KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2010. a, Tallinn Haldusasja n

) § 2 lg 1 tähenduses ja seetõttu ei ole hoones paiknev korteriomand mitteeluruumina erastamise objektiks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole Riia mnt 28 hoones paiknevat mitteeluruumi võimalik AS-le Control erastada. Pärnu Linnavalitsus korraldab korteriomandi M7 võõrandamiseks kirjaliku enampakkumise, millel korteriomandi alghind on 1 900 000 krooni. AS-l Control on võimalik osaleda kirjalikul enampakkumisel. 2. AS Control kaebuses taotleti: 1) tühistada Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 11.03.2008 kirjas sisalduv Riia mnt 28 mitteeluruumide erastamisest keeldumine; 2) kohustada Pärnu Linnavalitsust kahe kuu jooksul vaatama uuesti üle AS Control avaldus Riia mnt 28 mitteeluruumide erastamiseks; 3) nõuda välja linnavalitsuselt Riia mnt 28 mitteeluruumi erastamisega seotud dokumendid. Põhjendused: 1) Mitteeluruumi erastamine AS-le Control on põhjendamatult ja õigusvastaselt viibinud, mille tõttu on rikutud kaebaja õigust saada asja omanikuks seaduses ettenähtud korras ja tähtajal; 2) Erastamisest keeldumine on õigusvastane. Riia mnt 28 hoones oli erastamise avalduse esitamise ajal 6 korterit, kaupluseruumid ja katlamaja. Eluruumide pind oli kokku 271,7 m2 ja mitte2

§ 2lg 3 mõttes ja seda ei saa arvestada elamu mõiste defineerimisel.

Sellest tulenevalt on Riia mnt 28 asuv hoone elamu

mõttes. Riigi vara munitsipaliseerimise aktiga 01.07.1993 nr 18/542 anti vaidlusalused kaupluseruumid koos elamufondiga munitsipaalomandisse.

jõustus 14.06.1995 ja seega olid vaidlusalused ruumid kohaliku omavalitsusüksuse omandis seaduse jõustumise ajal ja on erastamise objektiks; 2) Riia mnt 28 elamus moodustati 25.06.2003 korteriomandid. Kuigi seadusega ei ole määratud konkreetset tähtaega erastamistoimingute läbiviimiseks, peab avalik-õiguslik isik tegema toimingu mõistliku aja jooksul. Kohustuste täitmisega viivitamine on omavoli põhiseaduse (PS) § 13 lg 2 mõttes, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Pärnu Linnavalitsus on mitme aasta väljel loonud kaebajale ebaõige ettekujutuse, et erastamise avaldusega tegeletakse. Kui vastustaja jõudis järeldusele, et ruumid erastamisele ei kuulu, oleks ta pidanud õigeaegselt taotlejat sellest informeerima. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 otsusega nr 65 määrati kindlaks erastamisele mittekuuluvad mitteeluruumid. Riia mnt 28 mitteeluruumi nende hulgas ei olnud.

1. Tallinna Halduskohtu 15.12.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Pärnu Linnavalitsus on T. Vaherit teavitanud 28.11.2001 hooneregistri vastusest. Haldusasjas kogutud materjalidest selgub, et
2. aastal ei olnud Pärnus Riia mnt 28 hoones asuvate mitteeluruumide osas korrektseid registriandmeid ja sellest informeeriti T. Vaherit. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pärast 28.11.2001 hooneregistri õiendi väljastamist oleks kaebaja pöördunud vastustaja poole järelpärimistega seoses erastamisega. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks kinnitanud kaebajale erastamisõiguse olemasolu ja ruumide erastamiseks vajalike toimingute läbiviimist. Hinnates järelpärimiste sisu, ei selgu nendest, et kaebaja oleks korduvalt pöördunud linnavalitsuse poole erastamisküsimuses. Üheselt arusaadav on T. Vaheri 15.01.2008 erastamisküsimuses pöördumine, millele linnavalitsus saatis 11.03.2008 vastuse. Seega pole tõendatud, et kaebaja pöördus vaidlusaluste mitteeluruumide erastamise küsimuses aastate jooksul korduvalt linnavalitsuse poole ja talle loodi mitme aasta vältel ettekujutus, et asjaga tegeletakse; 2)

