KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD
kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
§-s 413 lg 3 on sätestatud tingimused, kui kohus ei tee tagaseljaotsust. Kostja on teatanud kohtule vahetult enne istungit, et ta ei saa kohtusse ilmuda seoses keerulise majandusliku olukorraga (tl 63). Eelmisele kohtuistungile 10. mail 2010 jättis kostja ilmumata väidetavalt seoses tormist tingitud häiretega laevaliikluses, viidates soovile ise osaleda kohtuistungil (tl 57). Kohus leiab, et ei ole alust lugeda kostja viidet keerulisele majanduslikule olukorrale kohtuistungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks
Kirjalikus vastuses hagile on kostja kinnitanud, et ei ole nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 39). Kohus leiab, et ei esine
§-s 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsusega asja lahendamist välistavaid tingimusi: kostja kutsumisel istungile on järgitud istungile kutsumise nõudeid, kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kostja ei ole nõustunud asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega ilma tema osavõtuta. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§-s 413 lg 31 , 4 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega. 2.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtul ei ole alust eeldada, et käesolev otsus kuuluks täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki ja kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes õigusliku põhjenduse märkimisega. 3. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud, ta on hagile vastanud (tl 38-39) ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev tarbijakrediidilepingust tulenev 2
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 7 885 krooni. 4.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb tunnistada tagaselja kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna seoses hagiavalduse esitamisega tasutud riigilõiv kokku 1 200 krooni ja postikulu 400 krooni (tl 15, 64).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
§-le 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades on hageja seoses hagiavalduse esitamisega tasunud riigilõivu kokku 1 200 krooni (tl 5, 16). Vastavalt
§-le 144 p 2 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste postikulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna postikulud 400 krooni. Kohus, arvestades
§-s 144 p 2 sätestatut, loeb põhjendatuks hageja postikulu summas 400 krooni. Kuna kohtuotsusega jäetakse hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja, arvestades
§-des 139 lg 2 p 1; § 144 p 2 sätestatut, kohtukuluna riigilõivu 1 200 krooni ja postikulu 400 krooni, kokku seega menetluskulu 1 600 krooni. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.