) § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu hinnangul ei vasta aku tööaja kestvus kokkulepitule. Kuna toote info kohaselt on telefoni ooteaeg kuni 4000 tundi ja kõneaeg 4 tundi, siis oleks aku tegelik tööaeg ka pidanud sellele ligilähedaselt vastama. Kui aku tegelik tööaja kestvus sellest oluliselt erineb, siis oleks kostja pidanud seda telefoni müümisel selgitama. Aku 2 tööaja kestvuse kirjeldamisel on kasutud küll sõna „kuni“. Sellest ei saa aga teha järeldust, et hageja oleks pidanud aru saama, et aku tegelik tööaja kestvus on kordades väiksem. Hageja on taganenud lepingust 29.07.2009.a.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
lg 2 p 1 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohtu hinnangul on kostja pannud toime olulise lepingurikkumise ning lepingust taganemine hageja poolt oli õigustatud. Kostja väidab, et hageja ei saanud lepingust taganeda, kuna hagejale pakuti uut telefoni. Kostja vastuse kohaselt pakuti uut telefoni 30.07.2009.a. Seega pakuti uut telefoni peale lepingust taganemist. Kuna hageja oli juba lepingust taganenud, siis ei oma uue telefoni pakkumine enam tähtsust.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4490 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuna 165,55 krooni. Tegemist on telefoni ostmiseks võetud laenult tasutud intressidega. Kohus leiab, et selles osas ei ole hagi põhjendatud.
lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei saa seda kahju pidada kostja poolt ettenähtavaks ning selles osas ei ole hagi põhjendatud. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.