KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-91765 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2010, Tallinnas Tsiv

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 30.12.2008 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 46 732,50 krooni. 30.05.2008 öösel purunes Pärnus XXX XX asuva elamu tarbevee püstik ja selle tagajärjel sai kahjustusi hagejale kuuluv korter nr XX. Kahjustada said hagejale kuuluva korteri kolme toa, koridori ja vannitoa laed, seinad ja põrandad. Ruumide lagede ääred ja seinad märgusid (vannitoas täies ulatuses, teistes tubades osaliselt) ja selle tõttu muutusid kasutuskõlbmatuks seinu katnud tapeedid, mis tuli seintelt eemaldada (tapeedi kilekiht takistas niiskuse aurustamist seintelt) ning seinakontaktide kaudu tungis vesi põrandale. Suurema kahju vältimiseks tükeldas ja eemaldas hageja põrandaid katnud viltpõhjaga vaipkatted. Vaatamata eeltoodule ning asjaolule, et hageja asus kiirelt põrandaid kuivatama, selgus, et veeavarii tagajärjel olid siiski märgunud korteri aluspõrandad ja vohama hakkas hallitus. Vahetult pärast veeavarii toimumist viibis kostja juhatuse liige N. M. korduvalt hageja korteris ja oli teadlik tekitatud kahju iseloomust ja ulatusest. Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis tarbevee püstikute korrasolekut regulaarselt. Vastavalt AS Jart Konsult poolt esitatud hinnapakkumisele oli veeavarii tagajärjel tekkinud kahjude likvideerimise maksumuseks minimaalselt 59 090 krooni. Hageja arvas tekkinud kahjust maha tema enda kui kaasomaniku osa, s.o 882 krooni. 13.08.2008 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude tekitatud kahju 58 268 krooni hüvitamiseks. Hageja selgitas, et ta ei nõua kostjalt mitte kõigi AS Jart Konsult hinnapakkumises toodud tööde eest maksmist. Remont tuli veeavarii tõttu teha elutoas, magamistoas, lastetoas, koridoris ja vannitoas ning hüvitamist nõutakse ainult kahjustatud osas. Hageja kahjude korvamiseks tuli teha elutoas järgmised tööd: vaiba eemaldus ja utiliseerimine 570 kr; aluspõranda lammutus ja utiliseerimine 1 425 kr; niiske täitematerjali eemaldus ja utiliseerimine 1 140 krooni; uue aluspõranda ehitus 4 560 kr; uute põrandaliistude paigaldus koos materjalidega 1 530 kr; seintelt tapeedi eemaldus 1 750 kr; seinte pahteldamine ja viimistlus värviga 6 000 kr. Magamistoas tulid teha järgmised tööd: vaiba eemaldus ja utiliseerimine 360 kr; aluspõranda lammutus ja utiliseerimine 900 kr; niiske täitematerjali eemaldus ja utiliseerimine 720 kr; uute põrandaliistude paigaldus koos materjaliga 1 190 kr; seintelt tapeedi eemaldus 2 170 kr; seinte pahteldamine ja viimistlus värviga 7 440 kr. Lastetoas tehtavad tööd olid: vaiba eemaldus ja utiliseerimine 270 kr; aluspõranda lammutus ja utiliseerimine 675 kr; niiske täitematerjali eemaldus ja utiliseerimine 540 kr; uue aluspõranda ehitus 2 160 kr; uute põrandaliistude paigaldus koos materjaliga 1 020 kr; seintelt tapeedi eemaldus 1 750 kr; seinte pahteldamine ja viimistlus värviga 6 000 kr. Koridoris tehtavad tööd: aluspõranda lammutus ja utiliseerimine 300 kr; niiske täitematerjali eemaldus 240 kr; uue aluspõranda ehitus 960 kr; uue parketi paigaldus koos materjaliga 1 720 kr; uute põrandaliistude paigaldus koos materjaliga 680 kr; seinte pahteldamine ja viimistlus värviga 2 640 kr. Vannitoas tehtavad remonttööd: ripplae plaatide eemaldus ja utiliseerimine 140 kr; ripplae plaatide paigaldus 1 540 kr; ripplae plaatide maksumus 1 050 kr. Seoses veekahjustusega tuli teha järgmised elektritööd: harukarpide otsimine ja lahtilõhkumine lae äärest 2 500 kr; uute harukarpide ja harukarbikaante paigaldus 1 500 kr. 2

