← Eesti

3-09-1249/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1

) § 12 lg 1 p 3 kohaselt maksustamisele kasu korteri võõrandamisest. H. V. ei ole korteri ja parkimiskohtade müügist saadud summasid kinnisvara võõrandamisest saadud kasuna käsitlenud, neid tuludeklaratsioonis deklareerinud ega nendelt summadelt tulumaksu tasunud. Tallinnas XXXXXX XX-X korteri väljaüürimisest sai H. V. üüritulusid

  1. a 35 361 krooni ja
  2. a 36 000 krooni. Neid summasid ei ole ta deklareerinud ega nendelt tulumaksu tasunud. Seega jättis H. V. tasumata tulumaksu
  3. a tuludelt 8486 krooni ja
  4. a tuludelt 139 915 krooni, kokku 148 401 krooni; 2) H. V. märkis
  5. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonile (esitatud 17.02.2006) oma elukoha aadressiks XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXXX XXX XX ja postiaadressiks Tallinn XXXXXXX XX-XXX ning
  6. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonile (esitatud 30.03.2007) nii elukoha kui ka postiaadressiks XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXXX XXX XX; 3) H. V. kuulus alates 27.02.2004 kinnistu XXXXX XXXXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXX XX. H. V. võõrandas nimetatud kinnistu 04.10.2005 müügi- ja asjaõiguslepingu alusel. H. V. 03.10.2008 suulise selgituse alusel elas ta XXXXX XXXX XX kinnistul kuni selle müümiseni ning pärast seda on tema elukoht XXXXX XXXXXX XXXXX XXX XX, kus on tema elukaaslase maja. Kuna XXXXX XXXX XX kinnistut kasutas H. V. kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana, siis ei kuulu kinnistu võõrandamisest saadud tulu tulumaksuga maksustamisele; 4) H. V. soetas 04.01.2006 võlaõigusliku lepingu alusel korteri Tallinnas XXXXXXX XX-XXX koos parkimiskohtadega nr XXX ja nr XXX. Lepingu kohaselt pidi korter valmima hiljemalt 01.07.
  7. Võlaõigusliku lepingu muutmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistusregistri andmete alusel soetas H. V. 26.05.2006 märgitud korteri ja kaks parkimiskohta; 5) H. V. võõrandas 14.08.2006 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt Tallinnas XXXXXXX XX-XXX koos parkimiskohaga nr XXX A. S.. H. V. võõrandas 18.08.2006 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt Tallinnas XXXXXXX XX parkimiskoha nr XXX V. K.; 6) 30.10.2008 suulises selgituses kinnitas H. V., et soetas XXXXXXX XX korteri koos parkimiskohtadega endale elamispinnaks. Millal ta sellesse korterisse kolis, ta täpsemalt ei 2

