RakS § 22 lg 1 järgi võlaõigusseaduses sätestatut kui ka tsiviilkoodeksi kahju tekitamist reguleerivad sätted. TsK § 448 lg 1 alusel tuleb kahju tekitajal hüvitada teisele isikule tekitatud kahju, va kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustusega. Kahju tekkimine Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas tervisekahjustusega seoses on hagejal tekkinud ka varaline kahju, mis tuleks hüvitada ja milles see kahju seisneb. Vaidlus puudus selles, et kostja tööandja ei saanud hagejale pakkuda sobivat tööd, mistõttu on töösuhe hagejaga selle tõttu lõpetatud 24.05.07 vastavalt töölepingu lisale (I kd lk 16). Hageja pöördus sobiva töö leidmiseks Tööturuameti poole. Arvele võeti hageja tööotsijana 08.05.07 ja töötuna 05.06.07, mis on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna 08.05.07 ja 05.06.07 otsustega (lk 17-18, I kd). Kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu sellepärast, et hageja ei saanud tervise tõttu kostja juures tööd jätkata ja kostjal ei olnud pakkuda tervisele ja töövõimele, milleks on sellisel juhul 40%, tööd, siis jäi hageja pärast töösuhte lõpetamist ilma oma sissetulekust tervisekahjustuse tõttu. Vaidlus puudus selles, et hageja on pidanud kandma lisakulusid kutsehaiguse taastusraviks (kostja tunnistas, et laserravikulud on seotud tervisekahjustusega). Seega on hageja tõendanud vastavalt töölepingu lõpetamise teatega, Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna 08.05.07 ja 05.06.07 6 otsustega ning osaliselt kostja omaksvõtuga (et hagejal tekkisid osaliselt lisakulud taastusraviks), et hagejal on tekkinud sissetuleku kaotusega ja taastusravikuludega varandusliku olukorra halvenemine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tekkinud seoses tervisekahjustusega (kutsehaigusega) sissetuleku vähenemine ning täiendavalt kulud, mis on tervisekahjustusest tingitud varaline kahju ja mille ulatust reguleerivad
lg 1, 128 lg 1, 2, kuna tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimine ise leidis aset pärast 01.02.07. Nimelt on
lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1, 2 ja § 130 lg 1 kohaselt tuleb tervise kahjustamise korral kahju olemasolul tervisekahjustamisest tekkinud kulud, sj vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täilikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sj sissetulekute vähenemisest tekkinud ja edasise majandusliku võimaluse halvenemisest tekkinud kahju. Varaline kahju on seega osa sissetulekust, mis kannatanul jääb saamata seoses tervisekahjustusega. Kuna hagejal on tekkinud seoses temal esineva kutsehaigusega ja sellest tuleneva töövõimekaotusega 60% ulatuses tervisekahju, siis on vaadeldav sissetuleku kaotusest tekkinud varaline kahju proportsioonis tema töövõime kaotusega, st 60% ulatuses kooskõlas
lg 1 ja lisaks on kahjuks tervisekahjustusega seotud ja kantud ülalmainitud muud kulud. Kahju hüvitise suurust hindab aga kohus pärast seda kui on tuvastanud, kas kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ja kas kahju tekkimine on õigusvastane ning kas kostja on kahju tekitamises süüdi. Õigusvastasus, põhjuslik seos, kostja süü Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas kostja võiks selle tekkinud kahju eest ka vastutada. TLS § 49 p 4 järgi kohustub tööandja kindlustama ohutud töötingimused. TTOS § 2 sätestab, et töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldusja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist ning lg 2 alusel mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. TTOH § 12 lg 1 järgi peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 13 lg 1 p 1-4, p 6-6.1 alusel kohustub tööandja viima lävi töökohas töökeskkonna sisekontrolli, analüüsima selle tulemusi, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja ohutegurid ja nende mõju töötajate tervisele, koostama tegevuskava ohutegurite mõju vähendamiseks töötajate tervisele, rakendama abinõusid seaduse §-des 6-9 nimetatud ohutegurite mõju vähendamiseks töötajate tervisekahju vähendamiseks, teavitama töötajaid riskianalüüsi tulemustest (red. 1999.a. ja 01.07.03). Vabariigi Valitsuse määruse nr 214 22.07.94 § 4 alusel kuuluvad nende tööde hulka, kus tuleb läbi viia töötajate perioodiline tervisekontroll, tööd, mis on seotud lokaalse lihaspingega- peamiselt kämbla ja õlavarrelihaste pingutusega. Kohtule esitatud kutsehaiguse uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja pidi töötama vahetult ohutegurite II ja III riskitaseme tingimustes, millest töö sundasendites on III riskitasemega ohutegur ja seisev töö ja sundliigutused on II riskitasemega töö. Uurimiskokkuvõttest ja E. S ütlustest nähtub, et tööprotsessid olid käsi- ja õlavarreliigseid, -lihaseid koormav, töötaja kasutuses oli 2kg kaaluv triikraud. Ütluste kohaselt tegi hageja sama tööd, mis tunnistaja. Uurimiskokkuvõtte kohaselt langes vastuvõtjana töötades koormus põhiliselt õlale-randmetele. Kostja tunnistaja A. T ütluste kohaselt said triikijad käetoed 2006.a., töötervishoiuarsti juures käidi 2001.a M , 2007.a. Mustamäe Polikliinikus, töötajate kasutuses olid triikrauad 1,8 kg, tööprotsess toimub käte abil ehkki mannekeenid kergendasid triikijate tööd. Arsti juures käies võeti analüüsid, kuid töötingimustest juttu ei olnud, vabatahtlikult võis minna silmaarsti juurde, 2004. või 2005.a. oli töö juures massöör, 7 2007.a ja 2008.a oli võimalik minna taastusravikeskusesse Estonia. Veel nähtub ütlustest, et pärast riskianalüüsi tegemist seati sisse töösisekorra eeskirjad, riskianalüüsi tulemused, töötajate kohustused, andmed seadmete kohta. Ütluse kohaselt sõltus töö kogus hooajast, hooajal töötati näit. teises vahetuses kl 14.00-21.00 kuni 21.30, tehti puhkepause, sj söömiseks ja joomiseks, hooajal (kevad ja sügis) suurenes töökoormus, sj kevadel 300-400 tükki päevas, sügisel 500-600 tk, va joped, mida ei triigita. Tunnistaja H. Š ütlustest nähtub, et triikija töö on korduvate ühetaoliste liigutustega, triikraud on muutunud käepärasemaks, triikimislaud muutunud paremaks, sellel on pedaalid, mille abil võimalik lisada suruõhku, vaakumit, mis teeb eseme viimistlemise kergemaks. Ütluse kohaselt tehti tervisekontrollis vereanalüüs ja kontrolliti silmi, samas luu- ja lihaskonda ei kontrollitud. Hinnates hageja kui kostja tunnistajate ütlusi ja uurimiskokkuvõtet omavahel, leiab kohus, et hageja töö oli seotud kätega ja kordusid samad liigutused, sundasendid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et uurimiskokkuvõtte ning E. S ütlusega on hageja tõendatud, et tema töö oli seotud riskiga ja selle töötingimuse kui riski negatiivset mõju tema tervisele. Kostja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööprotsessis kasutati mannekeene, triikimislaudu, mis hõlbustasid töö tegemist, ent nende vahendite kasutamine ei välistanud olulisel määral sundasendeid ja liigutusi, mis olid aga hageja tervist kahjustavad ohutegurid. Kostja poolt kohtule esitatud AS M töötajate läbivaatuse aktist 21.07.2000 (lk 55 -57, I
-i jõustumist ja pärast seda), kuna ohuteguril oli mõju hageja tervisele, põhjustades talle tervisekahju, st sellel on seos hagejal tervisekahjustuse tekkimisega, ja seega on kohustuse rikkumine kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 448 lg 1 alusel õigusvastane alates 01.02.07 kehtiva
Kuna ülalpool tuvastas kohus, et ohuteguril oli terviskahjustav mõju hageja tervisele ja põhjustas talle kutsehaiguse terviskahjustuse näol, siis on kostja õigusvastasel teol otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud tervisekahjuga TsK § 448 lg 1 ja
