tema eest hoolitsenud. Kostja ei ole huvi tundnud oma lapse saatuse vastu. Enne lapse sündi ja ka pärast tema ilmaletulekut kostja ei eitanud seda, et ta on lapse isa. Vastupidiselt, ta tundis lapse sündimise üle siirast rõõmu. Alles hiljem jõudis kostja arusaamale, et laps ei olegi tema oma. Loomulikult oli hagejal seda valus kuulata, sest tal ei olnud peale kostja tollal mitte kedagi ja enne lapse sündi pooled tegid koos tulevikuplaane ja kostja tahtis seda last. Hagejale on täiesti arusaamatu, miks kostja ei taha oma poega enda omaks tunnistada. Kostja on poja lihane isa ja seda ei saa ta eitada. Hageja ei tööta, on arvel tööturuametis alates 03.12.2008.aastast. Enne seda hageja töötas mitteametlikult Višnu Grupp maalrina ja sai kuupalga alammäära. 2

(8)Tsiviilasi nr 2-09-54329 Praegu on hageja pere ainsaks sissetulekuks lastele saadav toetus 600 krooni ja üksikvanematoetus 600 krooni. Loomulikult on neil elus väga raske, poeg E kasvab ja seoses sellega suurenevad iga aastaga lapse vajadused. Olles väga kokkuhoidlikud ja püüdes vähesega hakkama saada, ikkagi ei ole suutelised elatuma sellest väikesest sisstulekust, mis hageja saab toetuste näol. Kostja töökohast ei tea hageja hetkel midagi. Kuid samas teab, et ta ei kannata rahapuuduse all. Lapsel on olemas lihane isa, st kostja, kes ei ole tundnud huvi tema vastu faktiliselt lapse sünnist saati. Hageja pole talle kunagi teinud mingeid takistusi lapsega kohtumiseks. Hageja talle helistanud ja palunud, et ta tuleks kasvõi korra oma poega vaatama. Kostja elab oma elu ja ei soovi osaleda lapse ülalpidamisel. Hageja ei palu kostjalt suuremat elatismäära, kui seda on alammäär. Lapse isana on kostja kohustatud maksma elatist alammääras, s.o hetkel 2 175 krooni ja hageja ei pea tõendama lapse vajadusi. Kõikide nende aastate kestel ei ole hagejal kerge olnud ja on ta saanud kuidagiviisi hakkama, samas kui lapsel on isa, kes on kohustatud teda ülal pidama kasvõi alammääras. On ilmselge, et laps vajab toitu, riideid, jalatseid, hügieeni- ja koolitarbeid ja palju-palju muud eluks hädavajalikku. Kostja on töövõimeline noor meesterahvas ja on võimeline maksma oma lapsele elatist. Kostja on töövõimeline noor mees ja on igati suuteline teenima. Hetkel ei tea hageja kostja töökohast midagi, kuid on veendunud, et ta töötab ja tal on olemas rahalised vahendid. Leiab, et kostja peab maksma oma lapsele elatisraha igakuiselt vähemalt poole Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammära. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 20.10.2010. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palus hagiavalduses tuvastada lapse põlvnemist ja mõista elatis välja summas 2 175 krooni kuus, mistõttu antud asja hagihind moodustab 44 575 krooni (25 000 krooni + 19575 krooni /2 175 krooni * 9 kuud/). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnistanud (tl 28-29). Hagi vastuse kohaselt pooltel olid lähedased suhted ajavahemikul 1998.aastast kuni 1999.aastani, kuid koos nad ei elanud ja ühist majapidamist ei olnud. Kostjaga samal ajal kohtus hageja ka meesterahvaga, kelle isikunimi oli A, kuid A täpsemaid andmeid kostja ei tea. Seetõttu ei ole kostja ka kindel, et E D, ik XXX, on nimelt tema laps. Hagejal lapse sünnist kostja teadis lapse sündimisest alates, sellest teatasid talle telefoni teel hageja sugulased. Aga hageja ei teinud kostjale ettepanekut minna perekonnaseisuosakonda ja registreerida teda lapse isana. Hageja lihtsalt ütles, et see on hageja laps. 3