(12)3-09-1249 mäleta, kuid tegi seda niipea, kui see osutus võimalikuks ning elas seal kuni edasimüümiseni. Ta seletas, et sanitaartehnika oli korterisse paigutatud, kuid köök oli komplekteerimata. Ka tema ei jõudnud kööki enne edasimüüki komplekteerida. Ta müüs selle, kuna elamispind ja asukoht ei vastanud tema ootustele, probleeme oli ka parkimiskohaga (seal oli kellegi teise auto); 7) KÜ XXXXXXX XX haldaja Facio Halduse OÜ raamatupidaja selgituse kohaselt koostati korterelamu XXXXXXX XX ehituse vastuvõtu akt 29.06.
  1. AS-ga Tallinna Vesi sõlmiti leping 01.07.2006 ja AS-ga Cleanaway 26.05.2006 prügiveoleping. KÜ XXXXXXX XX väljastas korterivaldajatele esimesed kommunaalmaksete arved
  2. a juulikuu eest. H. V. esitatud kommunaalteenuste arvetelt nähtub, et veemõõtjate näidud on muutumatud – sooja vee tarbimise näit 0,1 ja külma vee tarbimise näit 0,2, mis oli fikseeritud ka algnäitudena maja vastuvõtuaktis (21.08.2006 arve nr XXX – juulikuu eest, 13.09.2006 arve nr 281 – augustikuu eest, 30.09.2006 arve nr 446 (tlk 155-156) ja näitude tabelid (tlk 156 pöördel – 157 pöördel)). Elektri algnäit oli fikseeritud 7 kWh ja lõppnäit juulikuus 14 kWh, mis enne korteri müümist ei muutunud; 8) Korteri XXXXXXX XX-XXX ostja A. S. teatas vastuseks maksuhalduri järelpärimisele 18.12.2008, et korteri ostmisel ei olnud korteris elektripliiti ega kraanikaussi, kuid sanitaartehnika oli tualetis olemas. Tarbitud vee ja elektri kohta ei osanud ta midagi vastata, kuna ei mäletanud. Tema arvates ei olnud korteris enne kedagi elanud; 9) H. V. elukaaslase R. A. seletuse kohaselt elab maksukohustuslane XXXXXX XXXXX XXX XX alates
  3. a lõpust. Kohati elas H. V. märgitud aadressil ka
  4. a jooksul. H. V. elas
  5. a „vanavanemate juures XXXXXXX tänaval“ ja laps käis XXXXXX lasteaias. Last viis H. V. lasteaeda ka Lasnamäelt, kus maksukohustuslane elas oma tütrega. Elukaaslane väitis, et H. V. kasutas XXXXXXX XX-XXX korterit oma elukohana; 10) H. V. broneeris 06.02.2006 ja ostis 08.11.2006 korteri aadressil Tallinn XXXXXX XXX; 11) XXXXXXX XX-XXX soetamisel 04.01.2006 sõlmitud võlaõiguslikus lepingus ja 26.05.2006 sõlmitud asjaõiguslepingus on märgitud H. V. elukoha aadressiks XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXXX XXX XX. Sama aadress on märgitud ka 06.02.2006 sõlmitud XXXXXX XX korterelamus asuva korteri nr X broneerimislepingus ja 22.05.2006 sõlmitud võlaõiguslikus müügilepingus. Alates 31.05.2006 oli H. V. sisse kirjutatud aadressile Tallinn XXXXXXX XX-XXX. XXXXXXX XX-XXX deklareerimine elukohana on pigem formaalne ja maksumaksja on püüdnud sel viisil näidata, et tegemist on tema elukohaga eesmärgiga hoiduda korteri müügil tekkivast tulumaksu tasumise kohustusest. 12) Kuna alates 14.11.2005 tasus H. V. oma tütre lasteaiamaksu XXXXXX Vallavalitsusele, siis võib järeldada, et alates sellest ajast kasutati püsiva elukohana XXXXXX asuvat maja. Usutav ei ole väide, et isik oleks koos lapsega kasutanud igapäevaseks elamiseks vajaliku sisustuseta korterit, seejuures kasutamata mitme kuu vältel vett ja elektrit, kui tal oli samal ajal võimalik elada elukaaslasele kuuluvas elamus; 13) Maksumaksja eriarvamuses toodud põhjendused XXXXXXX XX X korteri kiire võõrandamise kohta (Lasnamäe elanike valdava osa käitumismaneerid, ümberringi vedelev prügi) viitavad sellele, et H. V. ei olnud juba korterit soetades plaanis sinna elama asuda. Ta omas juba varem samas piirkonnas XXXXXX tänaval korterit ning tema ema elas samas piirkonnas XXXXXXX tänaval, mistõttu pidi ta olema piirkonna oludega kursis juba enne broneerimislepingu sõlmimist. Eriarvamuses toodud väide, et sel hetkel puudusid korteriturul 3
(12)3-09-1249 sobivamad pakkumised, ei vasta tõele, sest kuu aega pärast XXXXXXX XX korteri soetamist (broneerimislepingu sõlmimist) sõlmis ta broneerimislepingu XXXXXX XX-X korteri soetamiseks, kuid ei loobunud XXXXXXX XX korteri soetamisest. Maksuhaldur ei pea usutavateks tõenditeks R. A. ja H. V. ema kui H. V. lähedalt seotud isikute ütlusi, mida teised tõendid ei kinnita. Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta, et ka R. A. soetas ja võõrandas H. V. samaaegselt XXXXXXX XX korteri, omades seejuures elukohta XXXXX XXX XX. R. A. endine abikaasa M. A. kinnitas maksuhaldurile, et elab alates detsembrist
  1. a aadressil Tallinn XXXXX XXX-XX (tlk 161). Seetõttu ei vasta tõele eriarvamuses toodud väide, nagu ei oleks H. V. olnud võimalik
  2. a kasutada elukohana R. A. maja. Eriarvamuses vee- ja elektritarbimise puudumise seletuseks toodud väited, et oli suvine aeg, mil üldjuhul tarbitaksegi vähem elektrit, puudus köögitehnika ning linnakorteris viibis ta suvisel perioodil harvemini, kinnitavad kogumis muude tõenditega korteri elukohana mittekasutamist; 14) Eeltoodud andmetele tuginedes ei pea maksuhaldur H. V. ütlusi XXXXXXX XX XX korteri kasutamisest oma peamise elukohana usaldusväärseks. Tegelikkuses asus H. V. pärast kinnistu XXXXX XXXX XX võõrandamist elukohana kasutama elukaaslasele kuuluvat elamut XXXXX XXX XX. Kuna H. V. XXXXXXX XX asuvas korteris ei elanud, ei kasutanud ta kumbagi sama elamu juures asuvat parkimiskohta isiklikuks tarbeks.