Kostja leidis, et tema ei ole süüdi hagejale tekkinud kahjus, kuna hagejal on töötanud teiste tööandjate juures, sj kokana, milline töö mõjutas kutsehaiguse teket, sh võis seda mõjutada hageja enda tervislik seisund. Kohtuekspertiisiakti nähtub, et hageja tervisekahjustuse teket mõjutas ka töötamine kokana, samuti esines hagejal selliseid üldhaigestumisi, mis soodustasid hagejal kutsehaiguse teket. Seega leiab kohus, et kostja on tõendanud, et mitte tema üksi ei ole süüdi kahju tekkimises hagejale, vaid seda mõjutas töötamine kokana teise tööandja juures e mitme tööandja tegevus kahju tekitamisel on olemuselt ühine, sest tõi kahju ühise tagajärje (tervisekahju), aga samuti hageja tervise enda iseärasused. Samas ei ole märgitud ekspertiisiaktiga ega kostja esitatud ühegi muu tõendiga leidnud tõendamist asjaolu, et kostja süü oleks välistatud kahju tekkimises. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ta ei ole tõendanud seda, et ta poleks hagejale tervisekahjustuse tekkimisel süüdi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on vastutav hagejal tekkinud tervisekahjustuse tekkimises kooskõlas ülalviidatud TsK § 448 ja
Kostja väide, et hageja peaks esitama nõude ka muu tööandja vastu, kuna haiguse kujunemist mõjutas ka töötamine, ei ole täpne, kuna kannatanul on õigus valida kelle vastu ja mitme isiku vastu ta kahju hüvitamise nõude esitab. Nimelt sätestab TsK § 459, et ühiselt tekitanud isikud vastutavad 9 kannatanu ees solidaarselt.
lg 1 tulenevalt vastutavad kahju tekitajad kolmanda isiku ees solidaarselt ja omavahelistes suhtes lg 2 järgi vastavalt nad rikkumise astmele, käitumise õigusvastasuse laadile ja riiskole ning
lg 1 alusel võib nõuda sellisel juhul kahju hüvitamist igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel oli hagejal õigus esitada nõue ka üksnes ühe kahju tekitaja, käesolevas asjas oleva kostja vastu. Kahju ulatus, hüvitise suurus Järgnevalt vaatleb kohus küsimust kahju ulatusest.
127 lg 1 ja
lg 1 alusel peab kohus arvestama hüvitamisele kuuluva kahju lähtuvalt töövõime kaotusest.
järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatu isiku asetamine olukorda, mis oleks lähedane olukorrale, mille ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevas asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 alusel on tervisekahjustuse puhul varaliseks kahjuks terviskahjustusest tekkinud kulud, osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Vaidlus puudus selles, et hageja töövõime kaotus on 60%. Seega saab kahju olla
lg 1 järgi 60% ulatuses kaotatud sissetulek, millest tuleb maha arvata kostja vastutuse osa. Kostja leidis, et sissetuleku arvestamisel ei saa lähtuda preemiatest ja maha tuleks arvestada töötukindlustusraha. Kohus ei nõustu sellega.
lg 1 tulenevalt on kahjuks kaotatud sissetulek ja seega oleks sissetuleku arvestuse aluseks kõik võimalikud tasud, mida oleks võinud hageja saada, kui ta oleks saanud jätkata tööd kostja juures. Seega hõlmab kaotatud sissetulek
Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et kui arvestada 2007.a. kostja triikijate- aurutajate keskmist sissetulekut kuus (st palk ja muud koos preemiatega), siis on keskmine sissetulek kuus 2007.a. vastavalt 9716 krooni nagu on hageja arvestanud. Kostja ei ole väitnud, et sellisel juhul oleks sissetulek väiksem (väitis, et maha tuleb arvestada vaid preemiad). Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnangut töötasu kohta esitatud muudele tõenditele. Samas puudus vaidlus selles, et 2008 ja 2009 kostja juures märgitud töökohtadel töötajaid ei tööta ning seega tuleb kaotatud sissetuleku arvestamisel lähtuda kohtu arvates 2007a. keskmisest kuu sissetulekust 9716 krooni. Kohus ei nõustu hagejaga, et keskmist sissetulekut tuleks 2008 ja 2009 indekseerida, sest märgitud indekseerimisenõuet ei tulene seadusest. Viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 172 10.06.02 p 1,3 alusel indekseeritakse hüvist tarbijahinnaindeksiga, kuid puudutab kohtu arveteis neid hüviseid, mis on määratud varasemalt st kuni 31.12.99 määratud hüviseid. Hagejale ei ole kuni 31.12.99 hüvist määratud. Kostja väitis, et väljamõistetavalt hüvitiselt tuleb maha arvata töötukassast saadud hüvitis. Kohus leiab, et märgitud väide ei ole õige.
