KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2008, Tallinn Haldus
) § 218 lg-le 2 võis kohus lugeda K. Tähhe-Kaljulaidi volitatuks esindama Tallinna Linnavalitsust. Linnakomisjoni näol ei ole tegemist linnavalitsuse struktuuriüksusega, vaid Vabariigi Valitsuselt saadud volituse alusel linnavalitsuse poolt moodustatud iseseisva haldusorganiga. Kohtutoimikust ei nähtu, et linnakomisjon oleks andnud K. Tähhe-Kaljulaidile volituse enda esindamiseks. Linnakomisjon sai teada asjaolust, et kaebaja on oma algsest nõudest loobunud ja asendanud selle kahju hüvitamise nõudega, alles enam kui aasta pärast kahju hüvitamise kaebuse tähtaja ennistamist kohtu poolt. Linnakomisjonil puudus võimalus esitada vastuväiteid kaebaja uuele nõudele. Seetõttu on oluliselt rikutud kohtumenetluse normi.
- b)Avalduste ja tõendite esitamise korra p-de 18, 19, 20, 22, 23 ja 24 kohaselt lasub tõendite kogumise ja esitamise kohustus eelkõige avalduse esitajal ja üksnes juhul, kui avalduse esitaja teatab avalduste vastuvõtjale nõutavate andmete või dokumentide puudumisest, peab avalduse vastuvõtja neid ise taotlema. Kuivõrd A. K. ei esitanud vastuseks avalduse vastuvõtja pöördumisele avalduse aluseks olevaid asjaolusid tõendavaid andmeid ja dokumente ega teatanud ka nende puudumisest, siis ei pidanud linnakomisjon A. K. taotluse rahuldamata jätmiseks täiendavaid tõendeid koguma.
- c)Vaidlustatud otsuste p 5 sätestab selgelt A. K. taotluse rahuldamata jätmise motiivi – taotleja ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi. Õigustatud subjektide ring on määratletud viidatud seadusesättes ja kui isik nende hulka ei kuulu, siis on see fakt. Sellist otsust ei saa käsitleda kui motiveerimatut, sõltumata sellest, kas otsuse motiiviks olnud faktiväide oli tõene või mitte. Ükski õigusnorm ei pannud neile kohustust pöörduda taotleja poole tähitud kirjaga. Kiri saadeti kaebajale taotluses märgitud aadressil.
- d)A. K. vara tagastamise avaldus võeti vastu 17. veebruaril 1992. Kolmas isik juhtis tähelepanu, et avalduste ja tõendite esitamise korra p-st 4 tulenevalt on avaldus esitatud hilinemisega. Viidatud punkti kohaselt loetakse taotleja, kes ei ole esitanud avaldust 17. jaanuariks 1992, vara tagastamise või kompenseerimise nõudest loobunuks. Kuigi kolmandad isikud on menetlusest eemaldatud, tulnuks kohtul võtta seisukoht ka nende poolt väljendatud vastuväidete suhtes. 5. E. E. ja H. E. vastuses palutakse vastustaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Linnakomisjon suhtles tihedalt H. K. esindaja V. V. ja tema advokaadiga. Poolte võrdsest kohtlemisest lähtuvalt oleks vastustajad pidanud pöörduma A. K. volitatud esindajate poole.
- b)A. K. esitas R. K. originaalsurmatunnistuse. A. K. elas kuni R. K. surmani temaga koos ja korraldas abikaasa matmise. R. K. oma tütardega mingeid suhteid ei olnud. A. K. ega tema esindajale ei teatatud abielutunnistuse esitamise vajalikkusest. 5
(9)3-04-221
- c)Kõik dokumendid olid kättesaadavad esindatavate juures, sest halduskohtus saatis dokumendid linnakomisjoni ja linnavalitsuse aadressil Vabaduse plats 10, Tallinn. Adressaadid said juriidilise isiku aadressile saadetud halduskohtu kirjad kätte. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega moodustati ÕVVTK Tallinna linnakomisjon. Komisjonil on otsuste vastuvõtmisel oma pädevus, komisjoni teenindab linna Maa-amet, komisjonil endal rahalisi vahendeid ei ole. Seega jääb arusaamatuks, kuidas advokaadibüroo ja linnakomisjoni esimees said sõlmida kliendilepingu. Linnavalituse esindaja võib esindada ka linnakomisjoni. Dokumendid olid linnakomisjoni kaudu kättesaadavad ka komisjoni lepingulisele esindajale advokaat M. Pirnile. Juriidilise isiku aadressil väljastatud ja vastuvõetud dokumendid tuleb lugeda kättetoimetatuks esindajale.