  3. Kaebuse esitaja tasus maksuotsusega määratud maksusumma 11.05.2009 summas 51 558,02 krooni ja 29.05.2009 summas 75 000 krooni.
  4. H. V. kaebuses taotleti PMTK 10.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/134 tühistamist osas, millega suurendati H. V.
  5. a tulumaksukohustust Tallinnas, XXXXXXX XX-XXX asuva korteri võõrandamiselt saadud kasult, ning ettekirjutuse tegemist maksuotsusega määratud maksusumma tagastamiseks koos intressiga MKS §-s 116 sätestatud määras. 1) Maksumenetluses esitatud tõenditest ja maksukohustuslase seletustest nähtuvalt on kaebaja kontrollitud perioodil nimetanud oma peamiseks ja alaliseks elukohaks aadressi Tallinn XXXXXXX XX-XXX. Maksuhaldur tegi menetluses kogutud tõenditest ebaõige järelduse, et kaebuse esitaja elas sel ajal aadressil XXXXX XXXX XXXXX XXX XX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-test 1-3 tuleneb, et isikul on õigus otsustada, millist elukohta ta ise oma alalise ja peamise elukohana käsitleb. Kaebaja soetas XXXXXXX XX-XXX korteri pärast seda, kui tema suhted endise elukaaslasega lõppesid ja XXXXX XXXX XX asunud elamu võõrandati. Kaebaja kasutas aeg-ajalt oma vanemate elukohta Tallinnas XXXXXXX tänaval, uue elukaaslase elukohta ja soetatud korterit. Seega võis kaebaja enda ja oma lapse jaoks ebaselgel perioodil pidada oma elukohaks kolme erinevat asukohta. Kui isikul on samaaegselt mitu elukohta, on tal endal õigus määrata, millist neist ta käsitleb oma alalise elukohana; 2) Asjaolu, et kaebaja sõlmis 04.10.2005, s.o samal kuupäeval, mil võõrandas XXXXX XX, XXXXXXX XX-XXX broneerimislepingu, tõendab, et kaebaja soetas vaidlusaluse korteri oma peamiseks elukohaks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka H. V. korteri vahendanud A. V. 08.05.2009 e-kirjaga saadetud selgituses (tlk 101). Korterisse asus kaebaja elama 16.06.2006, kui omandas valduse korteriomandile. Tegelikult soovis kaebaja soetada uue kodu kesklinna või Kadrioru piirkonda. Kohe, kui avanes oodatud võimalus broneerida korter parema asukohaga elamus – XXXXXX XX – sõlmis kaebaja 06.02.2006 broneerimislepingu. Asjaõigusleping XXXXXX XX-X omandamiseks sõlmiti 08.11.2006 ja samal päeval anti kaebajale üle korteri valdus. Seega ei olnud kaebajal võimalik hakata XXXXXX XX-X korterit kasutama enne kui XXXXXXX XX-XXX korterit; 4
(12)3-09-1249 3) R. A. oli 2006. aastal abielus, mistõttu ei saanud kaebaja oma tulevase elukaaslasega samal aadressil ja pidevalt elada. Maksuhalduri vastupidine väide on ebaeetiline ja alusetu. Kaebaja ei saanud olla kindel, et abikaasade kooselu ei jätku, ja elas seetõttu oma isiklikus korteris XXXXXXX XX-XXX. R. A. seletus, et H. V. kasutas XXXXXXX XX-XXX asuvat eluruumi oma alalise elukohana, on asjas oluliseks tõendiks, mille kõrvalejätmine maksuotsuse tegemisel ei ole mõistlikult põhjendatav. Seletusi saab anda isik, kes eeldatavalt teab vaidlusaluseid asjaolusid. MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksu määramisel arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja ema, L. V., ütlustega on võimalik tõendada elamist XXXXXXX XX-XXX korteris; 4) Vee- ja elektrienergia vähene tarbimine ei tõenda korteri mittekasutamist, sest mõõtmise algus ei pruugi kindlalt kokku langeda tegeliku tarbimise algusega. Antud asjaolu kinnitab kaebuse esitaja ja A. S. vahel 14.08.2006 allkirjastatud korteriomandi üleandmise vastuvõtmise akt. Vee- ja elektrimõõdikute näitude alusel ei ole võimalik määrata täiendavat maksukohustust. Samuti ei välista korteris elamist asjaolu, et selles ei ole köögitehnikat ega mööblit. Suvekuudel puudus vajadus kütta ning ka muude kommunaalteenuste tarbimise vajadus oli minimaalne. Korteri kasutamist tõendab asjaolu, et kaebuse esitaja tasus 19.12.2006 Sampo Panga arvelt sooritatud ülekandega summas 1624,50 kr vee tarbimise ja muude kommunaalkulude eest A. S., kes oli need varem kaebuse esitaja eest ära maksnud; 5) Et kaebuse esitaja ise pidas oma alaliseks elukohaks XXXXXXX XX-XXX korterit, tõendab ka see, et ta sellele aadressile palus väljastada talle saadetava posti (liisingumaksete ja krediitkaardi arved). Märgitud aadressile edastati korteris elamise ajal ajakirjandusväljaanded, mis on tõendatud tellimuse eest tasumisega pangakontolt ja mis nähtub kontoväljavõttelt või mida saab kontrollida Eesti Postist järelpärimise teel; 6) Seadusandja ei ole määratlenud, kui pika perioodi peab isik ühes elukohas elama, et see muutuks tema alaliseks ja peamiseks elukohaks

