Obsah (8)

§ 449§ 230§ 5§ 62§ 335§ 428§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (vaheotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg 02. juuni 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-1270 VV’i ha

§ 449

lg 4 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesoleval juhul on hagi esitatud mittenõustumise tõttu TVK 30.11.2009 otsusega, millega jäeti rahuldamata avaldaja (hageja) avaldus kostja vastu. TVK asja materjalidest nähtuvalt sai hageja otsuse ärakirja kätte 07.12.2009 (vt TVK toimik, lk 2). Hageja ei ole vaidlustanud otsuse ärakirja saamist nimetatud kuupäeval. Hagiavaldus on kohtusse saabunud 08.01.

1. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (vt nt: Riigikohtu 23.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02 (p 7)). Seega on ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Alates
2. jaanuarist 2006 ei kehti ITLS § 8, mis võimaldas taotleda aegumise kohaldamata jätmist (vt Riigikohtu 11.01.2008.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 (p 8)). ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-st 3 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kõnealuseks vastavaks päevaks tuleb aastates, kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul lugeda sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Käesoleval juhul sai hageja TVK otsuse ärakirja kätte 07.12.2009 ning järgmise kuu vastavaks päevaks oli seega 07.01.
3. Taolisel seisukohal tähtaegade arvutamise osas on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium (vt Riigikohtu 10.09.1998 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98 ja juba eelpool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-192 02 (p 7); samuti 07.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07 (p 15)). Seega tuli hagejal TVK otsusega mittenõustumise korral hagiavaldusega kohtu poole pöörduda hiljemalt 07.01.2010 (tähtpäeva saabumise päev). Vastavalt

§ 62

lg-le 1 kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 62

lg 2 esimesest lausest tuleneb, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsÜS § 137 lg 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades, pidi hagiavaldus käesoleval juhul kohtusse jõudma hiljemalt 07.01.2010 kell 24.00. Nimetatud tähtaja järgimiseks piisanuks hagiavalduse edastamisest faksi teel või elektronpostiga, kui dokumendi originaal oleks esitatud kohtule esimesel võimalusel (

§ 335

). Riigikohtu poolt 11.01.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 tehtud määruse punktis 10 sisalduvast selgitustest võib järeldada, et juhul kui kohus on võtnud hagi menetlusse ning vastaspool taotleb aegumise kohaldamist kohtule esitatud hagiavalduse suhtes, peab kohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Kostja on kohtule esitanud taotluse aegumise kohaldamise. Eeltoodut arvestades, leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Taotluse rahuldamine toob kaasa TVK poolt 30.11.2009 töövaidlusasjas nr 9.4-2/3951-09 tehtud otsuse jõustumise, mistõttu tuleb antud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 3