TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2353 Otsuse kuupäev 29.10.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Kolpakov´i avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks – töötamine metallivalajana ja käsivormijana, kes osaleb valutöödel perioodidel 02.07.1979.a kuni 24.09.1981.a, 14.10.1981.a kuni 30.10.1983.a ja 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a. Asja läbivaatamise kuupäev 05.10.2010 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja Vladimir Kolpakov; Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti esindaja Silvia Azojan. Resolutsioon Rahuldada Vladimir Kolpakov´i avaldus ning lugeda tõendatuks, et Vladimir Kolpakov töötas perioodidel 02.07.1979.a kuni 24.09.1981.a Avinurme kolhoosis, 14.10.1981.a kuni 30.10.1983.a Jõgeva KEK-is ja 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a Saare kolhoosis metallivalajana ja käsivormijana, kes osaleb valutöödel ja seetõttu on Vladimir Kolpakov´il õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 1 järgi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vladimir Kolpakov esitas 02.08.2010.a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroole pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Sotsiaalkindlustusametil ei olnud võimalik V. Kolpakov´ile soodustingimustel vanaduspensioni määrata, sest tema töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ei olnud täielikult tõendatud. Sotsiaalkindlustusamet peatas V. Kolpakov´i pensioniavalduse menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kohtuasjas menetluse lõpetamiseni. 13.09.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Kolpakov´i avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks perioodil 02.07.1979.a kuni 24.09.1981.a, mil ta töötas Avinurme kolhoosis metallivalaja – vormijana ning lugeda tema poolt töötatud aeg soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nimetatud ametikohal töötamiseks. Tartu Halduskohtu 15.09.2010.a kohtumäärusega võeti Vladimir Kolpakov´i avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks – töötamine metallivalaja – vormijana perioodil 02.07.1979.a kuni 24.09.1981.a menetlusse. AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Avalduse kohaselt omab Vladimir Kolpakov üldist tööstaaži alates 12.06.1974.a kuni 31.12.1990.a. Peale seda töötas avalduse esitaja veel aastaid füüsilisest isikust ettevõtjana. Tööraamatu kohaselt on V. Kolpakov töötanud ehitajana, autojuhina, autoremondilukksepana, transporditöölisena ja metallivalaja – vormijana. Avalduse esitaja on töötanud: 1) alates 02.07.1979.a kuni 24.09.1981.a Avinurme Kolhoosis valaja – vormija ametikohal 26 kuud ja 22 päeva, 2) alates 14.10.1981.a kuni 20.09.1989.a Jõgeva KEK-is vormija – valaja ametikohal 95 kuud ja 6 päeva; 3) alates 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a. Saare kolhoosis valaja – vormija ametikohal 4 kuud ja 24 päeva. 31.10.1983.a omistati Vladimir Kolpakov´ile käsivormija
- kategooria. V. Kolpakov märgib, et on soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal kokku töötanud 10 aastat 5 kuud ja 22 päeva. Avalduse esitaja kirjutab, et töötamine nimetatud kutsealal (vormija – valaja) annab võttes aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrust nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ õiguse soodustingimustel vanaduspensionile (nimetatud määruse peatükk V kood 12176). V. Kolpakov märgib, et tööraamatusse tehtud kannete kohaselt on ta töötanud eelpool nimetatud töökohtades küll metallivalaja – vormija ametikohal, mis annaks võimaluse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, kuid samas on Lääne-Viru Maa-arhiivi teatises märgitud, et kõrgemalt poolt oli esitatud nõudmine valutsehhi koheseks sulgemiseks ja