§ 15

lg 5 p 1 mõttes; 7) Maksuotsuse tühistamisel tuleb kaebuse esitajale tagastada enammakstud maksusumma koos MKS § 116 lg-s 1 ettenähtud intressidega, mida tuleb maksukohutuslase kasuks hakata arvestama alates maksusumma tasumise päevast 0,06% päevas, s.o alates „05.12.2007“ (ilmselt on see kuupäev märgitud ekslikult, sest samas märgib kaebaja, et on tasunud tulumaksusumma 11.05.2009 ja 29.05.2009) kuni maksusumma tagastamise päevani maksukohustuslase pangakontole. 4. Tallinna Halduskohtu 14.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1)

§ 12

lg 1 p-st 3 ja § 15 lg-st 1 tulenevalt kuulub korteriomandi võõrandamisest saadud kasu reeglina tulumaksuga maksustamisele. Erandid sätestab

§ 15

lg 5, mille p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või –hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana.

ei määratle, kui pika perioodi jooksul peab isik ühes elukohas elama, et see muutuks tema alaliseks või peamiseks elukohaks, mistõttu on võimalik määratleda alalise või peamise elukohana ka koht, kus isik elas lühikese perioodi (ca 2 kuud) vältel. Samas tuleb kaebaja alalise või peamise elukoha kindlakstegemisel arvestada Riigikohtu 26.03.2009 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-2-09 p-s 12 sedastatut, et

§ 15lg 5 p 1 järgi on määrav isiku tegelik elukoht.

Seega omab tähtsust küsimus, kas XXXXXXX XX-XXX saab määratleda kaebaja elukohana perioodil 16.06.2006 (mil kaebajale anti üle korteri valdus) – 14.08.2006 (mil korter edasi võõrandati); 5

(12)3-09-1249 2) Kaebuse esitaja arvates tuleneb TsÜS § 14 lg-test 2 ja 3 isiku õigus ise otsustada, millist elukohta käsitleda enda alalise ja peamise elukohana. Kohus sellega ei nõustu.

