TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2081 Otsuse kuupäev 02.11.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ Lääne-Virumaa Autokool esindaja S.Veiman kae

§-st

1. Tehingute puhul OÜ-ga Portoson leiab kaebaja, et oli heauskne ostja, tehingud OÜ-ga Portoson olid toimunud, kaup oli müüja poolt üle antud ja ostja poolt vastu võetud, tehingute eest tasuti pangaülekannetega. Tehingute puhul OÜ-ga Sikast Grupp leiab kaebaja, et tehingud OÜ-ga Sikast Grupp on toimunud, OÜu Sikast Grupp volitatud esindaja oli Annes Kuusk, kelle allkirjad on ka väljastatud arvetel ning isik oli tuvastatud. Samuti leiab kaebaja, et maksuhaldur ei ole põhistanud enda seisukohti ning maksusummade määramine ei ole õigustatud. Kaebaja soovib menetluskuluna 7200 krooni + kantud riigilõivu 4384 krooni, kokku 11 584 krooni välja mõistmist. MTA Ida maksu- ja tollikeskus palus jätta Ida maksu- ja tollikeskuse 17.05.2010 maksuotsus nr 12.2-3/6083-19 osas, millega määrati täiendavalt tasumiseks riigieelarvesse 87 683 krooni tulumaksu jõusse ning kaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja J. Kaup pole nõus, et kohus mõistaks välja kulu 2000 krooni + KM, mis kaebaja kandis vaidemenetluses. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine. Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse, vastustega ning täiendavate selgitustega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja tunnistaja ütlused kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid: maksutoimikut 198-l lehel, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata, kuna vaidlusalune haldusakt ei ole õigusvastane ja ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Toimiku materjalide järgi vastustaja IMTK alustas kaebaja suhtes 10.07.2009 korralduse nr 12.23/6083-1 alusel revisjoni 03.08.2009 (lk 10 jj). Revisjoniakt oli kaebajale väljastatud 16.03.2010 ning revisjon lõppes 17.05.2010 maksuotsuse tegemisega kaebajale (lk 33 jj). Kaebaja esitas juhatuse liikme Lidia Šestak töövõimetuslehed perioodide eest: 11.08.2009 – 24.09-2009; 25.09.2009 – 07.10.2009; 15.10.2009 – 13.11.2009; 14.11.2009 – 13.12.2009; 14.12.2009 –12.01.2010 (81 jj). Vastustaja on väitnud, et Lidia Šestak ei olnud töövõimetu kogu maksumenetluse läbiviimise aja vältel, sest kaebaja esitas maksuhaldurile lihtkirjaliku volikirja 12.08.2009-st, millega volitas Sirje Veiman`it esindama OÜ-d Lääne-Virumaa Autokool Maksu- ja Tolliametis. Samas erinevalt kaebuse esitaja väidetust, arvestas maksuhaldur ka juhatuse liikme Lidia Šestak töövõimetusega ning saatis talle 01.10.2009 posti teel korralduse nr 12.2-376083-11 teabe saamiseks seoses OÜ-dega Portoson ja Sikast Grupp tehtud tehingutega. Korralduse täitmise tähtajaks 09.10.2009 korraldust ei täidetud, kuigi Lidia Šestak ei olnud sel ajal töövõimetu ning korraldusega nõuti üksnes küsimustele vastamist. Kokkuleppel volitatud esindaja Sirje Veimaniga saatis IMTK vastavasisulise korralduse ka tema e-postile. Kaebaja esindaja Sirje 2 Veiman taotles kolm korda korralduse täitmise tähtaja pikendamist ning maksuhaldur oli taotlused rahuldanud, määrates lõpptähtajaks 15.01.