lg 1 alusel kuulub hüvitamisele tervisekahjustusest tingitud sissetuleku kaotus ning märgitud töötukassast saadud hüvitis ei ole see osa, mida hageja saab no töötuskindlustuse kaudu selle eest, et ta on kaotanud tervisest tulenevalt sissetuleku. Tegemist ei ole sellise kasuga, mida hageja saab seoses kahju tekkimisega ja mis tuleks maha arvata
Nimetatud asjaolu, st töötukindlustusest makstut arvestab kohus
Kahju ulatuse arvestus Hageja poolt saamata jäänud sissetulek perioodil 25.05.07-31.08.
Kuna hageja töövõime on 40% ulatuses säilinud ning arvestades seda sissetulekut, mida oleks hageja saanud töötades 100% töövõimega kostja juures sissetulekuga 9715 kr kuus, siis jääb märgitud 2175 krooni selle säilinud 40% töövõime raamesse (40% 9715 –st on 3886). Seda, et hageja oleks eelnevalt töötanud, ei ole vaidluses tõendamist leidnud, hageja on tööotsimise kohta esitanud ka mitmed tööotsimiskavad, kuid neis nähtuvalt ei ole töö leidmine õnnestunud. Ülaltoodut arvestades, on seega hageja poolt saamata jäänud sissetulek perioodil 25.05.07-31.08.09 152886 kr - 68226 kr = 84660 krooni. Seega oleks ühekordne kaotatud sissetulek seoses tervisekahjustusega varalise kahju näol ja sellele vastav hüvitis perioodil 25.05.07-31.08.09, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada, 84660 krooni. Igakuine hüvis alates 01.09.09 Hageja keskmine palk kuus oleks 9716 krooni, millest 60% vastavalt töövõime kaotusele on 5829,60 krooni, millest tuleb maha arvata töövõimetuspension 2958 krooni kuus (viide suurusele eelmises arvestuses ülalpool) ja mis teeb 2871,60 krooni. Seega on saamata jäänud sissetulek e. varaline kahju ja selle eest hüvitis alates 01.09.09 vastavalt 2871,60 krooni kuus, mis tuleb kostjal hüvitada. Muu varaline kahju Kostja vaidlustas lisakulutuste suurust, leides olevad põhjendatud vaid laseravi protseduuril 600 krooni. Hageja esitas kohtule AS Ida-Tallinna Keskhaigla tõendi laseravi kohta 22.05.07 summas 330 krooni (I kd lk 22), 17.04.08 ja 18.04.08 2x 75 krooni (I kd lk 113 28.04.08) ja 26.04.08 ja 28.04.08 kohta summas 150 krooni (I kd lk 211) /kõik erinevad tõendid/, kokku seega summas 630 krooni. Seega on märgitud ulatuses tõendatud kulutuste tegemine ja varalise kahju tekkimine
Esitatud arstliku ekspertiisotsusest nr 406877 (I kd lk 206) 04.03.08 nähtub, et hagejale on soovitatavad ravimid, proteesid, sanatooriumituusikud. Kohtu arvates võib järeldada märgitud tõendist, et hagejale soovitatud taastusravi on võimalik sanatooriumides, mida käesoleval ajal on võimalik seletada üldteadaoleva asjaoluga e. tervisekeskustes ja taastusravikeksustes tehtavate protseduuridega, milleks on massaaž, ravivõimlemine, veeprotseduurid, ujumised. Eeltoodu alusel peab kohus tõendatuks ja põhjendatuks kuluks seoses terviskahjutusega, mida hageja on teinud seoses ujumisega ja mille kinnituseks on ta esitatud NU arve 290 krooni, MTÜ MU arved 117, 143, 147 (I kd lk 25, 117) ja kokku summas 1390 (300+2x400+290) krooni. Massaaži kohta on hageja esitanud AS Ida-Tallinna Keskhaigla tõendi 440 krooni (I kd lk 22). Eeltoodu alusel leiab kohus, et mainitud kulud laserravi protseduurile, ujumisele, massaažile kokku on 2460 krooni ja seega on tõendatud märgitud ulatuses kahju
11 Esitatud ravimite tšekkidest ei nähtu, et hageja tarvitatud ravimid nagu Gasec Gastrocaps, EnalaprilRTB, L-Thyroxin, Symbicort Turbuhaler Inhal, Omperazol-RTP, Magnex/magneesim (I kd 23, II kd lk 7,8a) oleks seoses hageja kutsehaigusea, samuti ei nähtu hageja esitatud Artrosportkliiniku arvetest (I kd lk 114-116), millist protseduuri on hagejale tehtud ja et sellel oleks seos haigusega ja samuti ujumisega seotud kulud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue ravimite kulutuse hüvitamiseks ja Artrosportkliinikus tehtud protseduuride kulutuste hüvitamiseks on põhjendamatu, kuna ei ole tõendatud seos hageja kutsehaigusega. Seega on tervisekahjustusest tingitud muud kulud
