2-08-61421/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks-

1. jaanuar 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-08-61421 Tsiviilasi K R hagi UA vastu omandiõiguse tunnustamiseks koerale SBL ja 11 000 krooni väljamõistmiseks ning UA vastuhagi K R vastu omandiõiguse tunnustamiseks koerale SBL ning koera SBL ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Menetlusosalised ja nende hageja K R (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad hageja lepinguline esindaja advokaat Gennadi K kostja UA(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja advokaat Owe L 26 000 krooni 15 000 krooni Hagi hind Vastuhagi hind Kohtuistungi toimumise aeg 17.12.
2. a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
3. Rahuldada K R hagi UA vastu omandiõiguse tunnustamiseks koerale SBL ja 11 000 krooni väljamõistmiseks.
4. Tunnustada K R omandiõigust koerale SBL.
5. Välja mõista UA võlgnevus 11 000 (üksteist tuhat) krooni K R kasuks.
6. Jätta UA vastuhagi K R vastu omandiõiguse tunnustamiseks koerale SBL ja koera SBL ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata.
7. Kõik menetluskulud jätta UA kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. K R hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.09.2008.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on koer nimega SBHW poolte kaasomandis. 13.01.2007.a sündis koeral SBHW pesakond kaheksa kutsikaga. Kaasomandilepingu kohaselt kuulub iga pesakonna kutsikatest 1/3 hagejale. Pooled olid eelnevalt leppinud suuliselt kokku, et ühe kutsika võtab hageja endale ning ülejäänud kutsikate asemel saab hageja rahalise kompensatsiooni. 17.03.2007.a tõi hageja kutsika, nimega SBL, kostja juurest koju, saamata ühtegi paberit kutsika omandiõiguse kohta. 31.03.2007.a maksis kostja hagejale teiste kutsikate maksumusest 14 000 krooni, jäädes võlgu veel 11 000 krooni. 05.04.2007.a avastas hageja Kennelliidus, et koer SBL on vormistatud kostja omandisse. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada omandiõigust koerale SBL ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 11 000 krooni. UA vastuväited hagile ning vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna hageja ei soovinud kutsikaid, siis leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale raha, mida ta saab kutsikate müügist. Tulenevalt kutsikate müügihinnast pidi kostja tasuma hagejale 23 053 krooni. Hageja võttis kutsika SBL ära kostja tahte vastaselt. Kutsikas SBL kuulub kostjale. Tulenevalt kaasomandi lepingust pidigi Kennelliidus olema kõik pesakonnad registreeritud kenneli SB nimele. Kostja pidi hagejale tasuma 23 053 krooni, millest 14 000 krooni on makstud. Kuna hageja ei ole kostjale siiani koera SBL üle andnud, ei ole ka kostja ülejäänut summat 9 053 krooni maksnud. 29.09.2009.a esitas kostja vastuhagi. Vastuhagi kohaselt ei soovinud hageja kutsikaid ning poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale raha, mida ta saab kutsikate müügist. Hageja võttis kutsika SBL ära kostja tahte vastaselt. Kutsikas SB L kuulub kostjale. Eeltoodust tulenevalt palus kostja tunnistada omandiõigust koerale SBL ning välja nõuda koer hageja ebaseaduslikust valdusest. K R vastus vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 13.08.2005.a koera kaasomandi lepingu, mille kohaselt kuulub koer nimega SBHW võrdsetes osades poolte kaasomandisse. Lepingu 2 punkti 2.1.4 kohaselt kuulub koera igast sündinud pesakonnast 1/3 kutsikatest hagejale ning ülejäänud kuuluvad aretuse isase omanikule ja kostjale. Lepingu punkti 2.1.5 kohaselt registreeritakse kõik pesakonnad kelleneli SB nimele. Vaidlust ei ole selles, et 13.01.2007.a sündis koeral SBHW kaheksa kutsikat, teiste seas kutsikas nimega SBL. Asja materjalidest selgub, et hageja on saatnud kostjale e-kirja, milles on hinnanud pesakonna maksumuseks 120 000 krooni ja 1/3 pesakonna maksumuseks 40 000 krooni. Sama e-kirja kohaselt tuleb kostjal veel maksta hagejale 11 000 krooni, võttes arvesse kutsika SBL maksumust 15 000 krooni ning seda, et 30.04.2007.a on hagejale makstud 14 000 krooni. 05.04.2007.a on kostja saatnud hagejale e-kirja vastu, et ta on sellega nõus. Kohus leiab, et nimetatud e-kirjadega on tõendatud, et pooled on kokku leppinud pesakonna maksumuses (120 000 krooni) ning selles, et koer SBL jääb hagejale. Seega on ebaõige kostja väide, et pooled leppisid kokku kutsika SBL jäämises kostjale. Samuti on ebaõige kostja väide, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kutsikate eest 23 053 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3 sätestab, et loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Seega tuleb tunnistada hageja omandiõigust koerale SBL. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte kokkulepe kohaselt on 1/3 pesakonna maksumus 40 000 krooni. Arvestades, et kutsika SBL maksumus oli 15 000 krooni ja kostja on juba hagejale tasunud 14 000 krooni, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 000 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Kuna kohus on tuvastanud, et koera SBL omanik on hageja, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3 4