§ 2

lg 4 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse volikogul õigus määrata vastavalt riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad mitteeluruumid, mida ei erastata mõjuvatel põhjustel üldistes huvides. Volikogu on kohustatud mitteerastamise otsuse ja erastamisest keeldumise põhjuse avalikustama ajalehes, kus avaldatakse kohaliku omavalitsusüksuse ametlikud teated. Asjaolu, et volikogu kasutas oma õigust ja määras kindlaks erastamisele mittekuuluvad mitteeluruumid, ei tähenda, et ülejäänud kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad mitteeluruumid kuuluvad igal juhul erastamisele. Seetõttu ei saanud kaebajal volikogu 20.09.2001 otsuse nr 65 vastuvõtmisest tekkida õiguspärast ootust Riia mnt 28 asuva mitteeluruumi erastamiseks; 3) Kaebaja hinnangul tuleb Riia mnt 28 asuvate ruumide koosseisule anda hinnang mitteeluruumide erastamise seaduse jõustumise aja (21.07.1995) seisuga, mil ei eksisteerinud juriidilises mõttes soojussõlme ruume.

-st kui õigusnormide kogumist tuleb eristada erastamisõigust kui teatavale isikule kuuluvat ja konkreetse vara erastamise suhtes seisnevat subjektiivset õigust, mis tekib teatud juriidiliste faktide alusel (nt kui mitteeluruumi ostueesõigust omav isik puudub või ta ei kasuta oma eesõigust, erastatakse mitteeluruum avalikul enampakkumisel). Seega tekib mitteeluruumide erastamise õigus isikul, kes on esitanud vastava avalduse. Erastamise objektile saab anda hinnangu erastamisavalduse esitamisest arvates, mitte seaduse (

) vastuvõtmisest. 3

mõttes hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga. Pärnumaa Hooneregistri 06.12.2000 teatise alusel on vaidlusaluses hoones eluruumide pind kokku 271,7 m2 ja mitteeluruumide pind 321 m2 (tl 34). Seega on Riia mnt 28 hoones eluruumide üldpinda vähem kui mitteeluruumide üldpinda, mistõttu ei ole tegemist hoonega, mida saab lugeda elamuks

§ 2lg 1 mõttes.

Kaebaja ei ole hooneregistri 06.12.2000 teatist vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Riia mnt 28 asuv mitteeluruum erastamise objektiks; 4)

§ 2

lg 3 sätestab, et mitteeluruumiks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elamu teenindamiseks, elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ettenähtud abiruumid, mida erastatakse vastavalt eluruumide erastamise seadusele (EES). EES § 3 lg 1 alusel on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter ja lg 3 alusel abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil. Asjas kogutud tõendite kohaselt on Riia mnt 28 asuva mitteeluruumi üldpinnaga 251,6 m2 (M7) ja mitteeluruumi üldpinnaga 69,9 m2 (M8) osas moodustatud reaalosana korteriomandid, mis ei ole ühegi majas asuva korteriomandi osaks (tl 34, 38, 54). Seega ei olnud antud hoones asuvad mitteeluruumid ettenähtud erastamiseks korteriomanikele ja neid ruume ei erastatud korteriomanikele eluruumile vastava muu osa koosseisus ning seetõttu ei ole Riia mnt 28 asuv mitteeluruum üldpinnaga 69,9 m2 (M8) abiruumiks