§ 15lg 5 p 1 annab isiku elukohale kitsama tähenduse kui Ts

ÜS § 14 sätted. Kui TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas ning TsÜS § 14 lg 4 järgi saab isiku elukohaks määrata ka tema igakordse viibimiskoha, siis

§ 15

lg 5 p 1 rakendamine eeldab isiku mitme elukoha puhul faktiliste asjaolude põhjal isiku tegeliku elukoha kindlakstegemist. Isiku tegeliku elukoha kindlakstegemine ei ole seega seotud isiku väitega enda subjektiivse valiku kohta, vastasel juhul tekib isikul sõltumata faktilistest asjaoludest õigus ise otsustada enda maksuvabastuse üle. Kuivõrd kaebaja väitel muutis ta

  1. a juunis enda elukohta, asudes ema juurest XXXXXXX tänavalt elama XXXXXXX XX-XXX korterisse, on käesolevas vaidluses asjakohane ka TsÜS § 14 lg 3, mille kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta; 3) Lepingutes ega tuludeklaratsioonides märgitud aadressid ei oma tähtsust, kuna elukoha märkimine neis ei välista kaebaja faktilist elamist aadressil XXXXXXX XX-XXX pärast korteriomandi valduse saamist. Samas puuduvad tõendid, millest saaks üheselt järeldada, et kaebaja asus pärast valduse saamist alaliselt elama XXXXXXX XX-XXX. Hansa Liising AS, Nordea Panga ning Kirilind OÜ arved adresseerituna XXXXXXX XX-XXX aadressile ei tõenda kaebuse esitaja faktilist ja püsivat elamist eeltoodud aadressil. Nii näiteks on Kirilind OÜ 08.06.2006 arve, samuti Hansa Liising AS 06.06.2006 kindlustussertifikaat ning Nordea Panga 31.05.2006 väljavõte vormistatud eeltoodud aadressile veel enne korteri valduse faktilist üleandmist – seega ajal, mil kaebajal ei olnudki võimalik korteris faktiliselt elada. Kaebuse esitaja poolt korteri faktilist kasutamist ei saa tõendada ka kinnisvaramaakler A. V. 08.06.2009 e-kiri, kuivõrd kinnisvaramaakler ei olnud kaebaja peretuttav, elukaaslane või muu lähedane isik ega saanud seetõttu teada, kas kaebuse esitaja XXXXXXX XX-XXX korteris ka faktiliselt elas või mitte. Rahvastikuregistri andmete (tl 234) kohaselt oli H. V. elukohaks kuni 30.05.2006 XXXXX XXXX XXXXXXXX XXXX XXXXX XXXX XX ja alates 31.05.2006 kuni 27.12.2006 Tallinn XXXXXXX XX-XXX ning alates 28.12.2006 XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXX XXXXX XXX XX. Kuna XXXXX XXXX XX eramu võõrandas kaebaja juba 04.10.2005, ei kajasta rahvastikuregistri andmed seega H. V. faktilist elukohta, mistõttu neid ei ole võimalik kasutada kaebuse esitaja tegeliku elukoha kindlakstegemisel; 4) Asjas puuduvad tõendid, millest ilmneks, et kaebaja ööbis XXXXXXX XX-XXX korteris järjepidevalt ning asus väidetavalt oma ema elukohast XXXXXXX tn aadressilt püsivalt XXXXXXX tn korterisse elama viisil, millest võib järeldada maksukohustuslase tahet muuta elukoht enda alaliseks või peamiseks elukohaks. Tunnistaja L. V. ütlustest selgub, et muud mööblit peale lapsevoodi ja täispuhutava madratsi nimetatud korterisse ei viidud, samuti ei olnud korteris võimalik süüa teha, sest köök oli möbleerimata. Olgugi, et kaebaja sai korteri valduse
  2. aasta juunis, ei muretsenud ta korterisse külmutuskappi. Puuduvad andmed ka selle kohta, et ta oleks ostnud või tellinud korterisse mööblit, sealhulgas köögimööblit. Tunnistaja ütlustest ilmneb, et inimväärseks eluks vajalikud toimingud (nt lapse vannitamine) toimusid endiselt kaebaja ema elukohas. Lisaks selgitas kaebuse esitaja kohtuistungil, et „laps oli suvel päris mitmed nädalad maakohas vanaema juures“ (tlk 241), millest saab järeldada, et kaebaja lapsel ei olnudki võimalik antud aadressil terve vaidlusaluse perioodi jooksul elada. Korteri ostja A. S. ekirjast maksuhaldurile (tlk 158) nähtub, et korteri ostmisel ei olnud korteris elektripliiti ega kraanikaussi ning A. S. arvates ei olnud korteris enne kedagi elanud. XXXXXXX XX maja korterite vee algnäitudest ning vee tarbimise näitudest
  3. aasta juunis (tlk 156-157) ilmneb, et korteri XXX algnäit külma vee osas oli 0,2 ning sooja vee osas 0,
  5. a juunis jäid veenäidud samaks. 14.08.2006 korteri üleandmise-vastuvõtmise aktist (tlk 99) nähtuvalt olid veenäidud korteri üleandmisel eeltooduga võrreldes suurenenud minimaalselt – külma vee osas näiduni 0,8 ning sooja vee osas näiduni 0,
  6. Korteriühistu XXXXXXX 6

