§-le 28 lg 3 ning Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-46-07. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaiet esitamata ei oleks talle võimaldatud vangla poolt advokaatidele helistamist. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna vangla vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.
lg 3 järgi kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Vangla sisekorraeeskirja (vastu võetud justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72) § 51 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tallinna vangla kodukorra (kinnitatud Tallinna vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21) punkti 6.3.1 järgi toimub telefoni kasutamine vastavalt kinnitatud graafikule. Kodukorra punkti 6.3.3 kohaselt eelvangistushoones, kartserihoones või eraldatud lukustatud kambris viibiv kinni peetav isik peab esitama telefoni kasutamiseks taotluse, millele peab olema märgitud ees- ja perekonnanimi, kambri number ja taotluse esitamise kuupäev. Taotlusel võib olla märgitud telefonikaardi number, telefoninumber, soovitav telefoni kasutamise aeg ning muud asjaolud. Kodukorra punkti 6.3.4 kohaselt taotlusele märgitud aeg on vanglale soovitusliku iseloomuga. Tallinna vangla saab andmeid kinnipeetavate isikute helistamise kohta nende taotlustest helistamise võimaldamiseks, millele tavapäraselt märgitakse peale võimaldatud telefonikõne aeg. Samuti kantakse kuupäevaliselt vastavasse kausta kinni peetavad isikud, kellele konkreetsel kuupäeval on helistamist võimaldatud. Tallinna vanglal ei 2 ole esitada kohtule M.V.u taotlusi helistamise võimaldamiseks 10.08.2009 ja 24.08.2009, kuna sellised avaldusi vastustaja ei leidnud. Samuti ei kajastu helistamise kaustas, et M.V.ule oleks nimetatud kuupäevadel helistamist võimaldatud. Kaebaja poolt kirjutatud taotlustest helistamise võimaldamiseks ilmneb, et M.V. on sagedasti taotlenud helistamist advokaatidele, nii Sven Sillarile kui ka Toomas Alpile. Kaebaja on kõigis oma augustikuu taotlustes nimetanud Sven Sillarit ja Toomas Alpi järjekindlalt mitte kaitsjateks, vaid advokaatideks. M.V.u süüdimõistev kohtuotsus Harju Maakohtu 13.01.2009 otsus nr 1-07-9015- jõustus 20.07.2009, kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 11.05.2009 kohtuotsusega maakohtu otsuse muutmata. Mõlemas kohtuotsuses on kaitsjaks märgitud vandeadvokaat Sven Sillar, seega ei ole advokaat Toomas Alp olnud kaebaja kaitsja vähemalt mitte viimases kriminaalasjas. Kuna kaebaja kohtuotsus jõustus juba juulis, ei olnud Tallinna vangla andmetel tal augustis 2009 käimasolevat kriminaalmenetlust või väärteomenetlust, mille raames vandeadvokaat Sven Sillar võinuks olla tema kaitsja. Kriminaalmenetluse seadustiku § 42 lg 1 ja Väärteomenetluse seadustiku § 20 lg 1 tähenduses on kaitsja advokaat või menetleja loal muu isik, kes vastab kehtestatud haridusnõuetele, ainult kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses. Sellest tulenevalt ei eksisteeri kaitsjat halduskohtu ega tsiviilkohtumenetluses, kus isikul võib olla esindaja.
