2-10-25958 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-25958

§ 563¹).

Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused 01. juunil 2010.a. esitas P K kohtule avalduse tema vanema õiguste taastamiseks poja K K suhtes. Avalduse kohaselt augustis 2009 võeti kohtuotsusega avaldajalt ära vanema õigused. Käesoleval ajal elab avaldaja oma ajaloolisel kodumaal Soomes integratsiooniprogrammi raames. Avaldaja õpib soome keele kursustel, elab mugavustega kahetoalises korteris, mille eest maksab sotsiaalteenistus. Avaldaja poeg K viibib praegu laste hoolekande asutuses Lootus. Laps on isasse väga kiindunud, kaks päeva nädalas suheldakse telefoni teel. Võimaluste piires sõidab avaldaja Sillamäele ning kui poega lastakse vanaema juurde, veedab avaldaja pojaga koos. 01.09.2010.a. peab poeg minema kooli esimesse klassi. Soomes informeeris avaldaja sotsiaalteenistust olukorrast pojaga. K ema on surnud. Lähisugulastest on jäänud üksnes avaldaja vana ema, kes on 75-aastane invaliid. Sillamäe Linnavalitsuse kirjalik seisukoht 28.06.2010.a. kohtule esitatud seisukohas on Sillamäe Linnavalitsus kui eestkosteasutus seisukohal, et avaldus ei ole põhjendatud. Alaealine K K viibib Laste Hoolekande Asutuses Lootus. P K külastab last hoolekandeasutuses väga harva. 2010.a. külastas isa poega ainult ühel korral. Avaldaja lubadused lapse eest hoolitseda ei too kaasa mingit reaalset tagajärge. Laps on psühhiaatri järelevalve all. Kehalise ja vaimse seisundi tõttu pikendati K üheks aastaks lasteaia ettevalmistusrühma programmi. P K ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha P K ei maksa. Käesoleval ajal P K ei ole kindlustanud vajalikke tingimusi lapse kasvatamiseks ja ta ei suuda vanema õigusi nõuetekohaselt täita (tl 70). Alaealise lapse esindaja kirjalik arvamus 16.08.2010.a. kohtule esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt külastas esindaja 11.augustil 2010.a. K K hoolekandeasutuses, kus vestles lapsega ja kasvatajaga. Vestlusest lapsega sai esindaja teada, et tema isa elab pidevalt Soomes. Isa suhtleb lapsega peamiselt telefoni teel, umbes üks kord kuus. Suvel isa üks kord külastas last asutuses „Lootus“. Isa pidevalt lubab, et võtab lapse elama Soome. Isal on korter, kus ta elab üksi. K soovib elada koos isaga Soomes. Samas, laps ei tea, kuidas isa hakkab hoolitsema tema eest. Soomes elab ka isa vend koos oma perega, kus on ka lapsed. Nad elavad isa elukoha lähedal ning K soovib nendega mängida. Kasvataja sõnul isa helistab lapsele, kuid külastab teda harva. K tihti meenutab isa ja unistab sõita tema juurde ning isaga koos elada. Kasvataja arvab, et see on iga lapse unistus. Asutuses „Lootus“ on lapsele tagatud kõik tingimused elamiseks, õppimiseks ja arenguks. Sillamäel elab lapse vanaema, kes tihti külastab last ning võtab enda juurde puhkepäevadel. Esindajal oli vestlus ka lapse vanaemaga. Temal on raske öelda, kus on lapse jaoks parem elada, kas Soomes või Eestis. Vanaemal ei ole selle kohta kindlat arvamust. Esindaja leiab, et käesoleval ajal ei kuulu avaldus rahuldamisele. Esindaja eeldab, et 2 kohtuistungil annab avaldaja täiendavalt ütlusi ja esitab täiendavaid tõendeid, millisel juhul võib veel kord kaaluda avaldaja vanema õiguste taastamist. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Avaldaja selgitab, et sai 22.02.2010.a. Soomes elamisloa. Alates 14.maist 2010.a. üürib korterit, korter on kahetoaline ja asub Hamina kesklinnas. Avaldaja kuu sissetulek moodustab 598 eurot kuus. Kolm aastat saab avaldaja elada riigi arvel, aasta pärast läheb ta tööle. Praegu avaldaja ei suitseta, ei tarvita alkoholi, õpib Soome keelt. Eestis olen käinud ainult poja pärast. Avaldajal on head tingimused lapse eest hoolitsemiseks ja kasvatamiseks. Koos hakatakse sportima. Avaldaja käis koolis ja tutvus, kuidas õpivad lapsed, kes ei valda Soome keelt. Sillamäe linnavalitsuse esindaja sõnul ei ole teada, mis tingimustes elab P K. Esindaja lähtub lapse huvidest. K on arengust maha jäänud ja on psühhiaatri järelevalve all. Kooli läks hiljem, kuid praegu saab koolis hakkama. Esindaja ei usu, et P K on poole aasta jooksul muutunud paremaks. Elatist ta ei maksa. Lapse esindaja palub avaldus rahuldada. Esindaja lähtub lapse huvidest, K soovib elada koos isaga. Laps ütles seda esindajale korduvalt. Avaldaja helistas esindajale korduvalt. Esindajal jäi mulje, et avaldaja elab hästi. Tingimused lapse kasvatamiseks on tagatud. Avaldaja ei tarvita alkoholi. Esindaja rääkis avaldaja emaga (lapse vanaemaga). Kui avaldaja käis Eestis, ei tarvitanud ta alkoholi. On teada, et Soomes on Sotsiaalteenistus hästi korraldatud. Lastekodus on kõik tingimused, kuid iga laps tahab elada vanematega. Isa kohta laps ei öelnud midagi halba. Laps ütles, et ema tarvitas alkoholi. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 558

lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad isiklikult ära. Kuni 30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Alates 01.07.2010.a. kehtiva PKS IV osa Rakendussätted § 214 lg 1 kohaselt hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud. Sama §-i lg 2 sätestab, et otsused, tuvastatud asjaolud ja abinõud, mille kohus või haldusorgan on vanema õiguste teostamise kohta teinud või määranud enne käesoleva seaduse jõustumist, jäävad edasi kehtima. Nende otsuste, tuvastatud asjaolude ja abinõude muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõiget 2 ja § 140 lõiget

1. PKS § 123 lg 2 kohaselt kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. PKS §-st 140 lg 2 lähtuvalt kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 14.08.2009.a. kohtumäärusega võeti ära M K ja P K vanema õigused alaealise lapse K K suhtes ja mõisteti välja elatis 2175 krooni kuus Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Laste Hoolekande Asutus Lootus kasuks (tl 49-51). Kohtumääruse põhjenduste kohaselt „kohus arvestas asjaolu, et alates 10.09.2007 laps elab 3 pidevalt varjupaigas ja tema isa ei tee midagi, et last sealt ära võtta, samuti hinnates P K majanduslikku olukorda ja eluviisi, jõudis kohus järeldusele, et P K ei ole valmis käesoleval ajal kindlustada vajalikud tingimused lapse kasvatamiseks“ (tl 50 pöördel). M K suri 10.03.2010.a. (tl 52). P K on esitanud kohtule 01.06.2010.a. avalduse vanema õiguste taastamiseks poja K K suhtes. Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige laste huvidest nagu näeb ette Lastekaitseseaduse (LaKS) §
2. Samuti tuleb arvestada LaKS § 9 sätestatud lapse ainumääratletuse õiguse koosseisu kuuluvat õigust vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Lapse jaoks turvalise elukeskkonna mõiste on välja toodud lastekaitseseaduse ja lapse õiguste konventsioonis: igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule, lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas teda valmistatakse ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Avaldusest ja selle lisadest (tl 6-11, 21-27, 53) nähtuvalt on kohus seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et P K on korralikud elamistingimused ja piisav sissetulek, praegu küll sotsiaaltoetustena, et täita vanema kohustusi. Hamina Tervisekeskuse arsti, kes on jälginud P K seisundit üle poole aasta, poolt 8.10.2010.a. välja antud tõendi kohaselt on P K füüsiline ja psüühiline seisund hea, eluviisid on tervislikud (tl 61-62). Kohus arvestab ka Kristjani sooviga elada koos isaga. Samuti toetab P K avaldust lapse esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev. Vanema hooldusõiguse täielikul taastamisel ei saa olla takistuseks elatise võlgnevus. P K on kinnitanud valmisolekut võlgnevus vabatahtlikult tasuda. Seega asub kohus seisukohale, et P K avaldus, mida toetab ka alaealise lapse esindaja, tuleb rahuldada. Avalduse rahuldamine on lapse huvides. Kohus on tuvastanud, et lapse huvid ei ole enam ohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 563¹ kohaselt vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. Geete Lahi Kohtunik 4