(12)3-09-1249 21.08.2006 arvelt juulikuu elektri kohta nähtub, et juulis tarbiti korteris elektrit vaid 7 kW/h ehk 8 krooni ja 60 sendi eest (tlk 155). 28.09.2006 arvelt augustikuu kohta nähtub, et augustikuus korteris elektrit ei tarbitud (tlk 155 pöördel). Eeltoodud tõenditest kogumis on võimalik üheselt järeldada, et olgugi, et kaebuse esitaja võis XXXXXXX XX-XXX elukohas ööbida, ei kasutanud ega saanudki ta seda kasutada peamise või alalise elukohana, kuna selleks puudus korteris vajalik mööbel ning tehnika. Kuna kaebaja ei teinud vaidlusalusel perioodil korteri elamisväärseks muutmiseks ka ühtegi ostu ega tellimust, saab järeldada, et kaebuse esitajal puudus ka tahe muuta XXXXXXX XX-XXX enda alaliseks või peamiseks elukohaks. Seega olenemata sellest, kas kaebaja peamine või alaline elukoht enne XXXXXXX XX-XXX valduse saamist oli tema ema või elukaaslase juures, ei saa lugeda kaebuse esitaja elukohta XXXXXXX XX-XXX valduse üleminekuga TsÜS § 14 lõike 3 järgi muutunuks. Järeldust, et kaebuse esitaja ei plaaninud muuta XXXXXXX XX-XXX korterit enda peamiseks või alaliseks elamiskohaks ning tal puudus selleks ka majanduslik põhjendatus, kinnitab ka asjaolu, et juba 06.02.2006 broneeris kaebuse esitaja ostmiseks XXXXXX XX-X korteri. Seega pidi kaebajale juba XXXXXXX XX-XXX korteriomandi suhtes 26.05.2006 asjaõiguslepingu sõlmimisel ning veel enne XXXXXXX XX-XXX korteri valduse üleandmist olema selge, et XXXXXXX tn korterist ei saa XXXXXX tn korteri ostmisel tema alalist või peamist elukohta; 5) Kaebaja alaliselt või peamiselt XXXXXXX XX-XXX korterisse elamaasumise välistavad ka kaebuse esitaja eraeluga seonduvad asjaolud. Tunnistaja L. V. ütlustest selgus, et kaebuse esitajal sündis XX.XX.XXXX enda praeguse elukaaslasega poeg. Seega pidi kaebaja juba
  1. a juunis olema teadlik enda rasedusest. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et ta hakkas enda praeguse elukaaslasega suhtlema
  2. a sügisel ning pärast XXXXX XXXX XX eramu võõrandamist viibis ta R. A. elukohas XXXXX XXXX vahetevahel ka öösiti. Kaebaja väitel kolis ta XXXXX XXX eramusse pärast XXXXXXX tn korterile ostja leidmist. Seega ei takistanud R. A. abielu kaebuse esitajal
  3. aastal XXXXX XXXX elamist ega lapse eostamist. Lisaks nähtub R. A. endise abikaasa M. A. (rahvastikuregistri andmetel abielu lahutati XX.XX.XXXX) e-kirjast maksuhaldurile, et ta elas juba detsembrist
  4. a abikaasast lahus. Arvestades seda, et XXXXXXX XX XX-XXX korter oli püsivaks elamiseks mittekõlbulikus seisus ning kaebuse esitaja ootas enda praeguselt elukaaslaselt juba enne XXXXXXX tn korteriomandi valduse saamist last, ei pea kohus usutavaks, et kaebaja asus pärast korteriomandi valduse üleandmist tütrega korterisse elama sooviga muuta korter enda püsivaks ning alaliseks elukohaks. Samuti nähtub ka teistest haldusasjas kogutud tõenditest, et kaebuse esitaja suhted R. A. pidid olema tihedamad, kui kaebuse esitaja on seda kohtumenetluse kestel väitnud. Nimetatut kinnitab muuhulgas asjaolu, et ka R. A. omandas kinnistusregistri andmetel kaebuse esitajaga samaaegselt, 26.05.2006 asjaõiguslepingu alusel XXXXXXX XX XX aadressil korteriomandi nr XX (kinnistusregistri kanne 08.08.2006) ning võõrandas selle 18.08.2006 V. K.. Sama lepinguga võõrandas kaebaja V. K. XXXXXXX XX XX asuva parkimiskoha (tlk 141-148), mille ta oli 26.05.2006 lepinguga omandanud ning 04.10.2005 broneerimislepinguga broneerinud. 18.08.2006 lepingu p-s 1.5.7 sätestatakse, et lepingu ese I (2-toaline korter nr XX) on müüja II (kaebuse esitaja) elukohaks (tlk 141). Eeltoodud tõenditest tulenevalt peab kohus võimalikuks, et kaebaja poolt 04.10.2005 kahe parkimiskoha ning ühe korteri broneerimine oli R. A. kooskõlastatud tegevus ning ei pruukinud seetõttu juba broneeringu tegemisest peale seisneda kaebuse esitaja soovis nimetatud elukohta alaliselt elama asuda. Kaebajal üksi puudus vajadus broneerida oma tarbeks XXXXXXX XX XX aadressil 04.10.2005 kaks parkimiskohta. XXXXXXX XX-XXX korteri võõrandamisele 14.08.2006 pidi eelnema ka korteri müügiperiood. Kuna ei saa eeldada, et korterile ostja leidmine toimus vaid paari päevaga, pidi kaebuse esitaja hakkama korterile uut ostjat leidma vähemalt kuu enne korteriomandi faktilist müüki. Kaebaja ööbimine müügiperioodil XXXXXXX XX-XXX korteris ei tõenda kaebuse esitaja tahet enda varasemat elukohta muuta ning asuda korterit kasutama enda alalise või peamise elukohana. 7
(12)3-09-1249 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. H. V. apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada PMTK 10.03.2009 maksuotsus nr 12-5/134 osas, millega suurendati H. V. 2006. a tulumaksukohustust Tallinnas XXXXXXX XX-XXX korteri võõrandamiselt saadud kasult. Väited: 1) Asjas kogutud ja hinnatud tõendite alusel on kinnitust leidnud, et apellant kasutas peamise või alalise elukohana XXXXXXX XX-XXX korterit. Tõenditeks ja tuvastatud asjaoludeks, mis väidet kinnitavad, on järgnev:
  1. a)04.10.2005 broneerimisleping OÜ-ga Fine Kinnisvara XXXXXXX XX kinnistule hoone püstitamiseks ja kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi nr XXX müümiseks apellandile;
  2. b)26.05.2006 võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille alusel apellant 16.06.2006 omandas valduse XXXXXXX XX korteriomandi nr XXX üle;
  3. c)14.08.2006 korteriomandite müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping XXXXXXX XX-XXX võõrandamiseks A. S.le;
  4. d)Aadressile XXXXXXX XX-XXX väljastatud Hansa Liising Eesti AS arved 04.07.2006 ja 03.08.2006 kasutusrendilepingu nr 0081857L alusel sõiduauto XXXXXX kasutamise kohta juulis-augustis 2006;
  5. e)Hansa Kindlustusmaakler OÜ kindlustussertifikaat kindlustuslepingu sõlmimiseks sõiduautole XXXXXX – väljastatud aadressile XXXXXXX XX-XXX;
  6. f)Nordea Panga krediitkaardi arved alates maist 2006 – väljastatud aadressile XXXXXXX XX-XXX;
  7. g)Kirilind OÜ arve nädalalehe Eesti Ekspress tellimise kohta ajavahemikuks 15.06.200631.12.2006 – väljastatud apellandile XXXXXXX XX-XXX aadressile;
  8. h)Apellandile XXXXXXX XX-XXX korteri broneerimisel tehinguid vahendanud kinnisvaramaakler A. V. e-kiri, milles ta kinnitab, et temale teadaolevalt kasutas H. V. XXXXXXX XX-XXX korterit oma elukohana;
  9. i)Maksumenetluses kolmanda isiku R. A. selgitus, milles viimane kinnitab, et H. V. soetas XXXXXXX XX-XXX korteri endale elukohaks, kus ta elas koos tütrega. Samuti kinnitas R. A. maksuhaldurile antud seletuses, et 2006. a elas apellant kohati XXXXX XXX XX ja vanavanemate juures;
  10. j)Tunnistaja L. V. antud ütlused halduskohtu istungil, mille kohaselt tunnistajale teadaolevalt kolis H. V. XXXXXXX XX-XXX elama kohe, kui maja 2006. aasta kevadel valmis sai. Sisse koliti 2006 juunikuus. Erilist sisustamist ei toimunud, kuid korterisse viidi igasuguseid isiklikke asju – riideid, kotte. Mööblit ei saanud viia sellepärast, et see jäi maha (XXXXX XXXX XX elamusse). H. V. elas tunnistaja ütluste kohaselt XXXXXXX XX-XXX korteris lühikest aega. 2) Apellant omandas XXXXXXX XX-XXX korteri, mida ta kasutas ajavahemikus 16.06.200614.08.2006 elukohana. Apellant elas lisaks nimetatud korterile ka aegajalt vanemate elukohas Tallinnas XXXXXXX X-XX ja XXXXX XXX XX elamus, mille omanikuks oli R. A.. Kumbagi viidatud aadressidest ei ole võimalik vaadelda apellandi alalise elukohana 2006. aastal. XXXXXXX X-XX asuv apellandi vanematele kuuluv kolmetoaline korter oli ülerahvastatud ja selles ei olnud tal võimalik püsivalt elada. Ta viibis vanemate juures ajutiselt, s.o ajavahemikus 8
(12)3-09-1249 XXXXX XXXX XX müümisest kuni XXXXXXX XX-XXX korteri valduse saamiseni. XXXXX XXX XX oli R. A. elukohaks. Ehkki apellant elas XXXXXXX XX-XXX korteris lühikest aega, ei ole tõendatud, et apellant kasutas XXXXXXX X-XX või XXXXX XXX XX oma peamise või alalise elukohana. Apellandi tahe
  1. aastal oli suunatud XXXXXXX XXXXX kasutamiseks temale ja tema tütrele alalise ja peamise elukohana; 3) Apellant elas XXXXXXX XX-XXX lühikest aega. Korteri asukoht ei olnud apellandile meelepärane ja esimesel võimalusel broneeris ta teise korteri Kadrioru piirkonnas (XXXXXX XX majas). Lepingu kohaselt pidi XXXXXXX XX korter valmima hiljemalt 30.06.2006 ja Kadriorus asuv korter hiljemalt 25.09.
  2. Seega ei oleks apellandil ajavahemikus 30.06.25.09.2006 olnud võimalik kusagil mujal elada. Põhjusel, et juba veebruarikuus sõlmiti XXXXXX tn korteri broneerimisleping ja oli teada, et XXXXXXX XX-XXX ei saa olema apellandi elukohana kasutuses pikema perioodi vältel, puudus otseselt vajadus korteri möbleerimiseks. Hädapärased esemed võimaldasid korteris elamist, mida kinnitas ka tunnistaja L. V.; 4) Korter oli apellandi elukohaks suvekuudel, mil vee ja elektri tarbimine ongi väiksem kui sügis-talvisel perioodil. Apellant maksis elektri ja kommunaalteenuste tarbimise eest alles 19.12.2006, kui ta kandis A. S. üle 1624,50 krooni, mis on kahe suvekuu kohta suur summa. Põhjendamatu on otsustada apellandi alalise või peamise elukoha üle pelgalt veenäidu alusel, kuna veemõõtja asus korteris ja apellandi teadmata ei olnud võimalik haldajal veenäitu kontrollida. Apellandi juuresolekul ei käinud haldaja esindaja
  3. a juulis-augustis veenäitusid kontrollimas. Seega on antud tõend ebausaldusväärne ja tuleb asja läbivaatamisel apellatsioonimenetluses kõrvale jätta. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et apellant kasutas XXXXXXX XXXXX oma elukohana; 5)

