Obsah (5)

§ 67§ 68§ 235§ 637§ 643

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Kohtunikud Imbi Sidok, Ande Tänav, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-3099

) mõttes esitatud tähtaegselt. Öeldu on eriti asjakohane, kui apellandi väitel on kohtuasja tulemus talle oluline. Apellant on äriühing ning temal ei tohiks olla tehnilist takistust apellatsioonkaebuse edastamiseks või dubleerimiseks elektronposti (ka ilma digitaalallkirjata) või etoimiku vahendusel, telefaksi või oma sekretäri abil ka käsipostiga. Apellant ei ole põhistanud, et oleksid esinenud vääramatu jõu asjaolud (nt kõikide tehniliste süsteemide rike, apellandi töötajate üldstreik jms) apellatsioonkaebuse dubleerimiseks eelnimetatud viisil. AS Eesti Post toimis kooskõlas oma üldtingimustega, mis on igaühele kättesaadavad ja apellandi etteheited postiasutusele on alusetud. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellandi avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 67

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 68

lg 1 lause 2 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

1. Apellant põhjendas apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta saatis kaebuse kohtule AS-i Eesti Post vahendusel, postitades selle 15.09.2010 ning eeldades, et kiri jõuab kohtusse tähtaegselt, seega järgmisel tööpäeval. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolu iseenesest ei ole piisav, et pidada apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjust mõjuvaks põhjuseks. Vastustaja on 3 juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et AS-i Eesti Post veebilehel avaldatud andmete kohaselt edastatakse tähtstandardkiri saajale postitamise päevale ülejärgneval tööpäeval, kui kiri on postile üle antud enne postiasutuses kehtestatud hiliseimat üleandmisaega. Antud juhul oli apellatsioonkaebus postitatud 15.09.2010 ja oli üle antud saajale ülejärgmisel tööpäeval, see on 17.10.
2. Apellant ei ole väitnud ega tõendanud, et temal oleks olnud nimetatud postiasutusega muud kokkulepped, millised erinevad postiasutuse poolt avaldatud Universaalse Postiteenuse Tüüptingimustest. Apellant ei ole ka põhjendanud või selgitanud seda, miks ei olnud võimalik toimetada apellatsioonkaebust kohtusse muul viisil (näiteks e-posti, faksi vmt teel), et olla veendunud kaebuse tähtaegses esitamises või et kaebuse posti teel kohtusse toimetamine oli ainuvõimalik moodus kaebuse esitamiseks. Arvestades tänapäevaseid sidevahendeid ja asjaolu, et apellanti on kohtumenetluses esindanud volitatud esindajana jurist, kes peab olema teadlik tähtaegade ületamise tagajärgedest, on ringkonnakohus seisukohal, et apellandi selgitus postitöötluse hilinemise kohta ei ole põhjendatud ning seda ei saa lugeda piisavaks põhjuseks menetlustähtaja ennistamisele. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb seega jätta rahuldamata. 8.

§ 637

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 643

lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. Apellandi poolt pärast apellatsioonitähtaega esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 9. Määrus on edasi kaevatav nii tähtaja ennistamata jätmise kui apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise osas (

§ 68lg 4, § 643 lg 4).

Imbi Sidok Ande Tänav Tiit Kollom