§ 2

lg 3 mõttes; 5) Pärnu Linnavalitsuse 25.02.2008 korraldust nr 132 ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud. AS Control osales enampakkumisel ja võitis selle. Järelikult sai kaebaja kauplusena kasutatud mitteeluruumide omanikuks enampakkumise teel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. AS Control apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja kohustada linnavalitsust läbi vaatama AS Control poolt 30.11.2001 esitatud mitteeluruumide erastamisavaldus või saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Põhjendused: 1) Kohus on rikkunud menetlusnorme. Kaebuses taotleti linnavalitsuse kohustamist vaadata läbi erastamisavaldus 2 kuu jooksul, kuid kohtuotsuses ei ole seda taotlust käsitletud. Kui kohtule oli kaebaja taotlus ebaselge, pidi ta HKMS § 19 lg 7 järgi välja selgitama kaebaja tegeliku taotluse. Linnavalitsus ei keeldunud taotluse menetlusse võtmisest, vaid on teinud teatud toiminguid selle lahendamiseks – näiteks päring hooneregistrile. 7 aasta jooksul ei ole avaldust lahendatud. Kui vaidlusaluste mitteeluruumide andmed vajasidki täpsustamist, siis ei saa see kesta aastaid. Apellant on tundnud huvi erastamisavalduse lahendamise vastu, kuid konkreetseid vastuseid ei ole talle antud. Apellant on pöördunud linnavalitsuse poole nii telefoni kui ka e-kirja teel. Isegi kui tema väited järelpärimiste kohta ei leiaks tõendamist, ei ole see määrava tähtsusega. Vastustaja on apellandile aastate vältel loonud arusaama, et tema erastamisavaldusega tegeletakse. Alles
2. aastal selgus, et vastustaja ei soovi erastamisavaldust lahendada ning apellant oli sunnitud pöörduma kohtusse. Isegi kui apellandil ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et erastamisavaldus rahuldatakse, tekkis tal õiguspärane ootus avalduse lahendamisele mõistliku aja jooksul. Apellandi osalemine kaupluseruumide enampakkumisel oli tingitud soovist hoida ära nende võõrandamine kolmandatele isikutele ning ei tähenda erastamisavaldusest loobumist või küsimuses kompromissi saavutamist linnavalitsusega. Halduskohus on vastuolus kinnisasja omandamise 4

§ 2lg 1 tõlgendamine.

Riia mnt 28 asuv hoone on käsitletav elamuna

tähenduses.

§ 2

lg 1 järgi loetakse elamuks sama seaduse mõttes hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga. Riia mnt 28 hoones asus avalduse esitamise ajal 6 korterit, kaupluseruumid ja hoone juures katlamaja. Eluruumide pind oli kokku 271,7 m² ja mitteeluruumide pind 251,6 m² (seega on eluruumide pind suurem mitteeluruumide omast). Katlamaja üldpind oli 69,9 m². Ka ehitisregistri andmete kohaselt on Riia mnt 28 hoone 6 korteriga elamu-kauplus. Riia mnt 28 elamu juures asuv katlamaja/soojussõlm on abihoone

tähenduses.

§ 2lg-s 2 on esitatud näidisloetelu mitteeluruumidest.

Katlamaja kui elamu teenindamiseks vajalik abihoone ei kuulu oma olemuselt sinna nimekirja. Katlamaja on elamu lahutamatu osa, mis teenib seal elavate isikute huve ja ilma milleta ei saaks rääkida elamust. Tema sihtotstarve on rangelt piiritletud ja teda ei saa kasutada mingil muul eluruumile või mitteeluruumile omasel moel. Samuti ei teeninda see katlamaja ühtegi teist elamut peale Riia mnt 28.