§ 15

lg 5 rakendamise eelduseks on kasu saamine maksukohustuslase omandis oleva vara võõrandamisest. Isegi kui apellandi elukohaks olid 2006. a samuti XXXXXXX X-XX ja XXXXX XXX XX, ei saanuks ta kumbagi nendest võõrandada, sest need ei olnud apellandi omandis.

§ 15

lg 5 p-st 1 tulenev maksuvabastus kohaldub üksnes juhul, kui maksukohustuslane võõrandab oma kodu. Kuna apellandi koduks oli 2006. a juunist augustini XXXXXXX XX-XXX, siis ei saa piirata tema õigust võõrandada kinnisasi maksuvabalt; 6) Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-2-09 käsitleti juhtumit, kus isik võõrandas poolelioleva ehitusjärgus motelli ja taotles maksuvabastust

§ 15

lg 5 p 1 alusel, kuna väitis, et kasutas pooleliolevat ehitist enda alalise elukohana. Käesolevas vaidluses on keskseks küsimuseks kortermajas asunud korteri kasutamine isiku alalise elukohana. Korter oli osaliselt möbleerimata, kuid mitte elamiskõlbmatu. Asjas on piisavalt tõendeid korteri kasutamisest apellandi alalise elukohana. 6. PMTK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja esitab vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) Kaebaja ei kasutanud XXXXXXX XX-XXX korterit enda alalise või peamise elukohana. Nimetatud väide on tõendatud järgmiste asjaoludega: a) HE Kinnisvaraarenduse OÜ-ga 06.02.2006 sõlmitud XXXXXXX XX-XXX broneerimislepingus, 04.01.2006 võlaõiguslepingus ning 21.03.2006 laenulepingus on kaebuse esitaja enda elukoha aadressiks märkinud XXXXX XXX XX; b) Kaebaja on 30.10.2008 suulises seletuses märkinud, et XXXXX XXX XX on tema elukaaslase maja ja tema teine elukoht alates ajast, kui ta XXXXX XXX XX ära müüs; 9

(12)3-09-1249
  1. c)Apellandi ema tunnistas halduskohtus, et apellandil oli R. A. lähedased suhted juba märgatavalt varem, kui apellant on seni avaldanud;
  2. d)Apellandi tütar käis XXXXXX lasteaias. 2) Väide, et apellant ei saanud XXXXX XXXX asuvat elamut oma elukohana kasutada põhjusel, et see kuulus R. A., on mõistetamatu, sest käesoleval hetkel elab apellant selles elamus, pidades seda oma peamiseks või alaliseks elukohaks, ehkki ta ei ole hoone omanik; 3) Väide, et vanemate eluase oli ülerahvastatud, on hinnanguline ja ei oma tähendust; 4) Kuigi XXXXXXX XX-XXX korterisse olid toodud hädapärasemaks elamiseks vajalikud vahendid, on ebatõenäoline, et sellistes askeetlikes oludes lapseootel naine oma väikese tütrega elas, kui tal oli võimalik kasutada elamiseks ka vanemate ja elukaaslase eluaset. Apellant ei ole vastupidist veenvalt tõendanud; 5) Kummastav on väide, et apellant ei saanud XXXXXXX X-XX ja XXXXX XXX XX kinnisasju võõrandada, kuna need ei kuulunud talle. Järelikult peab apellandi hinnangul isik igal juhul

§ 15

lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse saama; 6) Ka elektri- ja veetarbimine ei olnud vastavuses tavapärasele elutegevusele. Järeldus, et veenäidud püsisid praktiliselt muutumatud, on õige, vaatamata apellandi väidetele, et mõõturid asusid korteris ja korteriühistul puudus nendele ligipääs. Korteri müügil A. S. üleandmisvastuvõtmisaktis märgitud näidud on fikseeritud siiski apellandi enda poolt; 7) Samuti näitab XXXXXX XX XX-X broneerimine apellandi tegelikku tahet asuda elama mõnes teises piirkonnas kui XXXXXXX tn. Sama näitab ka R. A. poolt korteri samaaegne soetamine ja edasimüük XXXXXXX XX XX majas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas apellandil oli õigus

§ 15

lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastusele temale aadressil Tallinn, XXXXXXX XX-XXX kuulunud korteri müügilt saadud kasu osas.

§ 15

lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. Vaieldakse selle üle, kas on täidetud eelviidatud maksuvabastuse kohaldamise tingimus, mille kohaselt peab maksumaksja eluruumi kuni võõrandamiseni olema kasutanud oma alalise või peamise elukohana. 8. Halduskohtu otsuse põhjendustest võib aru saada nii, nagu erineks halduskohtu arvates isiku alaline ja peamine elukoht

§ 15lg 5 p 1 tähenduses isiku elukohast Ts

ÜS § 14 tähenduses selle poolest, et TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isikul samaaegselt olla mitu elukohta ja otsuse, mida käsitada isiku alalise ja peamise elukohana, langetab isik ise. Selline seisukoht on ebatäpne. Jättes kõrvale asjaolu, et õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi loetakse isiku elukohaks TsÜS § 14 lg 1 mõttes valda või linna, kus asub isiku eluase (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn, 2010 lk 61-62), märgib ringkonnakohus, et seadus ei sätesta peamiste või alaliste elukohtade piirarvu, mis isikul

§ 15lg 5 p 1 1 0

(12)3-09-1249 tähenduses samaaegselt olla võib (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1798, p 13). Teiseks ei tulene ka TsÜS-st, et isiku elukoha tuvastamisel oleks määrav tähendus isiku ütlustel. Isik määrab ise oma elukorralduse, sh selle, millist ja kui mitut eluruumi oma alalise või peamise elukohana kasutada. Kuid faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik alalise või peamise elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel maksumenetluses saab tugineda kõigile maksumenetluses lubatud tõenditele (MKS § 59 lg 1), kusjuures määravat tähtsust ei saa omistada maksumaksja enda seletustele.