- d)Kohus on võtnud seisukoha kolmandate isikute arvamuse põhjal nii A. K. avalduse kui ka temale väidetavalt 17. veebruaril 1992. a saadetud kirja osas. A. K. esitas avalduse tähtaegselt. Linnakomisjoni 19. oktoobri 1998. a otsusega nr 10269 lahendati samas avalduse alusel Tallinnas asuva XXXXXXX X majavalduse tagastamise küsimus. 6. E. E. ja H. E. apellatsioonkaebuses paluti muuta otsuses toodud põhjendusi ja järeldusi ning tuvastada, et lähtuvalt R. K. ja E. Kuma 5. oktoobril 1937. a koostatud vastastikusest testamendist ja ORAS § 8 lg 1 sätetest ei saa H. K. olla R. K. õigusvastaselt võõrandatud vara osas omandireformi subjektiks, kuna testamendi kohaselt R. K. ei pärandanud midagi abielust F. K. sündinud lastele. 7. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ja Tallinna Linnavalitsuse vastuses paluti jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. 8. Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2008. a määrusega lõpetati E. ja H. E. apellatsioonkaebuse osas apellatsioonimenetlus apellatsioonkaebusest loobumise tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus käsitleb esmalt vastustajate etteheidet menetlusele halduskohtus seoses ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni esindaja menetlusse kaasamata jätmisega (I), peatub seejärel vaheotsuse lubatavuse küsimusel (II) ning hindab poolte väiteid vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse suhtes (III). Lõpetuseks teeb ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (IV). I 10. Ringkonnakohus nõustub vastustajate seisukohaga, et linnakomisjon kujutab endast iseseisvat haldusorganit. Haldusorgani seaduslikuks esindajaks halduskohtumenetluses on haldusorgani juht. Üksnes temal on õigus anda volitusi haldusorgani esindamiseks, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 4 p-st 6 võib linnasekretär ringkonnakohtu hinnangul esindada kõiki linna haldusorganeid ja anda volitusi nende esindamiseks, sest linna haldusorganid esindavad haldusõigussuhtes samuti linna. ÕVVTK linnakomisjon täidab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetluses küll riiklikku ülesannet, kuid haldusorganisatsioonilises mõttes on tegemist kohaliku omavalitsuse üksuse struktuuri kuuluva organiga, mis samuti tegutseb haldusõigussuhtes omavalitsusüksuse nimel (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 24. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-07, p 18). Halduskohtus toimunud menetluse viimases staadiumis esines linnakomisjoni nimel linna Maa-ameti ametnik K. Tähhe-Kaljulaid. Kohtutoimikus puudub talle linnakomisjoni esimehe 6
(9)3-04-221 või linnasekretäri poolt antud volikiri. Samas tuleb rõhutada, et komisjon oli käesoleva asja menetlusse vastustajana kaasatud. Halduskohus eksis menetlusnormide vastu sellega, et ei kontrollinud komisjoni vahepealses menetluses esindama asunud ametniku volitusi. Seetõttu jäid menetlusdokumendid saatmata õigele esindajale.
- Kuna linnavalitsus ametiasutusena on komisjoni teenindavaks organiks ja linnavalitsus kollegiaalorganina on komisjoni moodustanud ning linnavalitsusele on menetlusdokumendid kätte toimetatud, ei käsita ringkonnakohus kujunenud olukorda siiski HKMS § 45 lg 1 p-s 2 nimetatud juhtumina, mil kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Ühtlasi ei loe ringkonnakohus halduskohtu poolt tehtud menetlusvigu sellisteks, mis oleks oluliselt mõjutanud kohtuotsuse sisu. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et vaidluse esemeks on kahjunõue, mis puudutab linna varalisi õigusi tervikuna, mitte üksnes komisjoni tegevust. Linnasekretär kui üks komisjoni seadusest tulenevalt esindama õigustatud isik on olnud teadlik, et K. Tähhe-Kaljulaid tegeleb käesoleva kohtuasjaga (kohtutoimik, IV kd, lk 36). Samuti tuleb silmas pidada, et käesolev asi on kohtute menetluses juba
- aastast saadik. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine ilma poolte muid väiteid käsitlemata riivaks ebaproportsionaalselt poolte õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. II 12.
§ 449
lg 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse rahalise nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tehes nõutava rahasumma suuruse kindlaks hilisema lõppotsusega. Ringkonnakohus leiab, et see säte on HKMS § 5 lg-st 1 tulenevalt kohaldatav ka halduskohtumenetluses vaatamata sellele, et HKMS § 26 lg 3 näeb täiendavalt ette ka võimaluse teha haldusorganile ettekirjutus rahasumma väljaarvutamiseks. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a istungil kinnitasid kaebajad veelkord, et käesolevas asjas ei toimu enam menetlust iseseisva tuvastamisnõude üle. See vastab halduskohtu otsuse p-s 18 märgitule. Seda on kohus ka varasemalt menetlusosalistele selgitanud (halduskohtu
- märtsi
- a määrus, p 5, kohtutoimiku IV kd, lk 13) ning kaebajad on kaebuse säärase tõlgendamisega nõustunud (
- märtsi
- a avaldus, sealsamas, lk 19). Seega ei saa halduskohtu vaheotsust lugeda tuvastamisnõude suhtes tehtud osaotsuseks
§ 450mõttes.