2. Samuti taotles volitatud esindaja tutvumist revisjoni käigus kogutud tõenditega 28.12.2009, kuid vastavaks ajaks toimikuga tutvuma ei ilmunud ning palus uut tähtaega. Revisjoni algusest so alates 12.08.2009 kuni revisjoni lõpuleviimiseni so kuni 17.05.2010 oli kaebajal või tema volitatud esindajal piisavalt aega tutvuda revisjoni käigus kogutud materjalidega, kuid seda võimalust kaebaja ei kasutanud. Need asjaolud viitasid sellele, et kaebaja venitas revisjoni läbiviimist, mida võib käsitleda revisjoni takistamisena. Maksuhaldur on kohtule väitnud, et asjaolu, et maksuhaldur viis lõppvestluse läbi mitte juhatuse liikmega Lidia Šestak`iga, vaid Roman Šestak`iga on seotud ka Lidia Šestak töövõimetuslehel olemisega, pealegi esitas kaebaja maksumenetluse käigus Roman Šestak`ile väljastatud volikirja, mille järgi viimane tegeles OÜ-s õppeautode remondiga ja varustas varuosadega. Kuivõrd Roman Šestak oli nende tehingute tegemisel kaebaja esindajaks ning samuti tegutseb kaebaja nimel ka hetkel, oli temal olemas kaebajaga seotud asjaolusid puudutav teave, mis võimaldas temaga lõppvestluse läbi viia ning välistada seeläbi revisjoni põhjendamatut venimist. HMS § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Lõppvestluse läbiviimine käesoleval juhul mitte juhatuse liikmega vaid Roman Šestak`iga, kes oli ja on tegelik juhataja, ei ole selline menetlusnõuete rikkumine, mis võiks mõjutada käesoleva asja otsustamist. Tunnistaja Roman Šestak on kohtule andnud ütlusi, et kaebaja OÜ Lääne-Virumaa Autokool Lida Šestak isikus tegi talle volituse autoremondi ja varuosade ostmise kohta, see oli 2006/2007 kohta. Muuks tal volitust polnud ning ta pole mingi juhataja, vaid tegeles autoremondi ja varuosade ostmisega. Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.06.2008 lahendis 3-3-1-25-08 on märgitud “Haldusorgan peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.” Maksuhaldur andis võimaluse ning kaebaja esitas eriarvamuse revisjoniaktile 19.04.
3. Seega oli maksuhaldur võimaldanud kaebajale ärakuulamisõiguse kasutamist. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult määranud juurde tulumaksu ning maksuhaldur on ebaõigesti lähtunud

§-st 51. Tehingute puhul OÜ-ga Portoson leiab kaebaja, et oli heauskne ostja, tehingud OÜ-ga Portoson olid toimunud, kaup oli müüja poolt üle antud ja ostja poolt vastu võetud, tehingute eest tasuti pangaülekannetega. Tehingute puhul OÜ-ga Sikast Grupp leiab kaebaja, et tehingud OÜ-ga Sikast Grupp on toimunud, OÜu Sikast Grupp volitatud esindaja oli Annes Kuusk, kelle allkirjad on ka väljastatud arvetel ning isik oli tuvastatud. Samuti leiab kaebaja, et maksuhaldur ei ole põhistanud enda seisukohti ning maksusummade määramine ei ole õigustatud. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Hoolsuskohustuse maht ja nende kohustuste eiramise tagajärjed on tulumaksu ja käibemaksu puhul erinevad.

