lg 4 tulenevalt leiab kostja, et andmete avaldamise vastutavateks isikuteks on KÜ 44 liiget, mitte üksnes kostja ning juhul, kui avaldatu riivab hageja isiklikke õigusi, siis hageja peaks oma nõude esitama KÜ 44 liikme vastu. Kirja pealkirjaga „Kõik koosolekule“ teksti lugemisel selgub, et KÜ 44 liiget pöörduvad KÜ liikmete poole üleskutsega tagasi kutsuda KÜ juhatus ja lubadusega tagastada kollektiivilt riisitud raha. Kostja ega KÜ 44 liiget ei väida selles kirjas, et nimelt hageja (või isegi KÜ juhatus, kuhu kuulub ka hageja) on riisunud KÜ raha. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks mismoodi ülalpool nimetatud üleskutse võib hageja au teotada. Kostja viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11-04 ja leiab, et ülalpool nimetatud üleskutses märgitud väited ei ole suunatud hageja vastu ning ei saa riivata hageja isiklikke õigusi, millest lähtuvalt ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda hageja au teotamiseks. • …Ometi V. Kähar lõpetas meie arvelt liftööri kursused …. Kostjale jääb arusaamatuks, mismoodi selline lause võib rikkuda hageja isiklikke õigusi. Kostja pole väitnud, et hageja on liftööri kursustel käimisega KÜ arvel endale kasu saanud. Sellise järelduse on teinud hageja ise. Tuginedes eelpool mainitud Riigikohtu seisukohale leiab kostja, et nimetatud lause riivab isiku au tühisel määral ning ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda seda au teotamiseks. Kiri pealkirjaga „Lugupeetud V. K “ sisaldas muuhulgas järgmist teksti: „V.K joonistas minu korteri välisuksele suguorganid, nüüd ta kleebib plakateid.“ Nimetatud kirjas puudub eelpool nimetatud lause. Kostja ei avaldanud ei suuliselt ega kirjalikult KÜ liikmetele sellist infot ning hageja ei saa sellise info ümberlükkamist kostjalt nõuda. Kostja on seisukohal, et hageja on kohtule esitanud võltsitud kirja, mis kannab pealkirja „Lugupeetud V. K “. Kiri pealkirjaga „Lugupeetud daamid ja härrad, KÜ „ “ kaaselanikud!“ sisaldas muuhulgas järgmist teksti: • . … juhatuse liikmed määravad ise endile tasu… • . …mõnedele küsimustele vastavad juhatuse liikmed, et „ löövad näo üles“… • . … juhatus ostis meie arvelt talle (raamatupidajale) arvuti ja tema juurde programmi …. Kostja teatab, et ei ole nimetatud kirja kunagi koostanud ega pole KÜ liikmetele jaganud. 4 2-10-7701 Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja Korteriühistu juhatuse liige ja esimees ning kostja on korteriühistu liige. Hageja nõuab kostjalt avaldatud väidete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamist ning tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamist. Võlaõigusseaduse (
) § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (
lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
lg 2) ning et viimases sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 10). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Hageja leiab, et tegemist on hageja au teotavate faktiväidetega, mis ei vasta tegelikkusele. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Andmete ümberlükkamise nõude puhul on andmete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamine üks kontrollitav vastutuse aluse element, mistõttu ei ole võimalik ega vajalik seda elementi veelkord eraldi kontrollida. Kuna hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi tuvastusnõude suhtes, siis kohus jätab nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna see ei vasta TsMS § 368 lg 1 nõuetele. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas avaldatud andmed on faktiväited ning tõendamiskoormise jagunemisel tuleb lähtuda sellest, kas väited on au teotavad või mitte. Kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Kui aga hageja nõuab
lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust
lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05). Hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, tuleb muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 11). Vaidlusalused avaldatud andmed on järgmised:
Tunnistaja NLütluste kohaselt sai ta vaidlusaluse kirja postkastist. Ta nägi kostjat detsembrikuus seda teadet jagamas – kostjal olid käes paberid ja pani teated kõikidesse postkastidesse (t lk 155). Kohtu hinnangul on piisavalt usutav, et just kostja pani sellesisulise kirja majaelanike postkastidesse. Tunnistaja NLütluste kohaselt pärast kostja lahkumist võttis 6 2-10-7701 ta vaidlusaluse kirja postkastist (t lk 155). Seega saab lugeda kostjat vaidlusaluste andmete avaldajaks. Kirjas on avaldatud, et juhatuse liikmed määravad iseendile tasu. Väide on suunatud juhatusele. Hageja on põhistanud, et kuna tema on juhatuse esimees, kes esindab korteriühistut kõigis juriidilistes tehingutes, siis korteriühistus toimuvad pangaülekanded saavad olla suunatud ainult hageja vastu (t lk 104-106). 31.03.2008 korteriühistu üldkoosoleku protokolli p 4 kohaselt on hageja valitud korteriühistu esimeheks (t lk 90). Seega on selline asjaolu ka isikutele (korteriühistu liikmetele), kellele selline väide avaldati, teada. Käesolevas asjas on hageja väitnud, et kõik väljamaksed on toimunud vastavalt korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsustele. Selle tõendamiseks on hageja esitanud 31.03.2008 üldkoosoleku protokolli, mille p 4 kohaselt on otsustatud juhatuse esimehe töötasuks 7 000 krooni (netos) kuus (t lk 89-91). Hageja on esitanud 05.05.2004 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt on otsustatud maksta juhatuse liikmetele tasu 300 krooni kuus (t lk 92-95). Revisjonikomisjoni akti kohaselt pole ebaseaduslikke väljamakseid tuvastatud ning kord kvartalis on makstud tasu juhatuse liikmetele (t lk 107). Seega on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid väiteid. Samas kirjas on avaldatud, et mõnedele küsimustele vastavad juhatuse liikmed, et „löövad näo üles“. Käesolevas väites pole avaldatud, et sellise vastuse on esitanud hageja juhatuse esimehena. Kohtu hinnangul ei riku nimetatud väide hageja isiklikke õigusi, kuna väide on suunatud juhatuse kui kollektiivi vastu. Hageja pole tõendanud, et see väide on suunatud tema vastu ning et see väide on ebaõige. Kolmanda väitena on kirjas avaldatud, et „juhatus ostis meie arvelt talle arvuti ja selle juurde programmi“. Puudub vaidlus, et selle väite all peetakse silmas korteriühistu raamatupidajat LV’t. Kuna hageja on juhatuse esimees ning esindab korteriühistut kõikides juriidilistes tehingutes (t lk 104, 105-106, selline otsus on tehtud korteriühistu üldkoosoleku poolt), siis võib jaatada, et nimetatud väide on suunatud hageja vastu ning nii mõistsid seda ka teised korteriühistu liikmed. Samas on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et sündmus leidis aset ajal, mil hageja ei olnud korteriühistu juhatuses. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja LV ütlustega (t lk 154). Tunnistaja LV ütluste kohaselt pöördus ta juhatuse poole 2000.a arvuti ja programmi saamiseks, kuid arvuti ja programmi ostis ta endale oma raha eest (t lk 154, järelmaksu müügileping t lk 117-120). Puudub vaidlus, et sellel ajal hageja korteriühistu juhatuse liige ei olnud. Samas pole märgitud, mis ajal ja millise koosseisuga juhatust silmas peetakse. Mõistlik inimene seob kirjas avaldatud sündmused käesoleva juhatusega ning kuna hageja on juhatuse esimees ning omab allkirjaõigust, siis saab see väide olla suunatud hageja vastu. Kuna aga see väide ei vasta tegelikkusele, lasub kostjal kohustus selle väite ümberlükkamiseks. Kuna kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, siis tuleb kostjal need ebaõiged väited ümber lükata. See järeldus tuleneb
lg 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega ei sõltu
lg 4 kohaldamine õigusvastasusest ja andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-07). Oluline on see, et väide on ebaõige. Hageja saab
lg 4 kohaselt nõuda ainult tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või paranduse avaldamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07 p 19). Hageja on nõudnud, et kohus kohustaks kostjat lükkama tegelikkusele mittevastavad faktiväited ümber, saates vastavad kirjalikud teated kõigile korteriühistu liikmetele samas vormis ja viisil nagu 7 2-10-7701 kostja neid ühistu liikmetele teatavaks tegi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-07 p 29 märkinud, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja avaldas ebaõiged andmed kirjalikult, pannes teated korteriühistu liikmete postkastidesse. Sellisel viisil tuleb kostjal ümber lükata ka hageja suhtes avaldatud ebaõiged faktiväited. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.