Obsah (9)

§ 444§ 162§ 164§ 168§ 190§ 139§ 132§ 150§ 179

2-10-19394 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Geete Lahi 04. november 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kant

) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi alates

1. aastat. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole varem kantud perekonnanime taastamist taotlenud. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele
2. juulil 2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele – kuni
3. juunini 2010 kehtinud seadus. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema 2/3 2-10-19394 kasvatamise kulutusi. PKS § 108 kohaselt Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 175 krooni tagasiulatuvalt alates 01.05.2009.a. Kostja on nõude õigeks võtnud. Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus abielulahutuse ning lapsele elatise nõudes tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada. Menetluskulud

§ 162

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Viru Maakohus 20.05.2010.a määrusega rahuldas O S menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu 5000 krooni tasumisest. Vastavalt

§ 190

lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 139

lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

§ 132

lähtudes loetakse abielulahutuse hagi mittevaraliseks, mille punul eeldatakse, et hagihind on 25000 krooni, millest tulnuks hagejal tasuda riigilõivu summas 5000 krooni (riigilõivuseadus § 56 lg 1 p 1 ja lisa 1). Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis

§ 150

lg 22 p 3 kohaselt kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, so 2 500 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 2 500 krooni riigituludesse. Vastavalt

§ 179

lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab kostjale riigilõivu tasumiseks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Geete Lahi Kohtunik 3/3