(7)Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. AS Jart Konsult hinnapakkumine ei tõenda tekkinud kahjusid, vaid on hinnanguline tööde maht, millist remonti hageja on soovinud oma korteris teha. Aktist ei nähtu, et asjatundja oleks korteri ülevaatuse käigus teostanud mingeid mõõtmisi ja ei ole võimalik aru saada, mille põhjal on asjatundja leidnud vajaduse teostada korteri renoveerimistööd. Tõendatud ei ole korteri elektrisüsteemi väljavahetamise vajadus. Hageja ei ole tõendanud, milline oli korteri seisund enne veeavariid. Arvestades hageja poolt esitatud objekti ülevaatamise akti ja hinnapakkumist, on kostja veendunud hageja soovis teostada temale kuuluvas korteriomandis toreduslik remont kostja kulul. Kostja leidis, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. OÜ Arinco Projektbüroo koostatud ekspertarvamuse kohaselt oli külmaveepüstiku avarii põhjuseks koonustihendi purunemine ja tegemist oli ettenägematu avariiga. AS Jart Konsult hinnapakkumisest ei tulene, et kahju on tekitatud kostja poolt. 20.10.2008 esitas kostja vastuse, milles avaldas, et hüvitab hagejale kahju summas 11 475,50 krooni, mille on kostja hagejale ära maksnud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis ja korteriomanikud valdavad ja kasutavad neid kaasomanikena. Kostja kohustuseks on KÜS § 15 ja § 151 kohaselt elamu tehnosüsteemide kasutuskõlblikus seisukorras hoidmine. Seega vastutab kostja hagejale kahju tekitamise eest. Kostja on oma süüd tunnistanud ja hüvitanud hagejale omapoolse arvestuse alusel tekitatud tegeliku kahju summas 11 475,50 krooni. Maakohus leidis, et hagejal puudub õigus nõuda kogu korteri remondi hüvitamist AS Jart Konsult poolt esitatud hinnapakkumise alusel, mis muuhulgas sisaldas ka uute viimistlusmaterjalide kasutamist. Kostja on teinud hageja poolt esitatud fotode põhjal kindlaks, et hageja korteris said kahjustada osaliselt tubade põrandad, seinad ja laed. Kostja tellitud kahjude hindamise kohaselt oli kahju hüvitamiseks piisav 11 475,50 krooni ja kostja ei ole nõus hüvitama remonti, mis ei olnud seotud veekahjuga. Kostja poolt tellitud kahjude hüvitamise hinnapakkumisest (tl 49) nähtub, et põranda pinnast on saanud kahjustada 14,5 m2 ja lagede värvimise ning seintelt vana tapeedi eemaldamise pind on 21,5 m2. Tunnistaja V. B. kohtule esitatud kirjaliku tunnistuse kohaselt vaatas ta hageja korteri üle 9. või 10. juunil 2008. V. B. ütlustest selgus, et vesi tungis mööda paneele alla hageja korterisse mööda vannitoa/WC seina ja kogunes väikeses koridoris ning levis seejärel mööda põrandat tubadesse. Tunnistaja hinnangul sai lagedest 30% kahjustada. Tapeet oli märg seina ülemises osas lae lähedal. Tunnistaja hinnangul oli võimalik tapeedi osaline vahetus. Põrandate osas oli tarvis välja vahetada vaipkate ja väikese toa laminaatparkett. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta kahju hüvitise kohta kaks ettepanekut: korteri omaniku palvel tegi hinnapakkumise kahjustatud ruumide remondiks summas 35 175,56 krooni ja korteriühistule tegi pakkumise tekkinud kahjude likvideerimiseks 11 475,50 krooni. 3

(7)Kohtu jaoks ei olnud veenev tunnistaja P. E. (tl 143) kohtuistungil avaldatud arvamus, et visuaalsel vaatlusel selgus elektrisüsteemi väljavahetamise vajadus. Tunnistaja A. K., kes oma töökohustuste tõttu tegeleb XXX XX elamu elektrisüsteemi järelevalvega, selgitas, et teda lühisest ei teavitatud ja vee imbumine harukarpidesse ei põhjusta juhtmete kahjustumist, kuna alumiiniumjuhtmed ei karda niiskust. Kohus tugines kahju suuruse hindamisel ka Swedbank Varakindlustuse AS poolt esitatud (tl. 81) XXX XX-XX korteris toimunud kahju suuruse hinnangule, mis oli 10 000 krooni, kuna see oli antud korteri kohta, kus veetoru lõhkes. Arvestades, et kostja on hagejale tekitatud kahju hüvitanud, jättis maakohus hagi rahuldamata.

§ 162

lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on jätnud analüüsimata, hindamata ja arvestamata kõik hageja poolt esitatud tõendid ja faktilised väited, millega on rikkunud

§ 442lg-s 8 sätestatut.

