2-10-5296/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-5296 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Margo Klaar, Imbi Sidok Tsiviilasi S. B. hagi M. I. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Apellatsioonkaebuse hind 15 930 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.04.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. B. apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad Kirjalik menetlus Hageja S. B. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX) Kostja M. I. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX XXXXX), esindaja adv Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2010 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik S. B. esitas 03.02.2010 Harju Maakohtule hagi M. I. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Poolte kooselust on sündinud XX.XX.XXXX tütar M. I.. Tütar elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole andnud raha lapse ülalpidamiseks piisavalt. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapsele 3945 krooni kuus alates veebruarist 2010, kuna hageja ei tule rahaga välja, sest laps on nõrgalt arenev, vajab eriravi ja massaaži. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks kuus: eluasemekuludele 1090 krooni, toidule 3300 krooni, tervishoiule 1000 krooni, hügieenitarvetele 1500 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni, kokku 7890 krooni. Hageja sissetulekuks ajavahemikus 11.09.2009-19.11.2010 on vanemahüvitis 9109 krooni kuus ning riiklik peretoetus 300 krooni kuus. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostjal on vormistamisel invaliidsus. Kostja on nõus andma lapsele ülalpidamist 2000 krooni kuus. Kostja töötab taksojuhina ja tema igakuine sissetulek on netotasuna 2700-4500 krooni. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid lapse ülalpidamisele kuluva summa suuruse kohta. Lapsele tehtavaid väidetavaid väljaminekuid ei ole võimalik kontrollida. Kostja elab vanemate juures, sest oma sissetulekuga ei saa ta omaette korterit lubada. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tütre ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 03.02 2010 kuni lapse täisealisuseni 08.07.
2. Kostja esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kostja on tütre ülalpidamiseks kulutusi teinud, kuid mitte piisavas ulatuses. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Samas on laps erivajadustega ning tema ülalpidamiseks teeb hageja lisakulutusi. Kuna kostja ei ole andnud hagejale materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks piisavas ulatuses, on see kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult, kui palju ta raha lapse ülalpidamiseks igas kuus kulutab, kostja on need kulutused vaidlustanud. Seega tuleb hagis esitatud kulutusi pidada osaliselt põhjendatuks. Hageja sissetulekuks on talle määratud vanemahüvitis ning peretoetus. Kostja on kinnitanud, et tema sissetulekuks on töötasu taksojuhina kuni 4500 krooni (neto), kuid see on dokumentaalsete tõenditega kinnitamata. Kostja on kinnitanud kohtuistungil, et talle määratakse invaliidsus, kuid nimetatud otsustust ei ole veel vormistatud ning seega sellele asjaolule elatise väljamõistmisel tugineda ei saa. Eeltoodu põhjal tuleb kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ning uue otsusega mõista välja kostjalt tütre ülalpidamiseks elatis 3945 krooni kuus. Maakohus on vääralt kohaldanud menetlusõiguse norme. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 4 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning lg 5 kohaselt võib kohus nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt. Kohus ei ole välja selgitanud kostja töötasu suurust. Kostja esitatud andmed sissetuleku kohta ei pruugi olla õiged, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis seda kinnitaksid. Kostja töötab taksofirmas T.. Varem oli kostja sissetulek taksojuhina palju suurem, ca 15 000 krooni kuus. Kostja invaliidsuse vormistamine ei anna samuti alust elatise vähendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 2 Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale kohtule. Maakohus on rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Kohus, tuvastades, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisaval määral, asus seisukohale, et hageja poolt lapse vajadusteks märgitud kulud on üldtuntud kulutused, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Tuginedes asjaolule, et kostja on kulutuste suurusele vastu vaielnud, leidis kohus, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks tuleb pidada hagis nimetatud kulutusi osaliselt, arvestades kostja seisukohti. Maakohus ei täpsustanud, milliseid konkreetseid kostja vastuväiteid ta seejuures arvestab. Samuti ei ole otsuses märgitud, millises osas peab kohus hageja nimetatud 7890 kroonist ülalpidamiskulu põhjendatuks. Kuigi otsuse kohaselt on maakohus nõustunud hagejaga, et laps vajab arenguhäire tõttu lisakulutusi, ei ole ta elatise suuruse määramisel seda arvestanud. Kaevatav kohtuotsus ei sisalda analüüsi poolte varalise seisundi kohta. Kuigi kohus möönis, et kostja ei ole esitanud tõendeid oma igakuise sissetuleku kohta, ei kohustanud ta kostjat neid kohtule ka esitama. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 4 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käeoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine (nõuda andmeid poole tööandjalt, Maksu- ja Tolliametilt jne). Kolleegium nõustub apellandiga, et kohus ei kasutanud seadusest tulenevat võimalust ega teinud kindlaks kostja varalist seisundit. Kohus, tuginedes kostja väitele, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu kuni 4500 krooni (neto), mõistis kostjalt välja elatise minimaalmääras (samas küll märkides, et vormistamisel olevat puuet ta seejuures ei arvesta). Seega on kohtuotsus ka selles osas põhjendamata ja vastuoluline ega vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded täimata ning otsuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaevatava otsuse tühistamisel teha uut otsust. Sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid, mida esimese astme kohus pole hinnanud ega tuvastanud. Faktiliste asjaolude esmakordne tuvastamine apellatsioonimenetluses piiraks ebaproportsionaalselt isikute kaebeõigust. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt vaidluse lahendamise tulemusele. Ü. Jänes M. Klaar I. Sidok 3