§ 2

lg 3 kohaselt ei ole

tähenduses mitteeluruumiks elamu teenindamiseks, elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ettenähtud abiruumid. Et katlamaja on Riia mnt 28 asuvas elamus kinnistatud eraldi korteriomandina, ei oma tähtsust. Apellant selgitas, et kinnistusregistri väljavõttest (tl 54) nähtuvalt on korteriomandi esialgne omanik olnud AS Pärnu Soojus. Kuna Riia mnt 28 korteriomanikel ei olnud raha katlamaja seadmete omandamiseks, omandas AS Control katlamaja ja seadmed 80 000 krooni eest. Sellise summa oli AS Pärnu Soojus eelnevalt investeerinud seadmetesse ning investeeritud summa eest loobusid nad ka ruumidest. Korteriomanike ja AS Control vahelise kokkuleppe (tl 68) kohaselt kohustus AS Control soojussõlme võõrandama Riia mnt 28 loodavale korteriühistule. Toodud asjaolud ei mõjuta kuidagi katlamaja kui abiruumi staatust ning ei anna alust järelduseks, et tegemist ei ole abiruumiga. Eelkõige tuleb lähtuda katlamaja sisulisest funktsioonist ja eesmärgist Riia mnt 28 elanike jaoks, mitte omandivormist. Korteriomand ei ole katlamaja baasil moodustatud kaebaja ega ühegi teise Riia mnt 28 elaniku avalduse alusel, sellise olukorra lõi linn. Näiteks Tallinnas Tuvi tn 12 asuv elektrialajaam on samuti kinnistusraamatusse kantud korteriomandina (registriosa nr 6842501). Seega ei muutu katlamaja olemus sellest, et kinnistusraamatus on see eraldi korteriomandina sisse kantud. Katlamaja funktsioon ja eesmärk on olla abihoone Riia mnt 28 elamule. Hooneregistri 06.12.2000 õiend, mille vaidlustamata jätmise kohus välja tõi, ei ole määrava tähtsusega tõend katlamaja funktsiooni määratlemisel. Samuti pole ta õigusakt. Apellant ei olnud sellest teatisest teadlik, mistõttu ei saanud ta seda vaidlustada. Hooneregister ei kajastanudki erinevaid ruume nii täpselt kui

. Õiendist nähtuvalt oli ruumide liigitamiseks kaks varianti – eluruum ja mitteeluruum, mistõttu oli katlamaja/soojussõlm ainuvõimalik liigitada hooneregistris mitteeluruumina. 5. Pärnu Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväited: 5

§ 2

lg 1 tähenduses, st Riia mnt 28 hoones ületab mitteeluruumide üldpind eluruumide üldpinna. Ehitisregistris on Riia mnt 28 hoone kohta avaldatud järgmised andmed. Hoone kasulikku pinda on kokku 634 m², millest: - elamispinda 152,9 m²; abiruumide pinda 118,8 m²; üldkasutatavat pinda 40,8 m²; - mitteeluruumide pinda 251,6 m² (so kauplus); 69,9 m² (katlamaja). Eluruumide pind kokku on 271,7 m² (s.o elamispind + abiruumide pind). Mitteeluruumide pind on kokku 321,5 m². Üldkasutatav pind on 40,8 m². Seega on ehitisregistris selgelt eristatud mitteeluruumid, mille hulka on arvatud ka katlamaja, ning elamispinna juurde kuuluvate abiruumide pind, mille hulka ei ole arvestatud katlamaja, vaid muud hoones paiknevad ruumid; 3) Enne mitteeluruumi erastamist tuleb mitteeluruum kanda ehitisregistrisse (endine hooneregister). Riia mnt 28 hoone katlamaja anti riigivarana munitsipaalomandisse üleandmise aktiga nr 18/01/186. Pärnu Linnavalitsuse 31.01.1997 korraldusega nr 151-p otsustati väljastada Riia mnt 28 asuvale ja ME Pärnu Soojus bilansis olevale katlamajale kasutusluba, mida edaspidi määrati kasutada soojussõlmena. Nimetatud kasutusloaga nähti ette Riia mnt 28 katlamaja alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina. Kasutusluba väljastati 14.02.1997. Pärnu linn avaldas 25.06.2003 EES § 214 lg 1 alusel soovi kanda kinnistusraamatusse maatükk asukohaga Riia mnt 28 ning mh korteriomandina (lisaks teistele korteriomanditele, mille hulgas 6