Kohus on ebaõigesti hinnanud AS Jart Konsult 03.07.2008 hinnapakkumist 0701-P (tl 10-12). Hinnapakkumises toodud tööde kogumaksumuseks oli kokku 207 533 krooni ning see sisaldas nii veeavarii järgsete kahjude kõrvaldamise kui ka veeavariis kahjustamata jäänud ruumide remondi maksumust. Nimetatud hinnapakkumisest tõi apellant välja konkreetselt veeavarii tagajärjel tekkinud kahjude kõrvaldamisega seonduvad tööd nii hagiavalduses (tl 2-3) kui ka 30.10.2009 kohtule esitatud kirjalikes kokkuvõtvates seisukohtades (tl 161162). Apellant kirjeldas hinnapakkumise alusel kahjustada saanud ruumide kaupa detailselt kahjustuste kõrvaldamisega seonduvaid töid ja tõi esile tööde maksumuse, milleks oli kokku 59 090 krooni, millisest summast arvestas hageja AÕS § 75 lg 1 alusel maha tema kui kaasomaniku osa kahju hüvitamisel ning esitades eeltoodust tulenevalt kostjale nõude kahju hüvitamiseks 58 208 krooni ulatuses. Otsuses ei ole kohus põhjendanud, miks ta on kahju ulatuse määramisel lähtunud üksnes kostja poolt esitatud tõenditest, see on Vita-Ehitus OÜ 12.06.2008 hinnapakkumisest summas 11 475,50 krooni (tl 49) ning tunnistaja V. B. kirjalikust seletusest (tõlge tl 141142), ning miks on kohus jätnud arvestamata hageja poolt esitatud tõendid, s.o AS Jart Konsult 03.07.2008 objekti ülevaatuse akti nr 0703 (tl 46), AS Jart Konsult 03.07.2008 hinnapakkumise 0701-P (tl 10-12) ja tunnistaja P. E. antud ütlused (tl 133-134). OÜ VitaEhitus arvamus ei ole usaldusväärne. Kostja tellimusel on OÜ Vita-Ehitus esitanud ühel kuupäeval (12.06.2008) kaks hinnapakkumist, milles tööde maksumus erineb 3 korda (tl 67 ja tl 49). Esimene nimetatud hinnapakkumistest on esitatud kostja poolt esialgselt kahjunõudega tegelenud kindlustusseltsile hageja korterile veeavarii tagajärjel tekkinud kahjude suuruse tõendamiseks, teise hinnapakkumise esitas kostja aga alles kohtumenetluse käigus. Kummastki hinnapakkumisest ei nähtu, milliste tubade kahjustuste likvideerimise kohta on hinnapakkumised esitatud ja kas hinnapakkumises on kajastatud kõik kahjude kõrvaldamisega seonduvad kulud. V. B. kirjaliku seletuse kohaselt ei märganud tema hagejale kuuluvas korteris veeavarii tagajärjel aluspõrandate kahjustusi (tl 141, punkt 3), kuid mõlemas hinnapakkumises on punkti 1 all kajastatud aluspõranda vahetus. Samas on V. B. oma kirjalikus seletuses märkinud, et vannitoas vajanuks tema hinnangul väljavahetamist ripplae 3-4 laeplaati (tl 141, punkt 1), kuid kummaski OÜ VitaEhitus hinnapakkumises vannitoa ripplae plaatide vahetust ei ole. Kõike eeltoodut arvestades on kostja poolt esitatud tõendid kahjude ulatuse kohta vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kohus ei ole eelnimetatud vastuolusid analüüsinud ega hinnanud. 4