lg 3 kohaselt kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega on osundatud sättega kehtestatud keeld piirata kirjavahetust ja telefoni kasutamist ainult kaitsjaga, kuna kriminaalmenetluses on võimalik põhiõiguste riive aste ja intensiivsus tunduvalt suurem kui teistes kohtumenetlustes. Kaitsja ja esindaja ebavõrdset kohtlemist ühelt poolt kriminaal-ja väärteoasjades ning teisalt haldusasjades on ka Riigikohus oma 26.05.2005 lahendis nr 3-3-1-21-05 punktis 16 põhjendanud erineva põhiõiguste riive astme ja intensiivsusega. Sealjuures väärib märkimist, et ka haldusmenetluses võib esindajaks olla vandeadvokaat. Riigikohus oma 13.11.2007 lahendis nr 3-3-1-46-07 punktis 12 on rõhutanud kaitsja mõiste sisustamisel grammatilist tõlgendust: „Kolleegium on seisukohal, et
lg-s 3 sätestatud telefonikõnede piiramise keelu puhul on silmas peetud eelkõige helistamist kriminaal- või väärteomenetluse tähenduses kaitsjale. Tsiviil- või halduskohtumenetluse tähenduses esindaja puhul tuleb hinnata helistamise vajaduse olulisust ning graafikuvälisel ajal helistamiseks peab olema mõjuv põhjus". Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt kinnipeetav isik ei pea teavitama vanglat, mis põhjusel ta soovib helistada kaitsjale. Samas on Riigikohus nimetatud lahendis punktis 12 osutanud vajadusele kohtu poolt tuvastada, kas kaebuse esitaja soovis helistada kaitsjale, advokaadist esindajale või tuttavale, kelleks võib olla ka advokaat. Ülaltoodule tuginedes, olukorras, kus kaebaja on kaebuses käsitlenud konkreetseid isikuid kaitsjatena, helistamise taotlustes aga eranditult advokaatidena ning tema kohtuotsus kriminaalasjas on jõustunud, tuleb kaebajal tõendada, mis põhjusel või millega seoses tuleb konkreetseid isikuid käsitleda nimelt M.V.u kaitsjatena. M.V.u helistamise andmete täpsustamisel selgus, et kaebajale on võimaldatud augustis
lg-s 3 nimetatud isikutele soovitud ajal, oleks Vangistusseaduse nimetatud sättes helistamist ka selliselt reguleeritud. Tallinna vangla toimingud M.V.ule helistamise võimaldamisel ei ole õigusvastased, kuna reeglina on kaebaja 2009. aastal augustis saanud advokaadile helistada soovitud kuupäevadel ning kui pidada õigeks kaebaja väidet, et ta taotles advokaadile helistamist ka kuupäevadel 10.08.2009 ning 24.08.2009, on talle igal juhul võimaldatud helistamist nendele kuupäevadele järgnenud päeval. Taotlused esitatakse kontaktisikule. Vaideotsus on tehtud mõlema kuupäeva kohta. Kui taotlused on esitatud, siis isik, kes tegeleb helistamise korraldamisega, kogub need kokku ja teeb vastava märke helistamisvõimaluse kohta ja selle nimekirja alusel võimaldatakse kinnipeetaval helistada. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja seletusega, kuulanud vastustaja esindaja suulisi selgitusi (kaebaja ei soovinud kohtuistungil osaleda, kuigi kohus võimaldas seda videokonverentsi kaudu), hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Vangistusseaduse (