valu tootmise lõpetamiseks alates 01.03.1980.a. Samas on märgitud, et 03.07.1981.a käskkirjaga nr 85 vabastati valutööline Vladimir Kolpakov ja lõpetati valutoodete valmistamine. Sama dokumendi järgmine lõik kinnitab, et Avinurme kolhoosi juhatuse esimehe korraldusega nr 139 vabastati Vladimir Kolpakov töölt 24.09.1981.a omal soovil. V. Kolpakov leiab, et arhiiviteatises olevad andmed on ebaõiged ja vasturääkivad. V. Kolpakov kirjutab, et kogu töötamise perioodi töötas ta koos töökaaslastega metallivalaja – vormijana, kes osales valutöödel või metallivalajana brigaadi liikmena. Tema töötamist metallivalaja – vormijana võivad tõendada tunnistajad. Kohtuistungil kirjeldas Vladimir Kolpakov, et töötas alguses Siimustis valutsehhis ja peale seda läks tööle Avinurme kolhoosi valutsehhi, kus töötas käsitsi valaja – vormijana. Kõik tööd tehti käsitsi, töö kestis vahel 10 tundi, aga 8 tundi kogu aeg. Avalduse esitaja valas 2 erinevaid detaile, mis saadeti Eestist välja. Eesti jaoks valati detaile vähe. Kõik detailid läksid põllumajandustehnikale, näiteks lehmade jootmise anumad ja erinevad tagavaraosad. Tehasest saabusid puust mudelid vormi jaoks ja avalduse esitaja pidi edaspidi nende järgi valama. Nende vormide järgi pidi tegema samasid detaile alumiiniumist. V. Kolpakov märkis, et nad tegid käsitsi segu, kuhu panid mudelid selleks, et saada mudeli ümbris ja edaspidi sinna valada alumiiniumi. Avinurme kolhoosis oli kaks valutsehhi, üks oli väiksem ja nendest ahjudest nad valasid käsitsi alumiiniumi. V. Kolpakov kirjeldas, et nad viskasid ahju käsitsi alumiiniumi toorikuid ja siis need sulasid seal ära. Seal oli spetsiaalne rool, millega nad kallasid vedelmetalli anumasse, see oli umbes 50 liitrine kopsik. Siis valasid nad sulatatud vedela alumiiniumi sinna ja seejärel vormi. Metall pidi seal jahtuma umbes tund või pool. Kui ära jahtus, siis nad võtsid selle käsitsi välja ja lõhkusid metallvormi käsitsi, et valmis detaili kätte saada. Päeva jooksul valmistasid nad mitu mudelit, mitu detaili, korraga umbes 10 kaupa. Kogu aeg Avinurme kolhoosis töötades tegi V. Kolpakov seda tööd. Edasi läks ta Jõgeva KEK-i, kus tegi sama tööd, aga teisi detaile. Neile anti kahjuliku töö eest liiter piima päevas. Avalduse esitaja teadis, et saab varem pensionile. Tööle vormistaja ütles, et see oli tema viga, et tööraamatusse ei kirjutatud käsivormija – valaja. V. Kolpakov kinnitas, et tema ametiks oli käsitsi valaja – vormija. Tõstemehhanisme ja konveiereid valutsehhis ei olnud, tegemist oli ohtliku tööga ja Avinurme kolhoosi läks avalduse esitaja tööle juba kogenud valaja – vormijana. V. Kolpakov märkis kohtuistungil, et Jõgeva KEK-is töötas ta samuti käsitsi metallivalaja – vormijana, töö oli sama mis Avinurmes. Seal oli suur valutsehh ja töötas rohkem inimesi. Saare kolhoosis töötas ta pool aastat ja töö oli sama, mis Avinurme kolhoosis. Saare kolhoosis oli valutsehh, see on ka praegu alles ja oli ka valuahi Kohtuistungil taotles V. Kolpakov täiendavalt, et kohus tuvastaks tema töötamise Jõgeva KEK-is perioodil 14.10.1981.a kuni 30.10.1983.a ja Saare kolhoosis perioodil 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a valutsehhides käsitsi vormijana – metallivalajana. KAASATUD ISIKU ARVAMUS Oma kohtule esitatud kirjalikus arvamuses asus Sotsiaalkindlustusamet alljärgnevale seisukohale. Vladimir Kolpakov on taotlenud tuvastada tema töötamine Avinurme kolhoosis metallivalaja - vormijana. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 (edaspidi nimekiri nr 1) järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Tõendatud on Vladimir Kolpakov´i töötamine Avinurme kolhoosis valutsehhis ja valutöödel kuni 24.09.1981.a ( alus: arhiiviteatis Rahvusarhiiv Lääne-Viru maaarhiiv 12.08.2010.a nr 187-5.7/4825), kuid tõendamata on nimekirja 1 kuuluv amet. Isik on taotlenud tuvastada tema töötamine metallivalaja-vormijana, mis ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Nimekirjas 1 kohaselt on õiguse soodustingimustel vanaduspensionile metallivalajal (peatükk V punkt 1 kood 12176) ja käsivormijal, kes osaleb valutöödel (peatükk V punkt 1 kood 19430). Lisaks Avinurme Kolhoosis eeldatavalt omandatud soodusstaažile ei ole täies ulatuses tõendatud ka Vladimir Kolpakov´i töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvatel ametikohtadel Jõgeva KEK-s ja Saare Kolhoosis. 3 Jõgeva KEK-s töötamise perioodi osas on tõendatud töötamine Viruvere valutsehhis ja töötamine käsivormijana perioodil 31.10.1983.a - 20.09.1989.a. Tõendamata on töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval ametikohal perioodil 14.10.1981.a 30.10.1983.a. Samuti on tõendamata töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval ametikohal Saare kolhoosis perioodil 26.09.1989.a - 20.02.1990.a. Dokumentidest ei nähtu ka asjaolu, et Saare kolhoosi üheks tegevusalaks oli metalli töötlemine. Kohtuistungil märkis Sotsiaalkindlustusameti esindaja, et täiendavalt vajab tõendamist V. Kolpakov´i töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel perioodil 14.10.1981.a kuni 30.10.1983.a. Jõgeva KEK-is ja perioodil 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a Saare Kolhoosis. Saare kolhoosis on V. Kolpakov´i ametiks märgitud vormija, kuid puuduvad andmed valutsehhi kohta ja selle kohta, kas seal üldse metallivaluga tegeleti. Peale tunnistajate ülekuulamist asus Sotsiaalkindlustusamet seisukohale, et perioodil 02.07.1979.a kuni 24.09.1981.a on V. Kolpakov´i käsitsi töötamine tõendatud. Sotsiaalkindlustusamet leidis, et probleem on perioodiga 14.10.1981.a kuni 30.10.1983.a, mil avalduse esitaja töötas Jõgeva KEK-is ja perioodiga 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a, mil avalduse esitaja töötas Saare kolhoosis. Samas märkis kaasatud isiku esindaja, et esimene tunnistaja teadis, et Vladimir Kolpakov töötas metallivalaja käsivormijana edasi kuni nõukogude aja lõpuni ning mõlema tunnistaja ütluseid kokku võttes võib teha järelduse, et avaldaja töötas Saare kolhoosis kuni nõukogude aja lõpuni käsivormijana, kes osales valutöödel. Sotsiaalkindlustusamet leidis, et võib lugeda tõendatuks, et V. Kolpakov töötas metallivalajana (peatükk V punkt 1 kood 12176) ja käsivormijana valutöödel (peatükk V punkt 1 kood 19430). Dokumendid näitavad, et ta tegi seda tööd, kuid tööraamatus on puudu see, et ta töötas käsivormijana. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud avaldaja ja kaasatud isiku ning tunnistajate ütlused, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambula kohaselt soodustingimustel vanaduspensionide arvutamine, määramine, ümberarvutamine ja maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seadusega (edaspidi RPKS) vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel, arvestades SVPS erisusi. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldajal on õigus pöörduda oma pensioniõigusliku staaži tõendamiseks halduskohtusse. SVPS § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. 4 Nimekirja 1 kohaselt on õiguse soodustingimustel vanaduspensionile metallivalajal (peatükk V punkt 1 kood 12176) ja käsivormijal, kes osaleb valutöödel (peatükk V punkt 1 kood 19430). Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivi 12.08.2010.a arhiiviteatisega nr 18-7-5.7/4825 on tõendatud, et Vladimir Kolpakov töötas Avinurme kolhoosis valutsehhis ja valutöödel perioodil 02.07.1979.a kuni 24.09.1981.a ja tunnistajate ütlustega on tõendatud töötamine nimekirja 1 kuuluval ametikohal, s.o metallivalajana ja käsivormijana, kes osales valutöödel. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et avaldaja töötas Jõgeva KEK-is perioodil 14.10.1981.a kuni 30.10.1983.a ja Saare kolhoosis perioodil 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a metallivalajana ja käsivormijana, kes osales valutöödel. Avaldaja tööraamatus on Saare kolhoosis töötamise kohta märgitud, et avaldaja töötas vormijana ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et ta töötas käsitsi valutsehhis ja tegeles metallivaluga terve päeva ulatuses ja seega avaldaja töötamine perioodil 26.09.1989.a kuni 20.02.1990.a soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, on tõendatud. Kohus leiab, et avaldaja töötamine perioodil 14.10.1981.a kuni 30.10.1993.a Jõgeva KEK-is on samuti tõendatud tunnistaja A. Zulin-Tarelkin´i ütlustega, kes teatas, et avaldaja töötas valutsehhis samadel töödel kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Tunnistaja A. Zulin-Tarelkin (t.l 48) teatas kohtule, et ta töötas koos avaldajaga Avinurme kolhoosis, nad koos tulid ja koos läksid. Töötasid valutsehhis valajana. Valamine oli käsitsi, nad valasid metallist detaile, täitsid vorme käsitsi. Nad valmistasid ise valamiseks vormi, kuhu valada sisse metall. Peale metalli jahtumist võtsid nad käsitsi detailid vormist ära. Nad valmistasid puust kasti taolise vormi, kuhu pandi liiva ja segu, mis tambitakse ja siis valasid sinna sulametalli. Valutsehhis oli ahi, kus metall sulatati, peale metalli sulamist, valasid nad selle käsitsi metalli anumasse. Ahjus oli anum, seda kallati käsitsi ja metall voolas välja ja siis vedel metalli toimetasid nad käsitsi sinna, kus oli vorm ja valsid metalli käsitsi vormi. Kui detail sai valmis, siis pärast valasid nad sinna uuesti. Avaldaja töötas seal rohkem kui kaks aastat ja seejärel läks valutsehhi uuele tööle ja tegi sama tööd, mis Avinurme kolhoosis. Avaldaja töötas valutsehhis käsitsi vormijana kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Tunnistaja P. Zulin (t.l 49) teatas, et töötas koos avaldajaga Avinurme kolhoosis valutsehhis, algul Mustvees ja hiljem Avinurme kolhoosis käsitsi valaja-vormijana. Nad tegid seda tööd 8 tundi päevas. Jõgeva KEK-is tegi avaldaja sama tööd samuti käsitsi valutsehhis valajavormijana. Avinurme kolhoosis oli üks abi, oli tervistkahjustav töö. Avaldaja läks Avinurme kolhoosist Jõgeva KEK-i ja sealt edasi tööle Saare kolhoosi valutsehhi ja tegi seal sama tööd edasi käsitsi. Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivi 12.08.2010.a arhiiviteatisega nr 18-7-5.7/4825 on tõendatud, et avaldaja töötas valutöödel, tegeles metallisulatamisega, vormimisega, vormimulla ettevalmistamisega, kärnide valmistamisega ja sai kui vormija ja vormija-valaja 12 tööpäeva lisapuhkust aastatel 1978 kuni
- Avaldaja töötas Avinurme kolhoosis vormija-valajana alates 02.07.1979.a (t.l 6). Aastal 1983 töötas avaldaja Jõgeva KEK-is III järgu käsivormijana, aastal 1989 Viruvere metallitsehhis III järgu käsivormijana (t.l 7). Aastal 1987 oli Jõgeva KEK-is Viruvere valutsehhis sulatusahi. 5 Avaldaja tööraamatuga ja tunnistajate tööraamatutega on tõendatud avaldaja ütlused töötamise kohta Avinurme kolhoosis, Jõgeva KEK-is ja Saare kolhoosis. Kohus leiab, et on tõenditega kogumikus tõendatud, et 1) perioodil 02.09.1979.a kuni 24.09.1981.a töötas avaldaja Avinurme kolhoosis metallivalajana ja käsivormijana, kes osaleb valutöödel; et 2) perioodil 14.10.1981.a kuni 30.10.1983.a töötas avaldaja Jõgeva KEK-is metallivalajana ja käsivormijana, kes osaleb valutöödel ja et 3) perioodil 26.09.1989 kuni 20.02.1990.a töötas avaldaja Saare kolhoosis metallivalajana ja käsivormijana, kes osaleb valutöödel. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 rahuldab kohus avalduse täielikult. Tamara Hristoforova kohtunik 6