Obsah (7)

§ 143§ 146§ 138§ 142§ 167§ 168§ 147

2-07-7340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-7340 Tsiviilas

§ 143

kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku nõudel. 20.09.2010 toimunud kohtuistungil jättis kohus kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas asjas vaheotsuse tegemine otstarbekas, kuna kohus peab asjas kõige olulisema asjaoluna tuvastama nõude sissenõutavaks muutumise ning kui kohus sellele hinnangu annab ning leiab, et nõue ei ole aegunud, on pooled nõude osas oma seisukohad ja tõendid esitanud. Maakohtu põhjendused Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. TsMS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. 30.10.2009 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et hageja nõue aegub

§ 146lg 1 sätestatud 3aastase aegumistähtaja möödumisel.

Ringkonnakohtu otsuses antud juhiste kohaselt tuleb maakohtul välja selgitada kostja seisukoht nõude sissenõutavuse osas. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude osas:

1. poolte vahel on 04.08.2003 sõlmitud alltöövõtuleping nr 970/28, millega hageja kohustus OG spordihoone osas teostama töid ja osutama teenuseid: spordihoone välisfassaadide soojustuse paigaldus, krohvimine, värvimine ja akna veeplekkide 3 2-07-7340
8. paigaldus. Töö teostamise tähtajaks on lepingu p 4.1 kohaselt 29.08.2003 (kd I t lk 615); hageja saatis kostjale teate, taotledes lepingu täitmise tähtaja pikendamist 14 päeva võrra, millega kostja ei nõustunud (kd I t lk 16,17); 15.09.10 esitas hageja kostjale akti nr 1 (kd I t lk 18); Kostja on akti märkinud „vastu võetud tööde kontrollimiseks“; 11.09.2003 kuupäevaga on kostjale esitatud tasumiseks arve summas 425 041.90 krooni (kd I t lk 19); Kostja ei ole arvet tasunud; 21.09.2003 on hageja saatnud kostjale teate, et peatab lepingu täitmise kuni arve tasumiseni, ning kui arvet ei tasuta hiljemalt 30.09.2003 loobub hageja lepingu täitmisest (kd I t lk 21); 30.09.2003 toimus fassaaditööde ülevaatus, milles hageja esindajat ei osalenud (kd I t lk 24-25); hagejal jäi lepingust tulenevad kohustused täies ulatuses täitmata. Pooltevaheline leping on töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega tuleb vaidluse lahendamisel esmalt tuvastada, kas ja millal on hageja nõue muutunud sissenõutavaks, see tähendab aegumistähtaja algust, ja sellest tulenevalt otsustada, kas nõue on aegunud. Tööde üleandmist ja vastuvõtmist reguleerib pooltevahelise lepingu p 3.2, mille kohaselt alltöövõtja annab töö või selle osad töövõtjale üle vormikohase teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga. Akti kohustub alltöövõtja esitama hiljemalt aruandekuu viimaseks tööpäevaks. Lepingu p 3.4 kohaselt kohustub töövõtja alltöövõtja poolt esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Töövõtja poolt kinnitatud üleandmisevastuvõtmise akt on arve esitamise aluseks. Lepingu p 5.6 kohaselt kohustub töövõtja nõuetekohaselt esitatud arve tasuma 30 kalendripäeva jooksul arve saamisest. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ei jõudnud tähtaegselt lepingut täita ning pooled ei saavutanud kokkulepet tähtaja pikendamise osas. Hageja on hinnanud teostatud tööde mahuks 91.2 % (kd I t lk 98-103) ning kostja ei ole tööde mahtu vaidlustanud. Kostja on esitanud üleandmise-vastuvõtmise akti osas vastuväited 19.09.2003 (kd I t lk 20). Tööde puudusi on kirjeldatud 30.09.2003 fassaaditööde ülevaatusaktis (kd I t lk 24-25). Tulenevalt eeltoodust on kostja esmane vastuväide see, et hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kohus leiab, et kostja poolt on tõendamata, et hageja poolt teostatud tööd 91.2 % ulatuses olid nii ebakvaliteetsed, et need tuli kõik ümber teha. Kostja ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Samuti pole asjas tõendamist leidnud, et hageja poolt teostatud tööd ei saanud kasutada. Hageja on väitnud, et hoone fassaad on selline, nagu hageja selle tegi. Hageja töö ümbertegemise kohta ja selle maksumuse kohta pole kostja tõendeid esitanud. Sellest lähtuvalt saab kohus järeldada, et hageja poolt teostatud tööd ei olnud kasutud ning hagejal jäi töödest teostamata 8.8 %. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja ei vaidle vastu, et tööd jäid tegemata 4 2-07-7340 ning väidab, et 30.09.2003 aktis märgitud puudulikud tööd on need tööd, mis jäid lõpetamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus
9. veebruari
10. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Pooltevahelise lepingu p 8.1 kohaselt kui töövõtja on esitanud kirjaliku pretensiooni lepingu p 3.4 sätestatud korras, määrab töövõtja alltöövõtjale täiendava tähtaja töö parandamiseks. Töövõtja poolt antud täiendava tähtaja jooksul on töövõtjal õigus keelduda tasu maksmisest alltöövõtjale. Lepingu p 8.2 kohaselt kui alltöövõtja ei paranda tööd töövõtja poolt määratud tähtajaks, võib töövõtja ise töö parandada ja nõuda alltöövõtjalt selleks tehtud mõistliku kulutuste hüvitamist, samuti vähendada alltöövõtjale maksmisele kuuluvat tasu või lepingu üles ütelda ühes kahjude hüvitamisega. Tulenevalt kostja 19.09.2003 kirjast ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning mõlemad pooled on loobunud edasisest lepingu täitmisest. Õige on kostja põhjendus, et tellija võib valmis töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töö ei vasta lepingu tingimustele. Selline tellija õigus tuleneb VÕS § 110 lg
11. Kuna käesolevas asjas on tuvastatud töö mittevastavus lepingu tingimustele (ehk töö ei saanud valmis), tuleb töö vastuvõtmise tuvastamisel arvestada hea usu põhimõtet, kui puudused olid ebaolulised ning ei välistanud ega piiranud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist.

