) § 432. Hageja palub tagastada 50 % tasutud riigilõivust, s.o 80 225 krooni. Hageja esindaja on 13.10.2010 elektronkirjas kinnitanud, et hageja ei taotle enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt (nii lepiti kokku kohtuvälises kompromissis). Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõuet, vaid on teatanud, et ei taotle enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub osaliselt rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas asjas on nõudelt tasutav riigilõiv 160 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 450 krooni hagi tagamise avalduselt, mis on 27.09.10 2 2-10-46576 määrusega jäetud rahuldamata. Nimetatud riigilõiv ei kuulu pooles ulatuses tagastamisele. Tulenevalt
Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 23.09.2010 (maksekorraldus nr 51183) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamise eest riigilõivu 160 450 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 80 000 krooni. Vastavalt hageja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr 1XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.