) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada ühisvara jagamise nõude osas.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda, kuna kompromissis on pooled kokku leppinud ainult lepinguliste esindajate kulude poolte endi kanda jätmises. Mis puudutab kostja taotlust seoses kompromissi sõlmimisega
lg 7 alusel enda vabastamist riigilõivu tasumisest riigituludesse ühisvara jagamise nõude osas, siis selles osas jätab kohus taotluse rahuldamata. Kostjale ei ole käesoleva menetluse raames antud menetlusabi, asjas lõpetatakse menetlus ühisvara jagamise nõudes kompromissiga ja menetluskulud jäävad
lg 3 alusel poolte endi kanda, seega ei tule kostjalt riigituludesse riigilõivu välja mõista ning puudub alus kostja taotluse rahuldamiseks
lg 7 alusel.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 15.10.2007 määrusega vabastas Harju Maakohus hageja 50% ulatuses riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis ei ole hagejalt menetluskulude täies ulatuses välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu (riigilõivu) tasumisest vabastatud hagiavalduse esitamisel, s. o 34 625 krooni ulatuses. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja pidi käesoleva menetluse raames tasuma ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 34 625 krooni osamaksetena. Hageja on tasunud riigilõivu järgmiselt: 23.01.2008 3 462,50 krooni, 13.10.2008 3 462,50 krooni, 11.11.2008 3 462,50 krooni, 08.12.2008 3 462,50 krooni, 06.02.2009 3 462,50 krooni ja 07.04.2009 3 462,50 krooni, kokku on seega tasutud riigilõivu summas 20 775 krooni Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072123. Hageja on eeltoodust tulenevalt tasunud riigilõivu, mille tasumiseks ta oli kohustatud, vähem summas 13 850 krooni. Lähtuvalt sellest tuleb hagejale tagastada 3 462,50 krooni.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud lahendi edasikaebeõiguse lühendamises 5-le päevale. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.