§ 51

lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, milleks muuhulgas on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Vaidlustatud maksuotsuses märgitakse, et kaebaja kasutas OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp nimelt esitatud arveid oma raamatupidamise arvestuses riigieelarvest käibemaksu tagasi küsimiseks ja tegelikkuses mittetoimunud tehingute alusel raha väljaviimiseks äriühingust. Kuna tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel ning OÜ Lääne-Virumaa Autokool poolt väidetavalt teostatud tehingud OÜ-ga Portoson ja OÜ-ga Sikast Grupp ei leidnud kinnitust, kuulusid viimaste arvete alusel tehtud väljamaksed maksustamisele tulumaksuga. Nende asjaolude alusel tegi IMTK 17.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/6083-19, millega määras OÜ-le 3 Lääne-Virumaa Autokool täiendavalt tasumiseks riigieelarvesse tulumaksu summas 87 683 krooni. Antud juhul tingis maksu määramise seega asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud isikuga ei ole leidnud kinnitust ja selliseid tehinguid kajastavad raamatupidamise algdokumente ei saa lugeda raamatupidamise seaduse nõuetele vastavaks. Riigikohtu halduskolleegium on 05.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-10 rõhutanud, et maksuotsuse kontrollimisel tuleb kohtutel kindlaks teha selle faktiline alus, st kas vaidlustatud maksuotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma. Vaidlustatavas maksuotsuses olid maksud juurde määratud põhjusel, kuna maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Lääne-Virumaa Autokool osales maksupettuses, mis on tõendatud maksumenetluse ja kriminaalmenetluses kogutud materjalidega: Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakond eraldas 08.11.2008 kirjaga nr 11.2-7/275 kriminaalasja nr 07930000159 materjalid maksumenetluste läbiviimiseks. Nende materjalide seas oli ka 22.01.2008 läbiotsimisprotokoll. Läbiotsimise objektiks oli Mati Ornefeldt`ile kuuluv sõiduauto MB S 320 reg.nr 979 MFM. Läbiotsimise tulemusena leiti sõiduautost mustade nahkkaantega 2007 kalender-märkmik, milles sisaldusid kuupäevaliselt firmade ja isikute nimed, kellelt ja milliste arvete eest raha oli laekunud ning kellele ja mis summas raha sularahas tagastati. 18.05.2009 Viru Maakohtus asjas nr 1-08-12289 tehtud kohtuotsusest selgub, et Mati Ornefeldt, Kaidu Kepp, Reijo Ornefeldt, Marek Allas ja Tõnu Roosioja kuulusid gruppi, mille eesmärgiks oli maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamine ning sellest tulu teenimine. Nimetatud isikuid süüdistati selles, et nad organiseerisid maksupettuse toimepanemise eesmärgil OÜ Portoson soetamise märtsis

1. Tõnu Roosioja ülesandeks oli OÜ Portoson pangakontole laekunud summade sularahas väljavõtmine ja selle üleandmine kas Mati Ornefeldt`ile otse või Reijo Ornefeldt`i, Kaidu Keppi või Marek Allase vahendusel. Seejärel Mati Ornefeldt tagastas pangakontodelt väljavõetud rahasummad peale omapoolse teenustasu mahaarvamist. Nimetatud osaühingu eesmärgiks oli alates 2007 aprillist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele äriühingutele tasu eest maksukohustuse vältimiseks fiktiivseid arveid. Mati Ornefeldt, Kaidu Kepp, Marek Allas ja Tõnu Roosioja tunnistasid end antud kriminaalasjas kokkuleppemenetluse korras süüdi ning kohtuotsus jõustus 26.05.
2. 27.05.2009 andis OÜ Portoson juhatuse liige teise maksumenetlus käigus maksuhaldurile selgituse, mille kohaselt on ta vormistatud OÜ Portoson juhatuse liikmeks alates 2007 ning teisi töötajaid OÜ-s Portoson ei olnud. Tõnu Roosioja ei ole teadlik, kes tegi OÜ-s Portoson raamatupidamist. OÜ-s Portoson allkirjastas Tõnu Roosioja mingeid pabereid ning tema ülesandeks oli pangast raha väljavõtmine ning selle üleandmine Marek Allas`ele. 28.05.2009 kinnitas Tõnu Roosioja teise maksumenetluse käigus, et OÜ-st Portoson pole keegi tegelenud tagavaraosade (sh rehvide) soetamise ega müümisega. Tõnu Roosioja tegeles temale etteantud arvete allkirjastamisega. Tõnu Roosioja ei ole enda teada kedagi volitanud ega luba andnud OÜ Portoson nimel tegutsemiseks. 14.08.2009 andis Marek Allas maksuhaldurile kirjaliku selgituse, millest nähtub, et Lidia Šestak`i ta ei tunne. Roman Šestak`iga sai ta tuttavaks Mati Ornefeldt`i kaudu. OÜ-s Portoson koostas Marek Allas vajaduse korral arveid. Reaalsest majandustegevusest OÜ-s Portoson ei tea ta midagi. Arveid OÜ-le Lääne-Virumaa Autokool pole ta koostanud ega allkirjastanud. Rahaline arvestus oli Mati Ornefeldt´i rida. Marek Allas ei teadnud, millistel tingimustel ja kelle kaudu toimus raha tagastamine ostjale. Kaebaja viitab Mati Ornefeldt 17.08.2009 antud seletustele, kuigi maksuhalduri käsutuses on ainult Mati Ornefeld 24.08.2009 antud seletused. Maksuhaldur leiab, et kaebaja on märkinud ekslikult kuupäevaks 17.08.
