p-s 1 sätestatut, mis näeb kinkelepingust taganemise alusena ette „jämeda tänamatuse.“ Jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mille sisustamisel ei saa tõenditel ja poolte esitatud väidetel olla nn enesestmõistetavaid tulemeid. Eelneva tõttu tulnuks kohtul tuvastamaks, kas eksisteerib „jäme tänamatus“ analüüsida kõiki poolte poolt esitatud väiteid ning tõendeid. Kohus on otsust tehes kohaldanud ebaõigesti
Kohus on võtnud
p 1 kohaldamisel ning tõlgendamisel arvesse viidatud sätte kinkijat kaitsvat eesmärki. Kohus on hinnanud ükshaaval apellandi poolt esiletoodud sündmusi ning asunud seisukohale, et ükski nendes ei käsitle konkreetset ning piisaval määral taunimisväärset tegu, mis andnuks apellandile õiguse lepingust taganeda. Samas on apellant kogu menetluse kestel rõhutanud, et jäme tänamatus on väljendunud eelkõige vastustaja tänamatus suhtumises hagejasse (nn tegude ja suhtumise ahelas). Üksikud konkreetsed apellanti häirivad asjaolud olid hagiavalduses toodud välja illustreerivate näidetena.
p 1 kohaldamisel tulnuks kohtul anda hinnang tekkinud olukorrale tervikuna, arvestades Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 väljatoodud põhjendusi. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et pärast kinke saamist ei ole apellandiga vastustaja poolt kooskõlastatud mistahes toiminguid seoses korteriga (kuigi apellant seal elab). Asjas kogutud tõenditest nähtub tegelikkuses asjaolu, et kinkija lepinguga soovitud eemärgid ei ole täitunud ning kingisaaja ei ole käitunud kinke vääriliselt. Ülaltoodu on käsitletav jämeda tänamatusena
Pärast kinke saamist on kadunud igasugune lugupidamine kinkijasse ning kinkijasse on hakatud suhtuma halvustavalt ja üleolevalt. Samuti on asutud tegema ümberkorraldusi kinkija elus, ilma kinkija endaga konsulteerimata.
p 1 ebaõige kohaldamine kohtu poolt seisneb ka selles, et asjaolusid analüüsides ei ole kohus võtnud arvesse üksnes asjaolusid, mis eelnesid vahetult taganemisavalduse tegemisele. Just viidatud ajaperioodil toimunu on oluline, hindamaks kas apellandil eksisteerisid alused lepingust taganemiseks. On oluline, et apellandi tervis halvenes just 2007. ning siis tekkis apellandil ka vajadus abi järele. Just viidatud perioodil tasus apellant H. L. viimase poolt osutatud abi eest. Seega tulnuks kohtul tõendite analüüsimisel keskenduda üksnes sündmustele ja asjaoludele, mis toimusid perioodil aasta enne kinkelepingu 5 tühistamist. Just siis ilmnes, et vastustaja külastas apellanti harva ja külastused lõppesid tüli ja nutuga. Ligi aasta aega palus apellant vastustajat, et aiast viidaks ära prügikotid, mida ei tehtud jne. Kohtu poolt analüüsitud asjaolud, mis toimusid varasemalt, ei ole antud vaidluses asjakohased (apellant ei ole kunagi väitnud, et varasemalt ei oleks poolte suhted olnud positiivsed – seda kinnitab ka kinkelepingu sõlmimise fakt). Kohus on otsust tehes hinnangud ebaõigesti tõendeid, järeldades apellandi väidete tõendamatust. Tunnistaja J. K. on kinnitanud, et pahandus tekkis kostja järsust käitumisest hageja vastu. Hagejale ei meeldi, kuidas kostja temaga räägib. Viidatust nähtub, et apellandi ja vastustaja vahelised suhted halvenesid kinkelepingust taganemise avalduse tegemisele eelneva aasta jooksul. Mis toimus varasemalt, ei saa asjas tähtsust omada. Ka tunnistaja V. F. on kinnitanud, et kui hageja pisarsilmi räägib, siis ilmselt on midagi viga. Eelnev kinnitab üheselt, et pärast kinkelepingu sõlmimist ning enne taganemisavalduse tegemist oli tekkinud olukord, kus vastustaja ja apellandi kohtumiste järgi oli apellant endast väljas ning nuttis. Kohus ei ole otsust tehes hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis ning on teinud ebaõige lahendi. Üks põhjus, miks kohus on hinnanud just nimelt otsuses käsitletud tõendeid ning jätnud andmata hinnangu olukorrale tervikuna ning kõikidele asjas tähtsust omavatele tõenditele ja väidetele, tuleneb apellandi hinnangul
liigselt kitsendatud) kohaldamisest kohtu poolt.