(8)Tsiviilasi nr 2-09-54329 Kuna hageja ei esitanud veenvaid tõendeid, et E D on nimelt kostja laps ja ei taotle täiendavate tõendite kogumist, siis kostja leiab, et esitatud hagi rahuldamiseks ei ole küllaldasi aluseid. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid ei tõenda lapse E D, ik XXX, põlvnemist kostjast. Käesoleval ajal kostja ei tööta ja on arvel töötuna. Kostja kuusissetulek koosneb töötu abirahast summas 6300 krooni kuus ja abiraha maksmine lõpeb 2010.a juulis. Kostjal on kaks alaealist last, A J, sündinud XXX, ja A J, sündinud XXX. Võttes arvesse poolte varalisi seisundeid ja seda, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kostja ei saa kolmanda lapse ülalpidamiseks maksta elatist rohkem kui 1000 krooni kuus. Kostja leiab, et hagejal võib tekkida elatise saamise õigus vaid hagi kohtusse esitamisest, s.o alates 20.10.2009.a, juhul kui kohus tuvastab lapse E D, ik XXX, põlvnemise kostjast. Vastuhagi kostjal ei ole. Eeltoodust lähtudes palub kostja jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja enda kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 41) hageja ei nõustu kostja vastusega, milles ta algul ei tunnista hagi (vastuse esimene lehekülg), kuid samas vastuses (lk 2) ta ütleb, et ei saa maksta rohkem kui 1 000 krooni elatisraha kolmanda lapse ülalpidamiseks. Vastusest ilmneb, et kostja ikkagi võtab nõude omaks. Oma vastuses (lk 1) ta märgib, et hageja ei teinud talle ettepanekut minna perekonnaseisuametisse ja registreerida laps tema nimele. Ka selle lausega on kostja tunnistanud end lapse isaks. Kui kostja poleks lapse E D isa, siis ei oleks hageja ka sellist nõuet kohtule esitanud. Hagejal ei ole midagi selle vastu, kui kostja soovib läbida DNA ekspertiisi, kuid hageja ei nõua selle tegemist, kuna tal pole kostja isaduses mingit kahtlust. Hageja jäi kindlalt oma nõude juurde ja oli nõus kirjaliku menetlusega. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Kostja võttis hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks, kuid elatise nõuet tunnistas osaliselt. Pooled selgitasid, et läbisid vabatahtlikult DNA-uuringud, mille käigus tehti kindlaks, et lapse põlvnemise kostjast on 99,999991% tõenäosusega kindlaks tehtud. Kostja selgitas, et ei saa tasuda elatist hageja nõutud suuruses, kuna tal on veel kaks last ning ta hakkas elatist tasuma juba enne kohtuistungit summas 1000 krooni ja on nõus edaspidi seda summat tasuma. Tagasiulatuvalt kostja ei ole nõus elatist maksma. Hageja kostja ettepanekuga nõus ei ole, kuna 1000 krooni leppisid pooled kokku kui kostja ei töötanud, kuid praegu ta aga töötab. Hageja palus mõista elatis välja tagasiulatuvalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi lapse põlvnemise tuvastamise nõude osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses, elatise nõude osas aga kuulub rahuldamisele osaliselt. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 4

(8)Tsiviilasi nr 2-09-54329 Seega kuulub kohaldamisele
  1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni
  2. juunini 2010 kehtinud seadus. Enne 01.07.2010 kehtinud

§ 42

lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tulenevalt

§ 38lg 3 laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

Alates 01.07.2010 kehtima hakanud

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt

§ 84lg 1 lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus (punkt 1); kes on isaduse omaks võtnud (punkt 2) või kelle isaduse on tuvastanud kohus (punkt 3).