§ 2

lg 3 sätestab mh, et elamu teenindamiseks vajalikud abiruumid erastatakse vastavalt EES-le. EES § 3 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega kinnitatud eluruumide erastamise kord, mille järgi on abiruumid ruumid, mis loetakse korteri üldpinna hulka. Katlamaja on hiljemalt 06.12.2000 omaette mitteeluruumina kantud hooneregistrisse ning alates 17.10.2003 korteriomandina kinnistusraamatusse. Kui apellant leidis, et ehitisregistri ja ka kinnistusraamatu kanded ei ole tõesed, siis oleks olnud apellandil õigus need kanded vaidlustada hiljemalt ajal, kui ta ise korteriomandi M8 omandas või kavatses omandada, kuna selle hetke seisuga pidi apellant teada saama, et omandamine välistab korteriomandi M7 erastamise. Seejuures ei oma tähendust, millises katlamaja kasutusotstarbes AS Control ja korteriühistu kokku leppisid, samuti on nimetatud kokkulepe sõlmitud 25.08.2006, ehk enne seda, kui AS Control nimetatud katlamaja omanikuks üldse sai, st kokkulepe on sõlmitud eseme suhtes, mille käsutusõigus AS-l Control üleüldse puudus. Kanne Riia mnt 28 hoone tehniliste andmete kohta tehti juba aastal 2000 ning kuni siiani ei ole keegi seadnud kahtluse alla selle kande õigsust. Kuivõrd hindamaks, kas tegemist on elamuga või mitte, st selgitamaks välja eluruumide ja mitteeluruumide osakaalu, tuleb tutvuda ehitise tehniliste andmetega, mida kajastabki riiklik ehitisregister (endine hooneregister), siis ei olekski olnud vastustajal muudest andmetest lähtuda. Ka

omistas hooneregistrile olulise tähenduse, kuivõrd

§ 2lg 2 2.

lause kohaselt tuleb mitteeluruum enne erastamist kanda hooneregistrisse, eesmärgiga fikseerida mh selle tehnilised andmed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtule esitatud kaebuses taotleti „tühistada Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna juhataja 11.03.2008 kirjas sisalduv Riia mnt 28 mitteeluruumide erastamisest keeldumine“ (vt kaebuse lk 4 tl 8). 11.03.2008 e-postiga kaebuse esitajale saadetud linnavalitsuse majandusosakonna juhataja kiri (tl 11 pöördel) on ringkonnakohtu arvates käsitatav linnavalitsuse otsustusena jätta rahuldamata AS Control avaldus mitteeluruumi erastamiseks. Seega ei ole kohus tõlgendanud kaebust ebaõigesti.
2. Vaidlust ei ole selles, et olgugi, et AS Control on tunnistatud enampakkumise võitjaks, mille linnavalitsus korraldas vaidlusaluste Riia mnt 28 kaupluseruumide võõrandamiseks, ei ole ostumüügi lepingut sõlmitud ning ruumide omand AS-le Control üle läinud. Seega on ekslik halduskohtu järeldus, et kaebaja sai kauplusena kasutatud mitteeluruumide omanikuks enampakkumise teel. Kohustamisnõue ei ole muutunud sisutuks.
3. Linnavalitsuse kohustamine mitteeluruumi erastamise avalduse uueks läbivaatamiseks eeldab, et apellandil oleks õigus nõuda vaidlusaluse mitteeluruumi erastamist.
4. 11.11.2009 Riigikogu poolt vastu võetud ja 01.01.2010 jõustunud riigivaraseaduse §-ga 130 tunnistati mitteeluruumide erastamise seadus kehtetuks. Seega ei kehti käesoleval hetkel enam seadus, millele tuginedes nõuab apellant vaidlusaluse mitteeluruumi erastamist. 7

§ 2

lg 1 kohaselt oli selle seaduse kohaselt erastamise objektiks elamus asuv mitteeluruum koos selle suurusele vastava muu osaga elamust (mis on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse või riigi äriühingu või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis); elamuks selle seaduse mõttes loeti hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga. 8

alusel, sellest, kas Riia mnt 28 asuv hoone on elamu

§ 2lg 1 tähenduses.