13. Halduskohus tunnistas vaidlustatud vaheotsusega õigusvastaseks linnakomisjoni ja linnavalitsuse haldusaktid. Selline vaheotsus ei vasta
§ 449lg-s 1 sätestatule.
Haldusakti õigusvastaseks tunnistamine ei ole käsitatav haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude tunnustamisena.
§ 449
lg 1 eeldab kõigi hüvitusnõude eelduste olemasolu ja seda välistavate asjaolude puudumise tuvastamist. Lõppotsusega lahendamiseks võib kohus jätta vaid hüvitise suuruse küsimuse. Kahjunõude tunnustamine ei sõltu üksnes haldusakti õigusvastasusest. Muuhulgas peab tõendatud olema ka kahju tekkimine, põhjuslik seos ja kaebaja õiguste rikkumine (RVastS § 7 lg 1). 14. Pidades taas silmas poolte õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul, leiab ringkonnakohus, et
§ 449
lg 1 rikkumine ei ole oluline selles osas, milles kohus ei väljunud
§ 449lg-s 1 sätestatud vaheotsuse piiridest.
Selles osas ei riku haldusaktide õigusvastaseks tunnistamine ka menetlusosaliste põhjendatud huve. Kuna kahju tekitanud haldusakti õigusvastasus on üks eeldus, millest sõltub kahjunõude tunnustamine, jääb säärase haldusakti õigusvastaseks tunnistamine
§ 449lg 1 piiridesse.
Seevastu muude haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine vaheotsuse resolutsioonis väljub
§ 449lg 1 raamest. 7
(9)3-04-221
- Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu vaheotsus tühistada linnakomisjoni
- mai
- a ja
- juuni
- a otsuste osas, samuti linnavalitsuse
- ja
- oktoobri 1994 ning
- jaanuari,
- märtsi ja
- mai
- a korralduste osas. Neil haldusaktidel ei saa olla põhjuslikku seost kahjuga, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Seda seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
- Kaebaja taotleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata ja kompenseerimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Säärase kahju näol on tegemist saamata jäänud tuluga. Sellise kahju tekitab haldusakt, mis õiguslikult või faktiliselt välistab vara tagastamise või kompenseerimise. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul võib vara tagastamine käesoleval juhul olla välistatud üksnes tulenevalt linnakomisjoni
- septembri
- a otsustest. Just nende otsustega jäeti A. K. taotlused lõplikult ja siduvalt rahuldamata (kummagi otsuse p-d 5). Seni, kuni need otsused kehtivad, on vara tagastamine ja kompenseerimine kaebajatele õiguslikult välistatud. Linnakomisjoni varasemad otsused
- septembri
- a otsuste tõttu enam ei kehti, sest linnakomisjon uuendas varasemad menetlused ja otsustas varasemate otsustega lahendatud küsimused uuesti ja on osaliselt varasemad otsused ka selgesõnaliselt kehtetuks tunnistanud. Varasemad otsused ei takistanud tunnistada kaebajat
- septembri
- a otsustega vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektiks. Linnavalitsuse korralduste ja kaebajal saamata jäänud tulu vahel puudub samuti põhjuslik seos. Linnavalitsuse korralduste andmise ajaks oli kaebaja taotlus juba otsustatud jätta rahuldamata. Ka tuleb arvestada, et komisjoni otsused on linnavalitsusele siduvad. Riigikohtu halduskolleegium on
- detsembri
- a määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-97, p 1, selgitanud, et vara tagastamise küsimuse otsustamisel ei ole kohaliku omavalitsuse täitevorgan pädev muutma või tühistama ÕVVTK kohaliku komisjoni otsust.
- Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu vaheotsus menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada linnakomisjoni varasemate otsuste ja linnavalitsuse korralduste osas. Ringkonnakohus rõhutab, et käesoleva otsuse motiivid tekkinud kahju ja haldusaktide vahelise põhjusliku seose kohta saavad olla vaid esialgsed ja ilma iseseisvate õiguslike tagajärgedeta. Halduskohus tuvastas üksnes haldusaktide õigusvastasuse. Menetlusosalised ei ole apellatsiooniastmes muude kahjunõude tunnustamise eelduste resolutsiooniga tuvastamist taotlenud. Kahju ja põhjusliku seose lõplik ja siduv tuvastamine väljuks seega apellatsioonkaebuse piiridest. Halduskohtu vaheotsuse ja käesoleva otsuse seadusjõud hõlmab pärast käesoleva otsuse jõustumist vaid linnakomisjoni
- septembri
- a otsuste õigusvastasust (
§ 457lg 1).