§ 94

lg-st 1 tuleneb, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Vastavalt

§ 95

esimesele lausele isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest tulenevalt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kostja võttis kohtuistungil hagi lapse põlvnemise tuvastamise osas õigeks. Kohus ei näe põhjust sellega mitte arvestada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjat selleks sunniti. Seega on see on kostja tegelik tahe. Kohus rahuldab hagi lapse põlvnemise tuvastamise osas kostja poolt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuna hagiavaldus (elatise nõude osas) oli esitatud enne uue

jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana

(kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana

järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud

§ 60

lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud 01.02.2000.a laps E D. Vastavalt

§ 61

lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Uue

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse 5

(8)Tsiviilasi nr 2-09-54329 kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 175 krooni tagasiulatuvalt. Kostja on nõus tasuma elatist summas 1000 krooni alates hagi esitamise päevast. Kohus võib

§ 108

alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt. Õiged on hageja viited elatise miinimummäärale, kuid elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kindlaks peab ka määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 (edaspidi RKTKo) leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja ei vaielnud vastu poja ülalpidamiseks vajalike kulutuste osas. Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. 6

(8)Tsiviilasi nr 2-09-54329 Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 3-2-1-127-09). Kohus peab elatise suuruse määramisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt (tl 54) on tema netopalk ajavahemikul 2010.a juulist septembrini (k.a) oli keskmiselt 3 661,30 krooni. Kostja abikaasa saab vanemahüvitist kuni 21.12.2010 summas 6 699 krooni (tl 55). Kostjal on veel 2 last (tl-d 30-31). Kostja abikaasa ei tööta, kuna viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostja ülalpidamisvõime arvestamisel kostja ülalpeetavate hulka arvestab kohus ka kostja abikaasa, kuna

§ 16

lg 1 kohaselt abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Sama paragrahvi lg 2 järgi perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Vastavalt

§ 98

lg 2 abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Ülaltoodust lähtudes arvestab kohus kostja sissetuleku suuruse arvestamisel saadud vanemahüvitist. Seega kostja ülalpidamisvõime on: 2072,06 krooni (3 661,30 krooni + 6 699 krooni : 5 (kostja ja tema 4 ülalpeetavat). Kuna elatise miinimummäär on lähedane kostja ülalpidamisvõimele, ületades selle 102, 94 krooni võrra, leiab kohus, et elatise väljamõistmine seadusega ettenähtud ja hageja poolt nõutud miinimummääras ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ega pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis summas 2 175 krooni. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu. Kahju tekkimist hageja ei tõendanud. Kohus leiab samuti, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidi elatise nõude esitamiseks õigustatud vanem esitama põlvnemise tuvastamise ja elatise nõuded ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et

§ 108

kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab elatise summas 2 175 krooni välja alates hagi esitamisest. Kostja on esitanud kohtule maksekorraldused, millede kohaselt 2010.a juulis, augustis ja septembris tasus ta elatist summas 1000 krooni igakuiselt. TsMS § 468 lg 3 kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus määrata viivitamata täidetava elatise suurus. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-09-54329 Kohus leiab et otsus kuulub viivitamatule täitmisele summas 2 175 krooni. Samuti leiab kohus, et alates 20.10.2009 (elatishagi esitamine) kuni 20.10.2010 tekkinud elatise võlgnevuse summas 25 275 krooni (2 175 krooni * 13 kuud – 3000 krooni) tasumiseks tuleb kostjale määrata 25 kuuline tähtaeg igakuiste maksetena 1011 krooni, mis eeldatavalt ei aseta kostjat raskesse majanduslikku olukorda, arvestades ka õigustatud isiku huvisid ja vajadusi. Vastasel juhul võib tekkida olukord kus kostja ei ole võimeline kohtuotsust täitma. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.01.2010 määrusega hagejat N. D vabastati täielikult riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Sama paragrahvi lg-st 7 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja võttis hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks ning et kostjal on 4 ülalpeetavat ja tekkis elatise võlgnevus, leiab kohus õiglaseks vabastada kostjat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.