ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust sündis xxxpoeg A. Hageja hinnangul abielu ei õnnestunud ning poolte abielulised suhted lõppesid 2009.a. lõpul. Abielusuhete lõppemise põhjuseks oli hageja ja kostja erinev nägemus perekonnast. Hageja seisukohalt on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud ning hagejal puudub soov neid taastada. Kostja on järjekindlalt väljendanud oma mittenõustumist abielu lahutamiseks poolte kokkuleppel perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja ühine laps on praegu neljaaastane, tema kasvatamise ja ülalpidamisega tegeleb hageja. Hageja on praegu kolinud koos lapsega oma vanemate juurde. Hageja leiab, et vähemalt praeguses vanuses peaks laps elama igal juhul koos emaga. Kostja ja lapse suhtlemist pole hagejal kavas piirata. Samas hageja leiab, et kuivõrd on esinenud olukordi, kus kostja on lasteaiast võtnud lapse hagejale teatamata ja on teinud hagejale takistusi lapsega kohtumiseks, tuleb lapse elukoht kindlaks määrata. Hageja palub abielu lahutada, poolte abielust xxx sündinud poeg A jätta hageja kasvatada. Asjast puudutatud isiku esindaja leiab, et avaldus lapse elukoha määramiseks ema juurde tuleb rahuldada. Avaldajal on meditsiiniharidus ja kindel töökoht. Vestlusest temaga selgus, et tal on kindlad ja reaalsest olukorrast lähtuvad selged plaanid enda ja lapse tuleviku suhtes. Lapse esindajal ei tekkinud kordagi kahtlust, et avaldaja ei oleks võimeline last kasvatama normaalses õhkkonnas ja lapsele kõige kasulikumal viisil. Lapse elutingimusi on kavas pärast abielu lahutamist parandada eraldi korteri muretsemise teel. Avaldaja töötasu on selleks küllaldane, et saada pangast laenu ja osta omaette eluruum. Selle suhtes on peetud juba läbirääkimisi pangaga. Avaldajal ei ole kavatsust takistada kostjal lapsega suhtlemast ja ta isegi soovib seda soodustada, kuid eelistab, et see toimuks mitte suvalisel ajal, mil puudutatud isik ise seda parasjagu soovib, vaid eelneval kokkuleppel nii suhtlemise aja kui ka koha suhtes. Laps on terve ja normaalse psüühikaga ning soovib väga kontakti ja suhtlemist isaga, kuid ka temal on raske loobuda mingitest omaenda varem kokku lepitud ettevõtmistest, kui isa ootamatult avaldab soovi temaga pikemalt suhelda ilma eelneva teavitamiseta. Tallinna Mustamäe ja Lasnamäe linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekandeosakondade ühise arvamuse kohaselt selgitati vestlusest emaga välja, et S L olevat olnud viimasel ajal agressiivne ja ebastabiilne, mille tõttu ei saa nad omavahelisele kokkuleppele lapse elukoha suhtes ja ka selles, kuidas isa lapsega suhtleks. Avaldaja teatas lastekaitsele, et isa viis poja mõnel korral lasteaiast koju ja keeldus emal lubamast lapsega kohtuda. Ka viis isa lapse Xxxse enda ema juurde ilma lapse ema sellest teavitamata. Samas on S L üle aasta töötu ja tal puuduvad rahalised vahendid lapse ja ka enda ülalpidamiseks. SL kinnitas vestluse ajal, et isa halvustab teda lapse juuresolekul ja rõhutab, et lapse elukoht on isa korteris. SL on nõus kasutama perenõustamise teenust, et omavahelised suhted parandada ja oli varasemalt seda S L pakkunud ka. S oli sellest loobunud. Vestlused Puudutatud isiku S L on toimunud lastekaitsespetsialistidel mitmel korral. S L arvates peab laps elama koos temaga, see on asjas ainuvõimalik lahendus. Isa armastab poega ja soovib temaga aega veeta ja tema eest hoolitseda. S L ei soovi lapse elus osaleda „pühapäeva isana" ja arvab, et lapse elukoha määramine ema juurde rikub ta vanema õigusi, kuna ta ei saa veeta aega koos lapsega nii palju kui sooviks. Samuti heidab puudutatud isik ette avaldajale tema liigset seotust emaga. Lapse vanaema mõju Ai üle olevat liigselt suur ja kasvatusmeetodid, mida vanaema rakendab, sobimatud lapse jaoks. S Labizini sõnul olid abikaasaga kooselu ajal neil pidevad arusaamatused, kuna SL on enda ema mõju all ja praegu nad mõlemad halvustavad isa lapse silmis. Nii Lasnamäe kui ka Mustamäe lastekaitsetöötajaile on puudutatud isik avaldanud, et lähiajal saab töökoha ja parandab enda majanduslikku olukorda. Antud momendil aitab rahaliselt teda ema, kes on vanaduspensionär ja elab Xxx. S L on kahetoaline kõigi mugavustega korter, kus on tehtud värske remont. Lapse jaoks on olemas (jäänud kooselu ajast) kõik vajalik lapse arenguks, puhkamiseks ja mängimiseks. Isa kinnitas lastekaitsetöötajatele, et ei saa lapse emaga rahulikult lapse elukorraldamisega seotud küsimusi arutada. S. L asus seisukohale, et perenõustamist ta ei vaja, kuid kui kohus peab seda õigeks ja talle sobib aeg ja koht, siis ta on nõus sinna minema. Tuginedes