§ 15

lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse saamise ja tulumaksukohustuse vältimise eesmärgil võib isik anda oma alalise ja peamise elukoha kohta valeütlusi. See viiks tõesti halduskohtu viidatud olukorrani, kus isiku maksuvabastus sõltuks üksnes tema enda otsustusest.

  1. Apellandi viidatud tõendeid on kohus hinnanud koosmõjus teiste haldusasjas tuvastatud asjaoludega ja tõenditega ning põhjendanud, miks need ei tõenda seda, et apellant kasutas XXXXXXX XX XX-XXX korterit oma peamise või alalise elukohata. Need asjaolud olid järgmised: korteri apellandi valduses olemise lühike aeg ca 2 kuud ja kiire edasimüük; korteris alalisele kasutamisele viitavate kommunaalteenuste (vesi, elekter) tarbimise puudumine; mööbli ja köögitehnika, (sh suvekuudel vajaliku külmkapi) puudumine; paralleelselt korteri soetamine apellandile sobivamas piirkonnas XXXXXX tänaval; apellandi võimalus kasutada elamiseks vanemate korterit ja elukaaslasele kuuluvat maja, mis asus XXXXXX, kus paiknes lasteaed, kus käis apellandi laps; apellandi elukaaslane, kel puudus vajadus isiklikuks tarbeks korteri soetamiseks, ostis ja müüs samal perioodil XXXXXXX XX XX majas korteri. Halduskohus on eeltoodu põhjal järeldanud, et kuigi ei saa välistada apellandi poolt XXXXXXX XX-XXX korteri mingis ulatuses kasutamist, ei ole usutav, et apellant asus XXXXXXX XX XX korterit kasutama kui peamist või alalist elukohta. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ning TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Hoopis usutavam on see, et apellant sarnaselt tema elukaaslasele kasutas XXXXXXX XX XX uues korterelamus korteri soetamise võimalust selleks, et olukorras, kus uute eluruumide järgi valitses suur nõudlus ja kinnisvara hinnatõus oli kiire, saada korteri vaheltkasuga edasimüügilt tulu.
  2. Ebaõige on apellandi väide, et alalist või peamist elukohta ei saa määrata veetarbimise näitude alusel. Veetarbimise maht näitab korteri eluruumina kasutamise intensiivsust. Halduskohus tuvastas XXXXXXX XX maja korterite vee algnäitude
  3. a juunis (tl 156-157) ja 14.08.2006 korteri üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 99) põhjal, et perioodil, mil korter apellandi valduses oli, olid veenäidud suurenenud minimaalselt – külma vee osas näidult 0,2 näiduni 0,8 ning sooja vee osas näidult 0,1 näiduni 0,
  4. Apellandi väide, et ta tasus korteri ostja A. S. 19.12.2006 korteris suvekuudel tarbitud vee ja elektri eest täiendavalt 1624,50 krooni, ei näita halduskohtu poolt korteri veetarbimise mahu ebaõiget tuvastamist. Maksuotsuses (lk 12) märgitakse küll, et maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et H. V. tasus 19.12.2006 A. S. korteri kommunaalkulude eest, kuid samas leitakse, et oluline on selle, millises ulatuses maksumaksja kommunaalteenuseid tarbis, ning jäädakse seisukohale, et H. V. ei tarbinud korteris üldse vett ja elektrit tarbis vaid väga väikestes kogustes. Käesolevas asjas ei ole esitatud ühtki tõendit, millest nähtuks, et 19.12.2006 maksega tasus H. V. just
  5. a suvekuudel XXXXXXX XX-XXX korteris tarbitud vee ja elektri eest. Apellandi väide vee ja elektri tarbimise eest korteri ostjale täiendavast tasumisest on vastuolus asjas esitatud korteri üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 99), kus üleandja ja vastuvõtja on fikseerinud korteri valduse üleandmise ajal 14.08.2006 olevad veetarbimise näidud ja korteri senine omanik H. V. kinnitab, et on tasunud korteri kommunaalmaksed kuni 14.08.
  6. Samuti ei sobi väide A. S. 27.12.2008 seletusega (tl 158), et tarbitud elektri ja vee näitusid ta ei mäleta ning tema arvates ei ole korteris enne teda kedagi elanud. Pealegi on väide, millega apellant püüab näidata elektri ja vee ohtrat tarbimist, vastuolus apellandi enda selgitustega, mille kohaselt oli XXXXXXX XX XX-XXX korteris vee ja elektri tarbimine vähene tulenevalt suvisest aastaajast (sh linnakorteri 1 1

(12)3-09-1249 vähesest kasutamisest suvekuudel), ja vaidluse all mitteolevate asjaoludega – köögitehnika puudumine korteris.
  1. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et apellandi väide nagu poleks tal teisi tema poolt
  2. a kasutatud eluruume olnud võimalik võõrandada, kuna need polnud tema omandis, ei ole

§ 15lg 5 p 1 seisukohast asjakohane.

Seadusest ei tulene, et alalise või peamise elukohana tuleb tulumaksustamisel arvesse üksnes selline eluruum, mida isik kasutab omandiõiguse alusel. Et isik saab eluruumi võõrandada (omandiõigust üle anda) eeldusel, et eluruumi omand kuulub talle, ei tähenda, et see omatav eluruum oleks isiku alaline või peamine elukoht

§ 15lg 5 p 1 mõttes.

12. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, puudub HKMS § 92 lg 1 kohaselt alus vastustajalt välja mõista apellandi apellatsiooniastme menetluskulud, mis asjas esitatud kuludokumentide kohaselt (maksekorraldus tl 272) seisnevad apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 7 420,05 krooni. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 1 2

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.