) § 28 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised võimalused (tingimused). Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama sätte lõige 3 ütleb, et kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 51 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoni kasutamise aeg ja kestus on sätestatud Tallinna vangla kodukorras. Tallinna vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna vangla kodukorra“ p. 6.3.1 järgi toimub telefoni kasutamine vastavalt kinnitatud graafikule. Kodukorra p. 6.3.3 kohaselt eelvangistushoones, kartserihoones või eraldatud lukustatud kambris viibiv kinni peetav isik peab esitama telefoni kasutamiseks taotluse, millele peab olema märgitud ees- ja perekonnanimi, kambri number ja taotluse esitamise kuupäev. Taotlusel võib olla märgitud telefonikaardi number, telefoninumber, soovitav telefoni kasutamise aeg ning muud asjaolud. Kodukorra p. 6.3.4 kohaselt taotlusele märgitud aeg on vanglale soovitusliku iseloomuga. Tallinna vangla saab andmed kinnipeetavate helistamise kohta nende taotlustest helistamise võimaldamiseks, millele üldjuhul märgitakse peale võimaldatud telefonikõne aeg. Samuti kantakse kuupäevaliselt vastavasse kausta kinnipeetavad, kellele konkreetsel kuupäeval on helistamist võimaldatud. Seega vangla peab kinnipeetavate 4 vanglaväliste telefonikõnede üle arvestust ning fikseerib kinnipeetavate telefonikõned. Kinnipeetav esitab vanglale taotluse helistamise võimaldamiseks kontaktisiku kaudu. Vajalikud andmed helistamise soovi kohta, sh põhjendused, saab vangla laekunud kirjalikust taotlusest, mille kohta peetakse arvestust. Kinnipeetavatelt laekunud taotluste alusel koostatakse kinnipeetavate nimekiri, kellele on antud luba helistamiseks. Kaebaja väidab, et esitas 09.08.2009 ja 23.08.2009 taotlused helistamise võimaldamiseks. Vastustaja nimetatud kuupäevadega taotlusi ei leidnud, samuti need ei kajastu ka kinnipeetavate helistamise kaustas. Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks avaldanud soovi helistada advokaatidele 10.08.2009 ja 24.08.2009. Tallinna vanglal ei olnud kohtule esitada M.V.u 09.08.2009 ja 23.08.2009 taotlusi helistamise võimaldamiseks 10.08.2009 ja 24.08.2009, kuna sellekohaseid taotlusi vastustaja ei leidnud. Tallinna vangla andmetel kinnipeetav M.V.ule võimaldas vangla helistada augustis 2009 järgnevatel kuupäevadel: 03.08., 04.08., 06.08., 07.08., 11.08., 12.08., 13.08., 19.08., 21.08., 25.08., 27.08., 28.08.2009, seega kokku 12 päeval, nendest advokaadile helistas ta järgmistel kuupäevadel: 03.08., 04.08., 07.08., 11.08., 12.08., 19.08., 21.08., 25.08. (21.08.2009 võimaldati kaebajal helistada nii lähedasele inimesele kui ka advokaadile), seega kokku 8 päeval. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on saanud augustis 2009 helistada advokaadile küllaltki sagedasti, millest kohus ei saa järelda, et vastustaja on piiranud kaebuse esitaja helistamist advokaatidele. Samas on oluline märkida, et seadus ei sea piirangu kehtestamise keeldu mitte igale advokaadile helistamise suhtes, vaid üksnes kaitsja osas. Mitte iga advokaat ei ole kaitsja rollis, kuna advokaat kaitsjana esineb vaid kriminaal- või väärteomenetluses, seevastu tsiviil- ja haldus(kohtu)menetluses on advokaadid esindaja rollis. Advokaadist kaitsja ja esindaja ei ole samastatavad isikud ning nende staatused on erinevad.