Väljamõistetava tervisekahju hüvitise ja muude kulutuste suurus, hüvitise vähendamine
lg 3 alusel võib tervise kahjustumise korral kahjuhüvitist vähendada vaid siis, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus, raske hooletus. Sama põhimõte kehtis ka enne 01.06.02 kehtinud TsK § 462 lg 1, mille kohaselt omas tähendus kahju suuruse määramisel kannatanu raske ettevaatamatus. Kohtuekspertiisi käigus leidis tõendamist, et kutsehaigusele viitavad sümptomid esinesid ka hageja muudel haigustel, st esmased tunnused olid sarnased nii kutsehaigusel kui muul tervisehäirel, kutsehaigus haigus tuvastati 2007a., kuid 2000-2001 ei tuvastanud AS M hagejal esinevaid tervisehäireid, esimesed sarnased sümptomid ilmnesid 2002.a., mis leidis kinnitust kohtuliku ekspertiisiaktiga. Eeltoodu alusel ei ole võimalik hagejal esinevate tervishäirete ilmnemist seostada temapoolse rakse hooletuse või tahtlusega või rakse ettevaatamatusega kahju tekitamisel endale.
K § 462 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimisel kannatanu tahtlust, rakset hooletust, rakset ettevaatamatust. Küll aga ei ole kostja selliseid asjaolusid tõendanud Seega ei saa
lg 1, 3 ja 462 lg 1 alusel kahju hüvitist vähendada.
lg 1 alusel võib kohus hüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmisel ebaõiglane või muudel põhjustel vastuvõtmatu, seejuures tulen arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid, nende majanduslikku olukorda, sj kindlustuse olemasolu. Ülalpool leidis tõendamist ekspertiisiaktiga, et hageja tervisekahju tekkimist mõjutas töötamine kokana muu tööandja juures ja ka tema muud tervise iseärasused, sh teised haigused. Kohtu arvates omavad need asjaolud hüvitise suuruse lõplikul määramisel tähendust, sest hageja tervise iseärasused soodustasid haiguse teket ehk avaldasid mõju vaatamata kostjapoolsele kohustuse rikkumisele ehk seda, et tervisekahjustus oli tingitud ka hagejast sõltuvatel asjaoludel. Nimetatud hageja tervise asjaolu arvesse võtmine ei tähenda mitte hageja süüd kahju tekkimisel, mis oleks aluseks
lg 1,3 hüvitise vähendamiseks, vaid tegemist on sellise asjaoluga, mida kohus saab arvestada
Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta töötas kokana 65 kuud ja kostja juures peaaegu 127 kuud tööraamatu andmete kohaselt töötas hageja kokana ja kostja juures aurutaja-triikijana kokku (11.11.96-24.05.07), mis on peaaegu 127 kuud, seega moodustab aeg, mil hageja töötas kahjustavatel töödel, kokku 192 ja seega moodustab kostja juures töötatud aeg vastavalt 66,1% so ca 66%, mitte 58,3% nagu arvas kostja. Otsuse osas, mis käsitleb kahju tekkimist, põhjuslikku soest, süüd, õigusvastasust, tuvastas kohus, et tööandja andis hagejale abivahendeid, millega üritati kergendada tööd. Kostja väitis, et 2006.a. andis hagejal randmevöö, kui selgus hagejal esinev tervisehäire (kutsehaigus diagnoositi 2007), mida hageja ei vaidlustanud. Seega on kostja püüdnud hageja eest hoolt kanda ja tema tööd kergendada. Hageja on saanud seoses töötuks jäämisega töötuskindlustushüvitist, milles vaidlus puudus. 12 Arvestades seda, et 1) hageja töötas kostja juures alates 1996.a. ja alles 2002. aastal ilmnesid esimesed haiguse sümptomid ning needki olid sarnased üldisele haigestumisele, 2) hageja on eelnevalt töötanud kokana ja töötanud kostja juures 66% kahjustavat töö tegemise ajast, 3) et kostja on püüdnud anda juba haigestumise järgselt abivahendeid ja üritanud tööd kergendada, siis kõiki neid asjaolusid hinnates leiab kohus, et kostjalt väljamõistetavat hüvitist tuleb vähendada 30%, ehk mõista kostjalt hüvitis välja 70% ulatuses hageja kaotatud sissetulekute hüvitamiseks kui ka ravikulude katteks.
