lg 4 sätestatule on pooled kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest loobunud, mistõttu määrus jõustub selle kättesaamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse kohtumääruse põhjendused 04.08.2010 esitas K M alaealise lapse seadusliku esindajana Viru Maakohtule hagi E Õ`a vastu lapse R Õ`a kasuks ja ülalpidamiseks elatise nõudes. Kohus võttis korraldava määrusega 25.08.2010 hagi menetlusse ning väljastas selle kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt – elatisesummas 2175 krooni kuus. Kostja vastus edastati hageja seaduslikule esindajale tutvumiseks ja kirjaliku seisukoha esitamiseks tulenevalt
396 sätestatust. Hageja seaduslik esindaja on 11.10.2010 kirjalikult kohtule teatanud, et soovib kostjalt lapsele ülalpidamist 4000 krooni kuus. Kohus määras asjas poolte seisukohtade täpsustamiseks eelistungi. 27.10.2010 eelistungil pidasid pooled võimalikuks lapse ülalpidamiseks vajaliku elatisraha osas kokkuleppele jõudmist. 05.11.2010 laekus kohtule hageja ja kostja esindaja poolt allkirjastatud kompromissileping, mille kohaselt kostja kohustub alates 01.11.2010 hageja, s.o. alaealise lapse R Õ`a ülalpidamiseks elatist maksma 2500 krooni kuus, kandes elatusraha nimetatud summas üle hageja seadusliku esindaja K M pangaarvele hiljemalt iga kuu 15.kuupäevaks. Pooled on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled see kohtul vastu võtta ning esitatud kujul määrusega kirjalikus menetluses kinnitada ilma selleks kohtuistungit enam pidamata. Pooled on ka teatanud, et loobuvad määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtu otsustus ja õiguslik põhistus. Kohus leiab, et taotlus lapsele elatusraha nõudes kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
S § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis mõistetakse välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvestamise alused (PkS § 101 lg 2). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud alaealise lapse ülalpidamiseks ja lapse huvides ning on esitatud tingimustel täidetav.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 3 Asjaolude muutumisel on huvitatud isiku nõude alusel kohtul õigus elatise suurust muuta. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingus märgitu kohaselt on vastavad õiguslikud tagajärjed ka pooltele teada ja on neile arusaadavad.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ning pooled võivad ka kokku leppida, et loobuvad määruse vaidlustamisest ning määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 01. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.