(7)AS Jart Konsult 3.07.2008 hinnapakkumine 0701-P osas, millises hageja arvestas seda kahjude ulatuse määramisel, vastab AS Jart Konsult 03.07.2008 objekti ülevaatuse aktis nr 0703 avaldatule ja tunnistaja P. E. poolt antud ütlustele. Seejuures vastavad AS Jart Konsult 03.07.2008 objekti ülevaatuse aktis avaldatu ja tunnistaja P. E. poolt antud ütlused kahjustada saanud ruumide osas sellele, mille kostja on omaks võtnud ehk siis nimetatud tõenditest nähtuvalt said veeavarii tagajärjel veekahjustusi hageja korteri vannituba, esik ja kolm tuba. Nimetatud ruumide kahjustusi on tunnistanud nii kostja (tl 51-52, kostja seadusliku esindaja seletus) kui tunnistaja V. B. (tl 138, 141). Hageja on elektrisüsteemi osas esitanud kostja vastu nõude üksnes seoses veeavarii tagajärjel harukarpide ülekontrollimisega ja väljavahetamisega, kokku summas 4 000 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et veeavarii tagajärjel valgus vesi mööda elektrijuhtmestiku kanaleid alumistele korrustele, tungides seejuures osaliselt ka just harukarpide, elektripistikute ja -lülitite kaudu hageja korterisse. Tunnistaja P. E., kes omab ehitistele ekspertiiside tegemise õigust, poolt antud ütluste kohaselt vajas elektrisüsteem ülekontrollimist, sest vesi võis jääda elektrijuhtmete torudesse ja harukarpidesse. Kogu korteri elektrisüsteemi oleks pidanud üle kontrollima tulenevalt veekahjustusest (tl 134). Maakohus on ebaõigesti lähtunud tunnistaja A. K. ütlustest, kuigi tunnistaja avaldas, et ta ei ole teadlik veeavarii tagajärgedest. Kohus on alusetult asunud seisukohale, justkui ei oleks hageja õigustatud esitama kahju hüvitamise nõuet osas, mis seondub kahjude likvideerimiseks viimistlusmaterjalide kasutamisega. Hageja asub seisukohale, et kohtu seesugune seisukoht ei vasta kahju hüvitamise eesmärgile. Hageja korteris ei oleks kindlasti olnud võimalik taastada kahjustuste eelset olukorda ilma viimistlusvahendeid kasutamata, seejuures muuhulgas selliselt, et seintel oleks kaetud uue tapeediga ainult kahjustatud kohad, aluspõrand oleks vahetatud ja kaetud uue vaipkattega ainult kahjustuste kohtadelt jne. Selline käsitlus ei vastanud VÕS §-des 127 ja 132 sätestatud kahju hüvitamise põhimõtetele. Hageja korter oli enne kahjustusi heas korras ja korrektse siseviimistlusega, kusjuures tapeedid oli vahetatud ca 3 aastat tagasi. Kohane ei olnud võrrelda hageja korteri kahjusid XXX XX-XX kahjudega, kuna seal sai kahjustada ainult esiku põrand, hagejal oli aga kahjustatud mitme ruumi laed, seinad ja põrandad. Eeltoodut arvestades ei olnud piisav veeavarii tagajärgede hüvitamiseks 11 475,50 krooni tasumine kostja poolt. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 3 järgi tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Hageja esitas nõude kahju, mis oli tema korteriomandile tekkinud seoses veeavariiga, hüvitamiseks. Poolte vahel oli vaidlus selles, kui suures ulatuses sai hageja korter veeavarii tagajärjel kahjustada ja kui palju maksis kahjustuste kõrvaldamine. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See tähendab, et kahju hüvitamiseks kuluva väljaselgitamiseks pidi maakohus esiteks selgitama välja, millised olid kahjustused hageja korteris ning 5

(7)seejärel, millised on kulud nende kahjustuste kõrvaldamiseks ja korteri viimiseks seisukorda, mis oli enne toru purunemist ja vee korterisse voolamist.

§ 230

lg 1 järgi pidi hageja tõendama kahju ulatust ja selle hüvitamiseks kuluva suurust. Hageja tõi hagiavalduses esile ruumide kaupa kahjustused ja nende kõrvaldamiseks kuluva ning esitas oma väidete tõendamiseks AS Jart Konsult 03.07.2008 hinnapakkumise 0701-P (lk 10-12), AS Jart Konsult objekti ülevaatuse akti (lk 46) ning kohus kuulas üle tunnistajana hinnapakkumise koostanud P. E.. Kostja väitis, et hageja poolt esitatud AS Jart Konsult hinnapakkumise järgi ei ole võimalik kahju suurust määrata, kuna hinnapakkumine on tehtud kogu korteri remondi kohta. Maakohus nõustus kostja väitega. Õige on, et AS Jart Konsult hinnapakkumine on koostatud kogu hageja korteri remondi kohta, kuid kolleegiumi arvates on võimalik hinnapakkumisest tööde kaupa välja tuua kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja nende maksumus. Hageja on sellisel viisil tekkinud kahju suuruse ja selle hüvitamiseks kuluva ka hagiavalduses määratlenud. Pooled ei vaielnud, et kahjustatud olid elutuba, magamistuba, lastetuba, koridor ja vannituba. Nendes ruumides kahjustuste olemasolu on kinnitanud ka kostjale hinnapakkumise teinud V. B.. Seega selles, millised ruumid oli hageja korteris kahjustatud, poolte vahel vaidlus puudus. Küll aga oli vaidlus selles, kui ulatuslikud olid kahjustused ja milliseid töid tuli teha kahjustuse kõrvaldamiseks.