§ 138

lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Arvestades asjaolu, et hageja oli suurema osa tööst teinud, hageja tööd asuti eesmärgipäraselt kasutama ning kostja ei andnud hagejale võimalust töid lõpetada (kd I t lk 17, kostja 05.09.2003 kiri, mille kohaselt ei ole kostja nõus fassaaditööde lõpptähtaja edasilükkamisega), siis hea usu põhimõttest tuleneb, et tellija ei või töö vastuvõtmisest keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Arvestades tööde mahtu ning asjaolu, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt teostatud tööde suuremahulist ümbertegemist, on hea usu põhimõttega vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest. Mõlemad pooled on tuginenud asjaolule, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks 30.09.2003. Hageja seisukoht, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks alates hagi esitamisest maakohtule (hagi on esitatud 08.03.2007, kd I t lk 1), ei tulene seadusest.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Menetluse käigus on hageja ka väitnud, et aegumine peatus, kuna pooled pidasid läbirääkimisi. Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et kohaldub hagi aegumise 3-aastane tähtaeg, kuid ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta 3-aastase nõude aegumise peatumise kohta.

§ 167

lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

§ 168

lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas

§ 167

lg 1, kuna kohus pole tuvastanud pooltevahelisi läbirääkimisi, mis peataks nõude aegumise. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub vaid, et hageja koos kolmanda isikuga tegid kostjale ettepanekuid vaidluse lahendamiseks (kd I t lk 26-28).

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 esimese lause kohaselt kokkulepitud tasu maksmise 5 2-07-7340 nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 01.10.2003, seega algas nõude aegumine 01.01.2004 kell 00.00 ja aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg 1 arvestades 31.12.2006 kell 24.00. Hagi on maakohtule esitatud 08.03.2007. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamata jätmisele, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 6