lg 3 teine lause sätestab, et keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Sellest nähtub, et seadusandja on välja toonud üksnes kaitsja, mitte advokaadi kui sellise (näit. esindajana). Seega kui kinnipeetav soovib piiramatult helistada advokaadile, siis peab see advokaat ühtlasi olema ka tema kaitsja, mis tähendab, et kinnipeetav peab oma taotluses märkima andmed käimasoleva kriminaal-või väärteomenetluse kohta, milles osaleb tema kaitsjana konkreetne advokaat, et vanglal oleks vajadusel võimalik seda asjaolu kontrollida. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-21-05 p.-s 16 leiab kohus, et „/…/kaitsja ja esindaja ebavõrdne kohtlemine on põhjendatud sellega, et kriminaal- ja väärteoasjades on põhiõiguste riive aste ja intensiivsus tunduvalt suurem kui haldusasjades. Arvestada tuleb ka, et KrMS ja VTMS näevad kaitsja isikule ette kindlad nõuded. KrMS § 42 lg 1 ja VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluses või väärteomenetluses kaitsjaks olla advokaat või menetleja loal muu õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava täitnud isik. TsMS § 85 lg 1 võimaldab tsiviilkohtumenetluses esindajaks olla tunduvalt suuremal hulgal isikutel (säte kehtib HKMS § 14 lg 5 kaudu ka halduskohtumenetluses)/…/“. Kaebuse kohaselt soovis kaebaja helistada advokaatidele 10.08.2009 ja 24.08.2009, vangla võimaldas tal helistada advokaatidele 11.08.2009 ja 25.08.2009. Kaebuses ei ole lahti kirjutatud, miks just nendel kuupäevadel soovis M.V. advokaatidele helistada ning miks need telefonikõned oleks pidanud tingimata toimuma just kaebaja poolt näidatud kuupäevadel. Kohtu hinnangul õigusvastaseks ei saa pidada vangla poolt kinnipeetavale helistamise võimaldamist soovitud päevale järgneval päeval. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et nendest kuupäevadest kinnipidamine oli äärmiselt oluline taotlejale vms.
§-st 28 ei tulene, et kinnipeetavale peab vangla võimaldama helistamist tingimata soovitud kuupäevadel. Samuti Tallinna vangla kodukorra p. 6.3.4 kohaselt taotlusele märgitud aeg on vanglale soovitusliku iseloomuga. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavale ei tulene ei Vangistusseadusest ega ka alamalseisvatest õigusaktidest õigust nõuda helistamist ükskõik kellele just soovitud kuupäeval ja kellaajal. Kinnipeetava helistamise õigus vanglas on seatud sõltuvusse kinnipidamisasutuse tehnilistest võimalustest. Kaebajale lisaks on ka 5 teisi kinnipeetavaid, kes samal ajal soovivad helistada ning vangla korraldab helistamist nimekirja alusel, mis koostatakse kinnipeetavate poolt kontaktisikule esitatud taotluste alusel. Vangla telefonikõnede võimaldamisel ei saa nimekirja kantud kinnipeetavaid ebavõrdselt kohelda ning teha kellegi suhtes mingeid eelistusi (erandiks võiks olla näiteks mingi kiireloomuline ja hädavajalik kõne vms). Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-46-07 p.-s 10 kohus märgib, et „/…/
lõikes 1 on sätestatud üldine telefoni kasutamise õigus ning järgnevates lõigetes on täpsustatud telefoni kasutamise korda, määratledes ka telefoni kasutamise piiramise võimalused. Kolleegium on seisukohal, et seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud direktori kaalutlusõiguse ainult juhul, kui kinni peetavale isikule helistamisvõimaluse andmine võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustada vangistuse täideviimise eesmärke üldiselt. Vanglal ei ole helistamise piirangu kehtestamisel õigust piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega laieneb
lõikest 3 tulenev keeld terviklikult kogu paragrahvile, mitte kitsalt üksnes
lg 3 esimeses lauses sätestatule.
lg 3 on vastastikuses seoses
Kolleegium möönab, et teatud erakorralise sündmuse korral (näiteks rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga) on vanglal õigus
lg-s 3 märgitud ametiisikutele ning kaitsjale helistamise osas kehtestada ajutisi piirangud/…/“. Sama kohtulahendi p.-s 12 halduskolleegium leiab, et „/…/
Kolleegium on seisukohal, et
lg-s 3 sätestatud telefonikõnede piiramise keelu puhul on silmas peetud eelkõige helistamist kriminaal- või väärteomenetluse tähenduses kaitsjale. Tsiviil- või halduskohtumenetluse tähenduses esindaja puhul tuleb hinnata helistamise vajaduse olulisust ning graafikuvälisel ajal helistamiseks peab olema mõjuv põhjus/…/“. Kaebuses ei ole põhjendatud helistamise vajadust 10.08.2010 ja 24.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.