eeltoodule ja tutvudes kohtumaterjalidega ning lähtudes lapse huvidest ja vanusest loodavad eestkosteasutused, et vanematevahelise kokkuleppe sõlmimine on, hoolimata keerulistest omavahelistest suhetest, siiski võimalik ning seetõttu on Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnad seisukohal, et antud tsiviilasjas tuleks vanemad S L ja SL suunata vaidlust lapsega suhtlemise korraldamise osas lahendama perenõustaja kaasabil kompromiss-kokkuleppe kaudu, kuna see vastaks kõige enam alaealise A L , sünd xxx.a, huvidele ja vajadustele. Eestkosteasutused toetavad lapse elukoha määramist ema SL juurde KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja hagi nõude juurde. Hageja avaldas, et abielulahutus on möödapääsmatu ja poolte abielu tuleb lahutada. Kostja nõustus abielu lahutamisega, kuigi leiab, et ta ei ole abielusuhete taastamise vastu. Samas leiab kostja, et laps peaks kasvama hoopis tema juures. Lapse esindaja toetas avaldust lapse elukoha määramiseks ema juurde. Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, samuti alaealise lapse esindaja seisukoha, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada abielulahutuse ja lapse elukoha määramise osas. Pooled sõlmisid abielu xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis, nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr XXX(tlk 8). Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Lähtudes PKS § 2 sätestatud abielu sõlmimise eeldustest on kohus seisukohal, et abielu jätkamisel on vajalik mõlema poole ühine soov ning vähemalt ühel poolel sellise soovi puudumisel tuleb lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu kuulub lahutamisele. Antud asjas on hageja seisukohal, et abielu jätkamine ei ole võimalik, ka kostja nõustus kohtuistungil abielulahutusega. Seega tuleb abielu lahutada. A L sünnitunnistusest nr XXXnähtub, et pooled on tema vanemad. Perekonnaseadus (PKS) § 51 lg 2 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse (LaKS) §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid. LaKS §-s 58 sätestatuna on lapse abistamise, sealhulgas ka eestkoste ja hoolduse eesmärk tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu. PKS § 58 järgi lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
.1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestanud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. A on neljaaastane laps ning tema isiklikku ärakuulamist ei pea kohus asjakohaseks. Eestkoste asutuste arvamuse ja lapse esindaja arvamuste kohaselt on nii avaldajal kui ka S L võimalik lapsele hea kasvukeskkond tagada. Last esindav advokaat on lapsega tema elukohas kohtunud. Lapse esindajal ei tekkinud kordagi kahtlust, et avaldaja ei oleks võimeline last kasvatama normaalses õhkkonnas ja lapsele kõige kasulikumal viisil. Samuti leidis lapse esindaja, et laps soovib väga kontakti ja suhtlemist isaga. Samuti on kohus kohtuistungil pooli ära kuulates jõudnud veendumiseni, et nii lapse isa kui ema hoolivad lapsest. Lapse elukoha määramisel arvestab kohus nii lapse esindaja kui ka Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna seisukohaga, kes toetasid avaldust määrata lapse elukoht ema juurde. Mõlema sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialistid on vanematega kohtunud, valiku aspekte hinnanud ning leidnud, et lapsel oleks õigem koos emaga elada. Ka lapse esindaja toetab avaldust lapse elukoha määramiseks just ema juurde. Kohus leiab, et A iga arvestades on ema lähedus lapse jaoks esmavajalik. Kuivõrd laps elab praegu koos emaga, ei pea kohus vajalikuks väljakujunenud olukorda muuta. Kuigi laps ei saa oma elukoha vahetuse tõttu praegu iga päev lasteaias käia, on lapse ema leidnud võimaluse lapse praegusele elukohale lähema lasteaia ning kavatseb ka oma elutingimusi parendada. Ema on sisustanud ka lapse vaba aja. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht. S L on avaldanud, et laps peaks kasvama hoopis tema juures ning lapse elukoha määramisega ema juurde rikutakse tema vanema õigusi. Kohus selgitab, et lapsest lahus elaval vanemal tuleb mõista, et hoolimata PKS §-s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. Kohus märgib ka, et antud juhul ei ole niivõrd oluline, kumma vanema juures laps elab, vaid äärmiselt olulised ja tähtsad on vanemate omavahelised suhted ja koostöövalmidus pakkumaks lapsele turvalist ja eakohast elu ning võimalust suhelda mõlema vanemaga, ilma kuulmata halvustavaid ja negatiivseid märkusi teise vanema kohta.
lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Krista Kirspuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.