6, 6, § 633 lg. 7). 1 I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. Tsiviilasi nr. 2-10-12849 Künka Korteriühistu avaldus/hagis I S’i ja K K’i vastu 30 051 krooni ja 33 senti nõudes on saabunud kohtule
alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks muutumise tõttu, kuna võlgnikud on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.06.2010.a. määrusega on maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue üle antud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus 20.06.2010.a. määrusega kohustas avaldajat hiljemalt 14 päeva jooksul määruse saamisest esitama kohtule oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus saabus kohtule 13.07.2010.a. Hagiavalduse kohaselt on kostjad xxxx asuva eluruumi nr. xx omanikud. Vastavalt KÜS §-le 13 lg. 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning majandamiskulude kandmiseks kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja teeb töid elamu mõtteliste osade säilitamiseks ja korrashoidmiseks, vahendab kommunaalteenuste osutamist ja peab vastavate maksete arvepidamist. Kostjatel on alates 31.01.2009.a. tekkinud hageja ees neile esitatud arvete mittemaksmisest kujunenud võlgnevus summas 30 051 krooni ja 33 senti. Hageja palub kostjatelt solidaarselt võlgnevus välja mõista Hageja hagiavalduses palub hagi menetleda kirjalikus menetluses. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – arved, kohtumäärus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. II. Asja kohtulik menetlus ja ksotjate kirjalik vastus. vastus. Kohus 21.07.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagiavalduse koos lisadega teadmiseks kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. 19.08.2010.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses kostjad võtavad hagi õigeks, vastuhagi esitada ei soovi, paluvad menetluskulud jagada kostjate vahel proportsionaalselt, on nõus kirjaliku menetlusega ja soovivad asja lahendada kokkuleppel. Kohus 31.08.2010.a. saatis kostjate vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20-ne päeva jooksul. Hageja 07.09.2010.a. kohtule saabunud arvamuses kostjate ettepanekuga kokkuleppe kohta ei nõustu, soovib kohtuotsust, kuivõrd varasemalt pole kostjad kokkuleppeid täitnud. 10.09.2010.a. saabus kohtule hageja täiendav taotlus nõudele kohtukulude lisamiseks summas 7 500 krooni. Kohus 16.09.2010.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses 18.10.2010.a. ja andis pooltele aega hiljemalt 11.10.2010.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Kohtu määratud ajaks kumbki pooltest kohtule midagi ei esitanud. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna hageja esitatud alustel ja ulatuses, kuna kostjad on hagi tervikuna õigeks võtnud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostjad on hagi õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Seega on põhjendatud hagi rahuldada ja võlgnevus 30 051 krooni ja 33 senti kostjatelt solidaarselt välja mõista. 2 Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhetele kohalduvad korteriühistuseaduse sätted. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kostjad korteriomanikuna on korteriühistu liikmed. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja esitas kostjatele arved, kostjad pole arveid täielikult tasunud. Viidatud KOS § 13 tulenevalt kaasomandi kasutamise kohta muusuguseid kokkuleppeid kostjad ei esitanud. Vastavalt KÜS §-le 13 lg. 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 7 500 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda.
lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas KOS § 13, KÜS § 5, 13, 15 1 sätteid ning juhindus
1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 30.novembril 2010.a. Nooremreferent Sirja Tooming Merle Kaegas Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.