) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Vastavalt
lg 5 kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Hageja on tsiviilasjas nr 2-09-10052 tasunud 05.03.2009 maksekorraldusega nr 25351 ja 09.03.2009 maksekorraldusega nr 25363 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku summas 15 000 krooni. Seoses kompromissi kinnitamisega käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud poole tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja 05.03.2009 ja 09.03.2009 tasutud riigilõiv ei ole tasutud käesoleva tsiviilasja menetluses. Käesolev menetlus on nimelt eraldatud menetlus tsiviilasjast nr 2-09-10052, riigilõiv on tasutud selles menetluses. Käesolevas tsiviilasjas täiendavat riigilõivu tasutud ei ole. Seetõttu ei saa kohus võtta seisukohta riigilõivu tagastamise küsimuses ega lahendada teise tsiviilasjaga seotud küsimusi. Riigilõivuseaduse § 14 p 1 alusel jätab kohus taotluse poole riigilõivu tagastamiseks läbi vaatamata. Nimetatud kohtu seisukoht ei välista riigilõivu tagastamise uut taotlemist. Pooled on
lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad antud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Käesolevale määrusele on kaebeõigus vaid poole riigilõivu tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas, sest see taotlus ei ole pooltevaheline kompromiss, vaid kompromissist tulenev taotlus riigile. Kuivõrd see taotlus lahendati eeltoodud viisil, on kohtu hinnangul kaebeõiguse andmine selles osas põhjendatud. Ülejäänud osas jõustub määrus
Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.