§ 442

lg 8 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, mis ta ei nõustunud hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja poolt esiletoodud asjaolusid ja neid põhistavaid tõendeid ja leidis, et kahju hüvitamiseks on piisav kostja poolt pakutud 11 475,50 krooni, mis tulenes Vita-Ehitus OÜ 12.06.2008 hinnapakkumisest (lk 49). Kolleegium leiab, et Vita-Ehitus OÜ hinnapakkumise põhjal ei ole võimalik välja selgitada, millised tööd ja millistes ruumides tehakse ning kui palju iga konkreetne töö maksab. Hinnapakkumises on toodud ainult tööde üldine kirjeldus ja sellest ei ole võimalik aru saada, millise konkreetse töö kohta on mahud toodud. Ka Vita-Ehitus OÜ hinnapakkumise koostanud V. B. kirjaliku seletuse järgi ei ole võimalik täpset kahju ulatust määrata ega seda esitatud hinnapakkumisega seostada. Õige on apellandi väide, et V. B. kirjalik seletus ja VitaEhitus OÜ hinnapakkumine on omavahel vastuolus, kuna V. B. on selgitanud, et ta aluspõrandate kahjustumist ei märganud, kuid Vita-Ehitus OÜ hinnapakkumises on toodud, et vajalik oli aluspõranda vahetus (saepuruplaadi ja roovituse vahetamine). Eeltoodu tõttu ei ole kolleegiumi arvates Vita-Ehitus OÜ hinnapakkumine kontrollitav ja selle alusel ei ole võimalik tuvastada, milline oli eeldatav kulu iga konkreetse kahjustuse kõrvaldamiseks. Kolleegiumi arvates muudab tõendi eriti ebausaldusväärseks see, et VitaEhitus OÜ töötaja V. B. on samal päeval, s.o 12.06.2009, teinud hageja korteri remondi kohta ka teise hinnapakkumise (lk 67), kus ta on samade tööde hinnaks pakkunud 35 175 krooni. Kahe samal päeval tehtud hinnapakkumise olulist erinevust ei ole V. B. veenvalt põhjendanud. Tema seletuse kohaselt on toimikus lk 67 olev hinnapakkumine tehtud hageja tellimusel, kuid hageja seda ei kinnita. Maakohtule on hinnapakkumise summas 35 175,65 krooni esitanud hoopis samas majas asuva korteri nr XX kindlustusandja Swedbank Varakindlustus AS. Maakohus oma otsuses vastuolu tõendite osas hinnanud ei ole. Kolleegiumi arvates on õige kaebuse väide, et samastada ei saanud korteri nr XX ja korteri nr XX kahjustusi, kuna korteris nr XX sai kannatada ainult esiku põrand. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millest lähtudes leidis ta, et mõlemas korteris peaks kuluma kahju kõrvaldamiseks ligilähedane summa. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks 6

(7)olid tunnistaja A. K., kes korteris nr XX elektrisüsteemi pärast veeavariid ei kontrollinud, ütlused veenvamad kui tunnistaja P. E. ütlused, kes oli kohapeal kahju üle vaadanud ja sai ütlusi andes selgitada seda, mida ta oli isiklikult näinud. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud tuvastamata asjaolud olulises mahus ja hindamata tõendid. Selle tõttu on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on

§ 656

lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning tsiviilasja saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Kuna maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, eelkõige seda, millised kahjustused hageja korteris tekkisid ja sellest tulenevalt, millised kulutused tuli teha kahju kõrvaldamiseks, siis ei ole kolleegiumil võimalik ilma poolte kaebeõigust rikkumata esmakordselt eeltoodud asjaolusid tuvastada.

§ 688

lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Kolleegiumi arvates on asjaolude olulises määras tuvastamata jätmise põhjuseks eelkõige ebapiisava põhjalikkusega eelmenetluse läbiviimine maakohtu poolt.

§ 392

lg 1 järgi tuleb eelmenetluses määrata kindlaks muuhulgas hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus ei olnud kindlaks teinud poolte faktiväiteid iga hageja poolt esiletoodud kahjustuse olemasolu, ulatuse ja selle kõrvaldamiseks kuluva kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt tuvastada, millised kahjustused olid hageja korteris ja sellest lähtudes tuvastada, millised kulutused tuli teha tekkinud kahju kõrvaldamiseks. Kolleegium märgib, et tavapäraselt tuleb arvestada remondi tegemisel uute viimistlusmaterjalide kasutamisega, kuna vastasel korral ei ole võimalik täita VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärki. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-08-91765/31