Kas Riia mnt 28 asuv hoone on

§ 2

lg 1 tähenduses elamu, sõltub käesoleval juhul vaidlusest selles, kas Riia mnt 28 hoones asuv soojussõlm, pindalaga 69,9 m2, on mitteeluruum

§ 2

lg 2 tähenduses või abiruum, mis

§ 2

lg 3 kohaselt ei ole mitteeluruumiks

tähenduses. 13.

§ 2

lg 2 kohaselt loetakse selle seaduse mõttes mitteeluruumideks elamutes paiknevaid kontoriruume, kultuurhariduslikke ruume, ateljeesid (loominguliste töötajate tööruume), kaubandusruume, kommunaal-elutarbelisi ruume, laoruume, tööstusruume ja muid elamutes paiknevaid ruume, mis on vastavalt ehitusprojektile, kasutusloale või valla- või linnavalitsuse loale ette nähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina. Lõike teise lause kohaselt tuli enne mitteeluruumi erastamist mitteeluruumi andmed kanda riiklikusse ehitisregistrisse.

§ 2

lg 3 sätestas, et mitteeluruumiks selle seaduse tähenduses ei ole elamu teenindamiseks, elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ettenähtud abiruumid, mida erastatakse vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Sama lõige sätestas ka, et kui abiruumid on antud kolmanda isiku valdusesse lepingu alusel, lähevad pärast antud elamus korteriühistu moodustamist või elamu haldamise üleandmist korteriomanikele lepingujärgsed õigused ja kohustused eluruumide erastamise kohustatud subjektilt üle korteriühistule või korteriomanikele. Halduskohus leidis, et katlamaja-soojussõlme näol ei ole tegemist abiruumiga, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud hooneregistri 06.12.2000 teatist (tl 32-34), mille kohaselt oli Riia mnt 28 hoones eluruumide pind väiksem kui mitteeluruumide pind, mille hulka oli arvatud ka soojussõlm (69,9 m2). Samuti välistas halduskohtu arvates katlamaja-soojussõlme käsitamise abiruumina see, et seda pole erastatud eluruumide erastamisel moodustatud korteriomandite reaalosade juurde, vaid see on eraldi moodustatud korteriomandi reaalosaks. 14. Iseenesest on õige, et riikliku hooneregistri (või hilisema ehitisregistri) teatises sisalduv teave, et mingi ruum on käsitatav mitteeluruumina, ei ole õiguslikult siduv. Sellist siduvust ei saa tuletada ka mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekti

§ 2

lg 2 teises lauses sätestatud kohustusest kanda enne mitteeluruumi erastamist mitteeluruumi andmed riiklikusse ehitisregistrisse. Seetõttu on asjakohatu halduskohtu tõdemus, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud hooneregistri 06.12.2000 teatist. 15.

§ 2

lg-d 2 ja 3 lähtuvad mitteeluruumi ja abiruumi piiritlemisel eelkõige ruumi funktsioonist – kas see piirneb elamu teenindamise ja elanike ühise või individuaalse kasutamisega.

§ 2

lg-st 2 ilmneb, et tähtsust omab, kuidas määratlevad ruumi funktsiooni haldusaktid ehitusprojekt, kasutusluba või valla- või linnavalitsuse load, mis puudutavad mitteeluruumi kasutamist. Tähtsust omavad ka kohaliku omavalitsuse otsustused eluruumide erastamise menetluses. 16. Kaebuse esitaja on leidnud, et Riia mnt 28 hoones asuvate eluruumide ja mitteeluruumide vahekorda tuleb hinnata

jõustumise aja 25.07.1995 seisuga (vt halduskohtu istungi protokolli lk 2 tl 76). Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et tulnuks lähtuda erastamisavalduse esitamise aja seisust. Ringkonnakohtu arvates tuleb erastamisavalduse lahendamisel lähtuda avalduse suhtes otsuse langetamise aja õiguslikust ja faktilisest olustikust. 9

§ 2lg 3 teatavasti, et need erastatakse vastavalt EES-le.