Lõppotsuse tegemisel peab halduskohus muuhulgas ka põhjuslikule seosele andma lõpliku hinnangu. III
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et linnakomisjoni
- septembri
- a otsused on õigusvastased. A. K. oli vara endise omaniku abikaasana ORAS § 8 lg 3 p 1 kohaselt vara tagastamise õigustatud subjekt. R. ja A. K. abielu on tõendatud perekonnaseisuasutuse teatisega (XXXX XX XX krundi ja hoonete toimik, lk 91). Ringkonnakohus ei nõustu varasemas menetluses kolmandate isikute poolt esitatud väitega, millega ühinesid vastustajad, et ORAS § 8 lg 3 p 1 laieneb vaid nendele abikaasadele, kes olid vara endise omanikuga abielus õigusvastaselt võõrandatud vara omandamise hetkel. Selline kitsendus peaks olema sätestatud seaduses selgesõnaliselt ega oleks ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas ORAS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga – heastada ülekohus. ORAS § 8 lg 3 p 1 sätestab vara endise omaniku pärijate ringi. Pärijal ei pidanud pärimisõiguse aluseks olevat suhet endise omanikuga olema omandireformi objektiks oleva vara omandamise ega õigusvastase 8
(9)3-04-221 võõrandamise hetkel. Sarnaselt laieneb ORAS § 8 lg 3 p 1 vara endise omaniku kõigile lastele, mitte ainult neile, kes olid vara võõrandamise hetkeks sündinud.
- See, kas omandireformi menetluse käigus oli R. ja A. K. abielu tõendatud, ei mõjuta A. K. tegelikku vastavust ORAS § 8 lg 3 p 1 nõuetele. Abielu kui juriidiline fakt ei sõltu sellekohase tõendi esitamisest haldusorganile. Isegi, kui kaebaja oleks tõendi abielu kohta jätnud esitamata vaatamata komisjoni selgesõnalisele nõudmisele, ei oleks see andnud alust tema taotluse rahuldamata jätmiseks. Ainuüksi tõendamiskoormuse eiramine ja kaasaaitamiskohustuse rikkumine ei andnud ühegi õigusnormi kohaselt alust jätta ORAS § 8 lg 3 p-s 1 nimetatud isikut vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektiks tunnistamata. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 20 võimaldas jätta taotluse läbi vaatamata üksnes juhul, kui esitatud ja kogutud tõendid on küsimuse otsustamiseks ebapiisavad ning komisjoni arvates pole võimalik täiendavaid tõendeid koguna. Käesoleval juhul oli võimalik R. ja A. K. abielu kohta täiendavaid tõendeid koguda. Seda kinnitab ümberlükkamatult eelpoolviidatud perekonnaseisuasutuse teatise võtmine toimikusse
- aastal. Seega ei näe ringkonnakohus määravat tähtsust küsimusel, kas komisjon nõudis kaebajalt enne
- septembrit 1994 abielu tõendamist.
- Tõendatud ei ole vastustajate oletuslik väide, nagu oleks A. K. vara tagastamise avalduse esitamisega hilinenud. Väljavõte avalduste registreerimise raamatust (kohtutoimiku I kd, lk 21) ei ole selleks piisav. Puudub ühene selgitus selle kohta, milliste kuupäevadega on nimetatud väljavõttes tegu. Välistatud ei ole, et avaldusi asuti registreerima nende esitamisega võrreldes oluliselt hiljem. Vastustajate väide on vastuolus A. K. avaldusele kantud kinnitamismärke kuupäevaga (
- jaanuar 1992, XXXX XX XX hoonete ja krundi toimik, lk 19 pöördel). Samuti ei ole usutav, et
- veebruaril 1992 oleks kaebajalt nõutud täiendavaid dokumente, kui ta oleks oma avalduse esitanud mittetähtaegselt.
- Kuna tuvastatud on komisjoni
- septembri
- a otsuste sisuline õigusvastasus, pole tarvis täiendavalt peatuda nende motiveerimisel ja võimaliku puuduliku motivatsiooni mõjul otsuste sisule. IV
- Käesolevas apellatsioonimenetluses tasusid kaebajad riigilõivu 160 kr ja vastustajad riigilõivu samuti
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetluskulud tuleb jaotada lõppotsuse tegemisel. See kehtib ka käesolevas apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Ivo Pilving 9
(9)