) § 197 lg 2 alusel 13.11.2009 tasaarvestuse tulemusena. MAAKOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled 13.07.2009 sõlminud ehituse töövõtulepingu nr 13/07/01, mille objektiks on korterelamu aadressiga xxx, Tallinn vana sillutisriba demonteerimine ja uue ehitus 193 m² (247.4 jm) vastavalt lepingu dokumentidega (peatükk 3) määratud tingimustele kuni valminud objekti üleandmise-vastuvõtmise aktiga tellijale üleandmiseni (t lk 20-28). Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingupoolte õigused ja kohustused on sätestatud lepingu
Pooled on lepingu p 5.2 kokku leppinud tööde teostamise tähtajas 27.08.2009. Lepingu p 5.6 kohaselt on töövõtjal õigus taotleda tellijalt lepingu tähtaja pikendamist juhul, kui lisa- ja/või muudatustööde maht ületab 10% lepingu esialgsest tööde füüsilisest mahust, samuti tööde mahu suurenemisel selliste lisatööde tõttu, mis telliti pärast vastava töölõigu alustamist või vastavate materjalide, alltööde või seadmete tellimist, sõltumata selliste lisatööde maksumusest. 3 Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on täitnud lepingu nõuetekohaselt (tähtaja osas) ning kas hageja on teostanud kostjale lisatöid, mille eest on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu. Hageja väidab, et mastiks, mastiksi paigaldamine ning pandus oli lisatöö, mille eest on hagejal õigus nõuda täiendavalt tasu vastavalt arvele nr 34280909 summas 26 916 krooni (t lk 39). Hageja on esitanud lisatööde osas kalkulatsiooni (t lk 81). Kostja võtab omaks, et 6 800 krooni eest on hageja teinud lisatöid, mille osas oli pooltel kokkulepe (t lk 89).
lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohus on tuvastanud, et vuugimastiksi ning panduse paigaldamine ei olnud lisatöö, sest see oli ette nähtud projektis ning lepingu p 2.1 ja 3.2 tuli tööd teostada vastavalt xxx eluhoone sillutisriba renoveerimise projektile nr K-
lg 3, mis sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega tulnuks hagejal tõendada, et pooled on suuliselt lepingut muutnud ning esineb
Kohtule esitatud asjaoludest saab kohus teha järelduse, et pooled lähtusid lepinguga kokkulepitud tingimustest (lepingu p 4.4) mida kinnitab asjaolu, et pooled on 19.08.2009 enne lisatööde teostamist sellise kokkuleppe sõlminud (t lk 29). Seega saab lugeda tuvastatuks, et hageja kalkulatsioonis märgitud lisatööd (materjalid ja tööd) – mastiks, mastiksi paigaldus ja panduse paigaldus – olid hõlmatud pooltevahelise lepinguga ning tegemist ei ole lisatööga, mille eest on hagejal õigus nõuda täiendavat tasu. Seega jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud arved, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (t lk 33-36). Kuna eelpool toodud tööd olid hõlmatud lepinguga (hinnapakkumise nr 083 tööde 4 maksumuse p 6, t lk 27), siis ei ole põhjendatud ka hageja väide, et nimetatud tööde teostamine tingis lepingus märgitud tähtaja ületamise. Hageja pole tõendanud, et pooled leppisid kokku ja muutsid lepingus märgitud tööde teostamise tähtaega. Kohus on selgitanud hagejale nimetatud väite tõendamise kohustust (t lk 77). 19.08.2009 kokku lepitud lisatööd ei saanud põhjustada tähtaja ületamist, kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt teostati see töö paari päeva jooksul (t lk 89). Tulenevalt lepingu p 2.2 tuli kokkulepped materjalide osas vormistada kirjaliku kokkuleppega. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud täiendavate tööde osas kokkuleppe 19.08.2009, kuna teise etapi tööde teostamise käigus selgus, et objektil on ehituspraht, mis tuleb välja kaevata ning süvendid täita. Seega on pooled sõlminud kokkuleppe lisatööde osas: traktor 2 000 krooni, töö 4 800 krooni ja killustik 1 250 krooni, kokku 9 660 krooni (käibemaksuga, t lk 29). Kostja aktsepteerib lisatöid, mis on tehtud summas 6 800 krooni (traktor ja töö), kuid väidab, et hageja killustikku objektile ei toonud. Kostja on esitanud akti, millega tõendab, et täiteliiv oli tellitud kostja poolt (t lk 109). Kohus leiab, et üksnes 19.08.2009 kalkulatsioon ei tõenda, et hageja on nimetatud