KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 02.07.2010.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-10-9319 J K hagi A K vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: J K (isikukood xxx elukoht: xxx) Kostja A K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise 19.05.2010 aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: J K Kostja A K Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Valga Maakohtu 04.juuli 2000.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr. 2-225/00 A K väljamõistetud elatist. Välja mõista A K (isikukood xxx) J K (isikukood xxx) kasuks 2175,- krooni igakuiselt tütar E K (sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 25.02.2010.a. kuni tema täisealiseks saamiseni , õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Valga Maakohtu 04.juuli 2000.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr. 2-225/00 on välja mõistetud kostjalt poolte ühise tütre E K ülalpidamiseks elatis 800,- krooni kuus. Hageja palub elatist suurendada 3500,- kroonini kuus ja seda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist , s.o. alates 01.03.2009.a. Hagiavalduse kohaselt kulub tütre ülalpidamiseks 11500,- krooni kuus. Tütre igakuised kulutused koosnevad:
- Tütar käib Tallinna Kaljuronimisklubi treeningutes, mille eest tasus hageja 2009.a. eest 2100,- krooni, s.o. 300,- krooni kuus)
- Huvikeskuse „K “ kitarri õppetunnid tasus hageja ajavahemikul september 2008 kuni mai 2009 2250,- krooni , seega 280,- krooni kuus).
- MTÜ ajavahemikul september 2009 kuni jaanuar 2010 tasus hageja 14 000,- krooni tütre õppimise eest + 2508,- krooni toitlustuse ja õpikute eest (4127,- krooni kuus).
- Kulud tervisele – Tallinna Hambapolikliinik – ajavahemikul november 2008 kuni jaanuar 2010 11 525,- krooni (768,- krooni kuus). Prillid 1292,- krooni ajavahemikul aprill 2009 kuni november 2009.a.
- Inglise keele eratunnid – 1200,- krooni kuus.
- Koolitarbed 200,- krooni kuus.
- Sõidupilet 275,- krooni kvartalis
- Kommunaalteenused keskmiselt 1150,- krooni kuus, 500,- krooni kuus korteri renditasu, elekter 185,- krooni kuus.
- Mobiiltelefoni kasutamine 158,- krooni kuus.
- Interneti ja kaabel TV kasutamine 150,- krooni kuus
- Riided ja jalanõud ajavahemikul juuli 2009 kuni märts 2010 3400,- krooni (380,- krooni kuus)
- Toit 2000,- krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on kohtuotsust korrektselt täitnud ning tasunud temalt välja mõistetud elatise. Lisaks sellele on ta tasunud täiendavalt lapsele ühekordseid summasid vastavalt oma võimalustele ning lapse vajadustele. Kostja töötab K.GT OÜ-s turvatöötajana ning tema põhipalk vastavalt töölepingule on 29 krooni 50 senti tunnis. Viimase aasta jooksul on kostja teeninud keskmiselt 6043,- krooni kuus. Elatise väljamõistmisel J K taotletud ulatuses jääks kostja enda vajaduste rahuldamiseks igas kuus summa, mis on lähedane elatismiinimumile ja ei taga normaalsete vajaduste rahuldamist. Kostja möönab, et lapsele võib kulutada hagiavalduses näidatud summa ning enamgi, kuid see on võimalik vaid juhul, kui vanemad on selleks võimelised. Olukorras, kus lapse ema sissetulek on hagiavalduse kohaselt umbes 10 000 krooni kuus ning kostjal umbes 5200 krooni kuus ei ole võimalik teha kõiki soovitud kulutusi. Kostjale jääb arusaamatuks hagiavaldusele lisatud arvestus, kus lapse kulud moodustavad 11 500 krooni kuus, kuna nimetatud summa on suurem hageja netosissetulekust (töötasu + elatis). Kostja hinnangul on oluline asjaolu, et alates
- jaanuarist 2010.a. õpib E K Gümnaasiumis VII A klassis ning elab Valgas koos hageja emaga. Eeltoodust tulenevalt ei tee hageja tegelikult kalkulatsioonis näidatud kulutusi treeningutele ning keeltekoolile, samuti ei ole tõesed lapse eluasemele tehtavate kulutuste suurus. Kostja möönab, et E kasvatamisega tegeleb põhiliselt hageja ning laps on valdavalt elanud koos temaga. Seetõttu ei vaidle kostja vastu sellele, et tasub elatist hagejale, kuid elatise suuruse määramisel tuleb arvestada lapse ülalpidamiseks vajalike kulutustega. Kostja on nõus elatise osalise suurendamisega 2175,- kroonini kuus. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Valga Maakohtu 04.juuli 2000.a. tagaseljaotsusega on kohus välja mõistnud A K igakuise elatusraha 800 krooni xxx.a. sündinud tütre ülalpidamiseks lapse ema J K kasuks. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel elatise suurust muuta. Kuid see ei anna alust PkS § 70 lg 2 alusel elatise suuruse muutmiseks tagasiulatuvalt. Elatise suurust saab muuta alates hagi esitamisest kohtule, s.o. alates 25.02.2010.a. Hageja on taotlenud lapse elatise suurendamist seoses lapse vajaduste suurenemisega . Elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest , samuti tuleb arvestada vanema varalisest seisundist tulenevalt võimalusele ülalpidamist anda. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja vanema varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 2000.aasta kohtuotsuse tegemise ajal oli kostja töötasu 2600,- krooni kuus, lisaks töötasu töötulemuste eest , hageja töötasu oli 1500,- krooni kuus. 2 Käesoleval ajal on kostja töötasu 6043,- krooni kuus, hagejal kohtuistungi toimumise aja seisuga 4000,- krooni kuus. Poolte sissetulekud on küll suurenenud, kuid saadud sissetulekutest ei ole võimalik teha lapsele kulutusi 11 500,- krooni kuus. Kohus hindab lapse mõistlikke vajadusi hagiavalduse esitamise aja seisuga. Hageja on esitanud tõendid 2008.a. ja 2009.a. kohta, millel ei ole puutumust 2010.aastal tehtavate kulutustega. Nii on hageja esitanud kulutusena Tallinna Kaljuronimisklubi treeningute maksumuse 2009.a., huvikeskuse „K “ kitarri tundide maksumuse septembrist 2008 kuni maini 2009, MTÜ õppemaksu aja eest, kui tütar seal õppis, kuigi käesoleval ajal käib tütar koolis ja eelpool nimetatud treeningutest osa ei saa võtta. Kommunaalteenuseid on näidatud Tallinna korteri osas, samuti sõidukulusid. Hageja ütluste kohaselt käib tütar ka treeningutes ja keeltekoolis, võtab inglise ja saksa keele eratunde, käib ujulas ja tegeleb kitarri mänguga. Hageja ütlused on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendatud on interneti ja kaabel TV kasutamine Tallinnas, mitte Valgas. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis olla väiksem kui 2175,- krooni kuus. Kuivõrd E kulutused on tõendamata, saab kohus suurendada elatist 2175,- kroonile kuus. Kohus leiab, et kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist summas 2175,- krooni kuus. Elatise suurus kuulub muutmisele alates hagi kohtusse esitamisest. Elatise summa on määratud koos tulumaksuga. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 3