EES § 3 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud „Eluruumide erastamise korra“ p 7 kohaselt erastatakse elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest ning elamus korterile vastava muu osa koosseisu arvatakse ka selle keldris, pööningul ja mujal paiknevad abiruumid, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Seega määratakse ruumide staatus abiruumidena hoones eluruumide erastamise ajal. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et korteriomandite seadmisel Riia mnt 28 eluruumide baasil ei arvatud soojussõlme ruumi erastatavate korteriomandite mõtteliste osade koosseisu. Soojussõlme ruum on kinnistusraamatusse kantud eraldiseisva korteriomandi reaalosaks. Sellises olukorras ei saa enam väita, nagu oleks soojussõlme ruumi näol

§ 2lg-st 3 tulenevalt tegemist abiruumiga.

1. Samas ei ole põhjust asuda seisukohale, nagu oleks apellandi poolt erastamisavalduse esitamise ajal Riia mnt 28 hoone eluruumide ja mitteeluruumide vahekord olnud teistsugune. Pärnu Linnavalitsus on väitnud, et katlamaja ehitati Riia mnt 28 hoone külge „Pärnu Soojusvõrkude“ poolt 1980-ndatel aastatel ning selle eesmärgiks ei olnud pelgalt Riia mnt 28 hoone teenindamine, vaid kui naabrusse oleks ehitatud ka teisi hooneid, oleks seda saanud kasutada ka nende hoonete jaoks (vt halduskohtu istungi protokoll lk 4 tl 78). Asja materjalide hulgas pole Riia mnt 28 hoone või selle külge ehitatud soojussõlm-katlamaja ehitusprojekti. Samas on linnavalitsuse eelnimetatud väide usutav, sest ehitamise järgsel ajavahemikul on nimetatud soojussõlm-katlamaja käibinud eraldi teistest hoone osadest. Seda näitab riigivara munitsipaalomandisse üleandmise 09.09.1992 akt nr 18/01/186 (tl 64-66) „Pärnu Soojusvõrkude Ettevõtte“ vara Pärnu linna omandisse andmise kohta. Aktile lisatud „Pärnu Soojusvõrkude Ettevõtte“ hoonete nimekirjas on numbri all 27 märgitud „Katlamaja hoone silikaadist Riia 28“. Sellest võib järeldada, et nimetatud katlamaja rajamise eesmärk ei piirdunud Riia mnt 28 hoone teenindamisega. Ei ole teada, et Riia mnt 28 katlamaja-soojussõlme õigusliku staatuse osas oleks selle rajamisele ja linna omandisse üleandmisele järgneval ajal toimunud selliseid muudatusi, mis tingiksid tema käsitamise Riia mnt 28 eluruumide või kaupluse abiruumina. Pärnu Linnavalitsuse 31.01.1997 korraldusega nr 151-p anti kasutusluba munitsipaalettevõtte Pärnu Soojus bilansis olevale hoonele aadressil Riia mnt 28, „mis on ehitatud
2. aastal katlamajana ja mida edaspidi kasutatakse soojussõlmena“. Kasutusloa põhjal ei saa teha järeldust, et soojussõlm nähti ette kasutamiseks üksnes Riia mnt 28 hoone teenindamiseks. Hooneregistri 06.12.2000 tõendi kohaselt oli mitteeluruum M8 AS Pärnu Soojus omandis. Puuduvad andmed selle kohta, et soojussõlme ruum oleks antud Riia mnt hoone teiste kaasomanike kasutusse. Järelikult korraldas ruumi kasutamist ja otsustas, kas ja milliseid hooneid sellega teenindada, ruumi omanik.
3. Seetõttu keeldus Pärnu Linnavalitsus 11.03.2008 e-kirjaga Riia mnt 28 kaupluse ruumide mitteeluruumidena erastamisest õiguspäraselt. Haldusakti tühistamiseks puudub alus.
4. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, ei rahulda ta ka apellandi taotlust apellatsioonimenetluse kulude 39 452,55 krooni (tasu esindaja õigusabi eest summas 39 202,55 krooni ja riigilõiv 250 krooni) väljamõistmiseks vastustajalt. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10