kokkuleppes tarnitud materjali ka objektile ostnud. Hageja pole tõendanud, et on toonud objektile vastavalt 19.08.2009 kokkuleppele killustikku. Kohtule on hageja poolt esitatud kaetud tööde akt nr 010326, kus on märgitud kasutatud materjalidena killustik 16/32, kuid akti kuupäev on 17.08.2009, mistõttu see ei tõenda, et hageja on 19.08.2009 kokkuleppes märgitud killustiku objektile ostnud. Puudub vaidlus, et 19.08.2009 kokkuleppes märgitud lisatööd teostati pärast kokkuleppe sõlmimist ning see teostati paari päeva jooksul (t lk 89). Seega saab kohus lugeda tõendatuks, et hageja on teinud lisatöid objektil summas 8 160 krooni (6 800 krooni + käibemaks). Puudub vaidlus, et tööd anti üle 28.09.2009, s.o 32 päeva viivitusega (t lk 37-38). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tähtaja ületamist ei tinginud väidetavate lisatööde tegemine. Seega rikkus hageja lepingut, kuna ei andnud töid tähtaegselt üle. Hageja pole tõendanud, et koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti kostjale üle ka arve, mille eest nõuti kostjalt täiendavalt tasu 26 916 krooni. Seega ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja ei ole täiendava tasu nõuet vaidlustanud ega pretensioone esitanud. Kohtule on esitatud kaks erineva summaga arvet, kuupäevaga 28.09.2009 (t lk 39, 68). Kohus loeb tõendatuks kostja väite, et kostja sai esimese arve summas 20 016 krooni kätte 2009.a oktoobrikuu lõpus, kuna hageja pole nimetatud asjaolu vaidlustanud ega vastupidist tõendanud. Pärast arve saamist on kostja 13.11.2009 esitanud arvele vastuväite ning tasaarvestuse avalduse (t lk 70-73). Seega kostja, saades teise etapi tööde kohta arve, on mõistliku aja jooksul hagejat teavitanud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest – tähtaja rikkumisest - ning seoses sellega esitanud leppetrahvi nõude. Lepingu p 8.2 kohaselt kui töövõtja ei täida lepingut tähtaegselt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5% lepingu hinnast tähtaega ületanud iga päeva eest, kuid mitte üle 5% lepingu hinnast, so kuni 8 479.08 krooni. Kostja on esitanud leppetrahvi nõude summas 8 476 krooni. Kostja aktsepteerib lisatöid summas 6 800 krooni. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud summale juurde lisada käibemaks 1 360 krooni. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale vastavalt 19.08.2009 kokkuleppele 8 160 krooni. Kostja leiab, et pooltevaheline võlasuhe on lõppenud tulenevalt
p 2 tasaarvestusega.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitmata muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
Kohtu hinnangul on tasaarvestuse formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse ning hageja ei ole vaidlustanud selle kättesaamist. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja rikkus lepingut, kuna ületas lepingus märgitud tööde teostamise tähtaega, mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu p 8.2 alusel leppetrahvi summas 8 476 krooni. Seega pole kostjal hageja ees täiendavate tööde eest summas 8 160 krooni tasu maksmise kohustust, kuna kostja tasaarvestus on kehtiv ning võlasuhe on lõppenud tasaarvestusega. Kohtule esitatud asjaoludel on hageja esitanud kostjale kaks erineva summaga arvet nr 34280909 (t lk 39, 68). Lepingu p 7.2 kohaselt tellija tasub töövõtjale lepingu hinna töövõtja poolt esitatud arvete alusel ning võimalikud lisakulutused tasutakse lepingu p 7.5 kohaselt samade põhimõtete alusel või lepingu lisaga kehtestatud korras. Esitatud asjaoludel ei ole võimalik kohtul täpselt tuvastada, millal muutus hageja 8 160 krooni tasunõue arve nr 34280909 alusel sissenõutavaks (millal õige arve, t lk 39, nr 34280909 kostjale tasumiseks esitati) ning kas kostja oli selle summa maksmisega viivituses enne tasaarvestuse tegemist. Esitatud asjaoludel saab kohus järeldada, et arve, mille tasumist hageja kostjalt hagis nõuab, on hageja kätte saanud käesolevas kohtumenetluses. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja lepingu p 8.3 alusel esitatud viivisenõue. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.