Siinkohal ei saa vaidluse all olla asjaolu, et käesoleval hetkel on pooltevahelised suhted lootusetult halvenenud (mida möönab ka kohus otsuses). Vastustaja on kogu kohtumenetluse kestel koostatud menetlusdokumentides suhtunud apellanti viisil, mis on käsitletav jämeda tänamatusena
Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et apellant on kogu menetluse kestel kinnitanud ja väljendanud oma tahet lepingust taganeda. Eelneva pinnalt tulnuks kohtul asja lahendamisel (olukorras, kus kohus asus seisukohale, et taganemisavalduse tegemise hetkel taganemise materiaalseid aluseid ei eksisteerinud) hinnata ka küsimust, kas apellandil võis tekkida alus lepingust taganemiseks hiljem, kui tema poolt on tehtud taganemise avaldus. Viimatipüstitatud küsimusele jaatavalt vastates, kuulunuks apellandi hagiavaldus rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Ka ei tuvastanud kolleegium maakohtu otsuses sellist vastuolu, mis annab aluse otsuse tühistamiseks. Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: 31.01.2006 kinkis hageja kostjale korteriomandi asukohaga XXXXX XX-X, Tallinnas ühes tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisega kinkija kasuks. Lisaks kinkelepingule sõlmisid pooled kinnisasja üleandmise asjaõiguslepingu. Kinkeleping ja asjaõigusleping on täidetud. 15.10.2008 taganes hageja lepingust notariaalselt tõestatud avaldusega, märkides kinkelepingust taganemise alusena
, so kingisaaja jämeda tänamatuse.
lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud 6 eseme alusetu rikastumise sätete järgi välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. Käesolevas vaidluses tugines hageja
Nimetatud sätte kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kinkelepingust taganemise õigus kannab eelkõige kinkija kaitse eesmärki, kuid kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused.
lg 1 järgi kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teda või pidi teda saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja, esitades kostjale avalduse kinkelepingust taganemiseks, täitis sellega formaalse eelduse. Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimusel, kui on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu, mille tõendamiskoormis lasub kinkijal. Kinkelepingust taganemine jämeda tänamatuse tõttu
p1 alusel on võimalik nii enne kui ka pärast kinkelepingu täitmist (
lg 1) Jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-229-05 p 27 järgi peab kaitsma kinkija huve. Maakohus analüüsis kinkelepingust taganemisavalduses jämeda käitumisena märgitud asjaolusid ning jõudis järeldusele, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd hageja ei tõendanud usaldusväärselt taganemisavalduses märgitud asjaolude esinemist. Otsuses on kohus hinnanud nii tunnistajate ütlusi kui ka poolte vande all antud seletusi. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja tõendite hindamisega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuses olevaid seisukohti. Vaidlus puudub selle üle, et kostja vahenditest on ümber ehitatud küttesüsteem ning ta maksab osaliselt ka kommunaalkulusid. Hagejalt tasu ruumide kasutamise eest ei võeta. Maakohtu seisukoht on õige, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma korteriomandi kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Asjaolu, et hageja pöördus kostja poole abi saamiseks, kuid viimane keeldus abistamisest, seda nii krundi korrastamisel, õe külastamiseks ning viimase matusele minekuks transpordi võimaldamiseks või muul viisil abistamisest, tõendamist ei leidnud. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ei ole tal kellegi abi vaja, sest on ise kõik asjad teinud (t.lk.150). Ka tunnistaja S. S. ütlustest ilmneb, et vaatamata oma kõrgele eale on hageja poes ja turul käimisega saanud ise hakkama (t.lk. 148). Seega ei ole hageja jäetud ilma abita. Kolleegium nõustub apellandiga, et vanal inimesel on problemaatiline sõita teise piirkonda oma lähedast inimest vaatama ning ka õe matusele minek on inimese jaoks väga oluline ning selleks vajab eakas inimene abi transpordi osas. Kui selline abi jääb saamata, siis võib see kaasa tuua hingelisi üleelamisi. Käesolevas tsiviilasjas ei leidnud aga tõendamist, et kostja keeldus hageja abistamisest. Õe matusel hageja käis ja seda tema väidetel õepojaga (t.lk.143). Asjaolu, et hageja sõitis õe matusele õepojaga, oli hageja otsustada ning see ei saa tõendada kostja tänamatut käitumist. Toimiku materjalides puudub usaldusväärne tõend selle kohta, et kostja oleks keeldunud täitmast hageja soovi matusele minekuks transpordi võimaldamiseks. Tunnistaja R. E. ütlustest ilmneb, et ta pakkus hagejale abi õe külastamiseks hooldekodus, kuid hageja ütles sellest ära. 7 Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vanemate vahel olid pikaajalised sõbralikud suhted, millest tulenevalt osutati hagejale abi ka enne kinkelepingu sõlmimist. Kinkelepingu sõlmimise üheks põhjuseks oli asjaolu, et hageja korteri küttesüsteem vajas väljavahetamist, milleks hagejal puudusid rahalised vahendid. Küttesüsteem on kostja rahaliste vahendite arvel välja vahetatud. Kohus on põhjendatult otsuses viidanud hageja vande all antud seletusele, et tal puudus kokkulepe kostjaga, mida peab kostja täpselt tegema (t.lk.142). Nimetatu ei tähenda vastuolu esinemist otsuses, milles kohus tuvastas, et kinkeleping sõlmiti selleks, et küttesüsteem saaks välja vahetatud, kuivõrd hagejal puudusid selleks võimalused. Korteri sisustus on uuendatud, seega on hageja jaoks tehtud eluruumi kasutamine elamisväärsemaks. Hageja väiteid sellest, et kostja soovib korteriomandit müüa, ei leidnud tõendamist ka ringkonnakohtus. Kohus on tõendeid hinnanud kogumis ning need ei võimalda ka ringkonnakohtul teha teistsugust otsust, kui tegi maakohus. Hageja väited kostja üleolevast käitumisest jäid paljasõnaliseks. Tunnistaja J. K. ei ole poolte omavahelist vestlust kuulnud (t.lk. 146). Kohtu seisukoht on õige, et suhete parenemine õepoja perega ei ole hagi rahuldamise aluseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Reet Allikvere Imbi Sidok 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.