lg 1, 2 alusel mõistab kohus välja hüvitise kaotatud sissetuleku eest ühekordse summana ja alates otsuse tegemise kuu esimest päevast so 01.12.2009 igakuise hüvitisena ning kulutuste eest hüvitise ühekordse summana. Perioodi eest 25.05.07-31.08.09 oli ühekordne hüvitis 84660 krooni, millele lisandub 01.09.0930.11.09 igakuine hüvitis kuus 2871,60 krooni (st3x 2871,60=8614,80), mis kokku on 93274,80 krooni. Sellest 70% on 65292,36 krooni ja märgitud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ühekordse summana. Alates 01.12.2009 tuleb kostjalt välja mõista igakuine hüvitis 70% ulatuses 2871,60-st kroonist, mis on 2010,12 krooni. Kohus leiab, et vaidluses puudub vajadus määrata hüvitis kuni 31.03.2010 so ajani, milleni on tuvastatud hageja töövõime kaotus 60% ulatuses vastavalt AEK otsusele, sest
lg 4 alusel on poole taotlusel võimalus muuta väljamõistetud hüvise ulatust, kui selle aluseks olevad asjaolud pärast hüvise väljamõistmist muutuvad, sh muutub töövõime kaotuse ulatus. Ravikulude hüvitamiseks tuleb kostjalt välja mõista hüvitis samuti ülamärgitud põhjendustel 70% ulatuses so vastavalt 1722 krooni. Ülaltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleneb hageja kasuks välja mõista tervisekahjustusest tingitud varalise kahju e. kaotatud sissetuleku hüvitamiseks 65292,36 krooni, alates 01.12.2009 igakuiselt 2021,12 krooni ja muude kulutuste katteks 1722 krooni. Kostja esitas kohtule teise isiku meditsiinilise epikriisi ja arvamuse teises tsiviilasjas, mis ei puutu käeolevasse vaidlusesse, kuna ei kajasta hageja kohta käivaid andmeid ja seega jätab kohus need tähelepanuta (I kd 41,42). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulude võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, jätab kohus mõlema menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Kostja kanda jääb hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv, kuna hageja oli lõivu tasumisest vabastatud. Hageja palus 16.06.07 esitatud hagis välja mõista igakuine hüvitis alates 25.05.07 kuus 4739 krooni ja seega on tsiviilasja hind on TsMS §129 lg 2 alusel 42651 krooni, mis hagi esitamisele järgnevast kuust alates 9 kuu eest nõutavate maksete kogusumma. Hagi kuulus rahuldamisele 60% ulatuses (ühekordne nõutud hüvitis oleks seisuga 30.11.09 109292 kr/ st kuni 31.08.09 nõuti 97591 kr+ 3*3902 krooni kuus / ja väljamõistetud ühekordne hüvitis 30.11.09 on 65292,36 krooni, seega moodustab rahuldatud osa 60%). Kostja kanda jääb hagi rahuldatud osalt 60% riigilõiv riigi ees, mis määratletakse hagihinnast TsMS § 129 lg 2 järgi. Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.