KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2010.a., Tallinnas Tsiviilasja number Kohtuasi 2-10-5509 Tallinna linna avaldus J M

§ 478lg 4).

Käesolev kohtumäärus jõustub pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kui määruskaebus käeolevale määrusele jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg3).

Käesolevale kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikutel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (

§ 661lg 2).

Menetluse käik

1. 03.02.2010.a. esitas Tallinna linna volitusel kohtusse avalduse Lasnamäe Linnaosa Valitsus J M lapse V S´i äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta . 1
2. Avaldust põhjendab avaldaja sellega, et J M ei tule oma vanema lapse V S´i kasvatamise ja hooldamisega toime. J M sõnul puuduvad perekonnal ka materiaalsed vahendid V S´i ülalpidamiseks. Alates 20.05.2009.a. on J M võetud töötuna arvele Eesti Töötuskassas. V S on mitmel korral põgenenud kodust ja elanud mitmel korral varjupaigas, kuna ei taha kodus elada.
3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et J M ei tule toime oma poja V S´i kasvatamisega. Koduse toetuse, vajaliku hoolitsuse, kontrolli ja emapoolse huvi puudumine lapse käekäigu vastu on avaldanud alaealisele kahjulikku mõju. V S on tõsised käitumisprobleemid, mis avalduvad emotsionaalses ja psüühilises ebastabiilsuses ning vägivaldses ja kuritegelikus käitumises. Alaealise toimetuleku oskused on madalad, riskitase on kõrge, millest tulenevalt vajab V S professionaalset abi ja kindlat järelvalvet. V S´i on ohtlik jätta oma ema J M kasvatusele, sest viimane ei suuda ega taha oma poega aidata. Samuti on V S füüsiliselt vägivaldne käitumine ohtlik tema nooremale vennale. Seetõttu tuleb V S oma emalt ära võtta vanemaõiguste äravõtmiseta. 06.04.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde.
4. Puudutatud isik V S avaldas 06.04.2010.a. toimunud kohtuistungil kohtule, et on elanud varjupaigas kaks nädalat ja enne seda viibis xxx ja enne seda xxx. Alates erikooli minekust
5. aastal ei ela enam koos ema ja tema uue perega. Kodus ei tahtnud enam olla, sest kasuisaga olid probleemid.
6. Alaealise V S´i esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev asus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna V S´i ema ise tunnistab, et ta ei ole moraalselt ega füüsiliselt võimeline oma poja eest hoolitsema, siis on selge, et lapse jätmine perekonda ei taga temale ohutut elamist ega piisavalt arenguvõimalust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et V Sil on esinenud erinevate psühhoaktiivsete ainete tarvitamist, samuti on tal süüdistused nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluses, mis viitab sellele, et tema ema ei tule toime oma lapse kasvatamisega, millega seob potentsiaalselt ohtu lapse tervise ja elu. Kohtumääruse põhjendused
7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud alaealise esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev´i seisukohaga, uurinud kõiki kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et Tallinna linna poolt kohtule esitatud avaldus J M lapse V S´i äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Lapse äravõtmise vanemalt ilma vanema õiguste äravõtmiseta sätestab PkS §
9. Nimetatud seadusesätte
10. lõike kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus ära võtta ühelt või mõlemalt vanemalt lapse ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Lisaks nimetatud seadusesättele juhindub kohus käesolevas hagita perekonnaasjas kohtulahendi tegemisel ka LkS § 3 sätestatust, mille kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid ning sama seaduse §-st 8, mille kohaselt on igal lapsel õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Eeltoodud seadusesätetest tulenevalt kontrollib kohus kas V S´ile on tagatud tema ema poolt kõik LkS §-s 8 sätestatud õigused või on lapsel ohtlik oma ema juures olla, millest tulenevalt tuleb laps PkS § 53 kohaselt vanemate juurest ära võtta.
11. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ja kohtuistungil ära kuulatud asjast puudutatud isikute ütlused kinnitasid, et alaealist V S´it on ohtlik jätta tema ema J M juurde, kuivõrd J M ei tule toime oma vanema poja V S´i kasvatamisega. Samuti pole J M näidanud üles huvi midagi ette võtta suhete parandamiseks lapsega. V S´il on olnud 2 probleeme nii kodus kui ka koolis, samuti on tema suhtes alustatud väärteo- ja kriminaalmenetlusi ning alaealisel on esinenud probleeme narkootiliste ainete kuritarvitamisega. Koduse toetuse, vajaliku hoolitsuse, kontrolli ja emapoolse huvi puudumine lapse käekäigu vastu on avaldanud alaealisele kahjulikku mõju. Eeltoodu viitab sellele, et alaealise ema ei tule toime oma lapse kasvatamisega ning alaealist on seega ohtlik jätta oma ema juurde. Kohtunik: 3