3. Nimelt kaebaja viidates Mati Ornefeldt 24.08.2009 seletusele, leiab, et on tõendatud kauba müümine Lääne-Virumaa Autokool OÜ-le. 4 Mati Ornefeldt`i poolt 24.08.2009 maksuhaldurile antud seletused lähevad eeltoodud Marek Allas`e seletustega vastuollu. Kuivõrd Marek Allas`e seletusi toetavad ka teised asjas kogutud tõendid (sh kriminaalmenetluses kogutud tõendid), peab maksuhaldur tema seletusi usaldusväärseteks ning Mati Ornefeldt`i seletusi ebausaldusväärseteks. Kaebaja on väidetavalt toimunud tehingute eest tasunud OÜ-le Sikast Grupp sularahas 122 720 krooni, mille kohta puuduvad kassa väljaminekuorderid. Tulenevalt kassa väljaminekuorderite puudumisest ei ole võimalik kindlaks teha, kes olid raha saanud isikuteks. 02.09.2009 Roman Šestak`i poolt antud seletuste kohaselt suhtles ta OÜ-st Sikast Grupp Annes Kuusk`ega ning isikusamasuse dokumenti Annes Kuusk`elt ei küsinud. Samas on Ahti Jalakas andnud 23.10.2008 teise maksumenetluses seletusi, mille kohaselt viibis ta 15.12.2006 kuni 25.06.2008 kinnipidamisasutuses (mis on kontrollitav ka karistusregistri andmete järgi) ning OÜ-s Sikast Grupp sellel ajal toimunud majandustehingutest ei tea ta midagi. 04.09.2009 kinnitas Ahti Jalaks kirjalikult, et ta pole koostanud arveid OÜ-le Lääne-Virumaa Autokool. Maksumenetluse käigus on Marek Allas 13.06.2008 maksuhaldurile antud seletuses tunnistanud, et varifirmad OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp algatati Kaidu Kepp`i ja Mati Ornefeldt`i poolt. Nendel firmadel puudus reaalne majandustegevus ja kõikide nende firmade puhul oli tegemist fiktiivsete arvetega. Marek Allas`e selgituste kohaselt olid pangakaardid Mati Ornefeldt`i ja Kaidu Kepp`i käes, mitte nende firmade juhatuse liikmete valduses. Maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses tuvastanud asjaolud, millest lähtudes saab asuda seisukohale, et kontrollitud perioodil majandustehinguid OÜ-ga Portoson ja OÜ-ga Sikast Grupp vahel ei ole toimunud. Maksuotsuse p-s 1.4 on maksuhaldur andnud hinnangu asjaoludele ja tõenditele, mida on maksumenetluse käigus välja selgitanud ja kogunud (lk 63 jj). Samuti on maksuhaldur maksuotsuse p-s 3 analüüsinud maksukohustuslase eriarvamust ja põhjendanud, miks ta ei arvesta eriarvamuses toodud väiteid (69 jj). Kaebaja esitas koos kaebusega väidetavalt OÜ Portoson juhatuse liikme Jaana Jalast poolt Mati Ornefeldt`ile väljastatud volikirja 25.04.2007-st ja Annes Kuusk passi koopia (96 -97). Kuid Mati Ornefeldt`i kehtiva volituse olemasolu on kaebaja väitnud juba eriarvamuses, millele on maksuhaldur andnud ka oma hinnangu (maksuotsuse p 3 lk 16), kuid maksuhaldurile arusaamatult esitab selle alles kohtumenetluses (jättes selle esitamata nii maksu- kui ka vaidemenetluses). Riigikohtu halduskolleegium on 14.10.2007 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-47-07 jõudnud seisukohale, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Halduskohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaebaja pidi olema nende tõendite olemasolust teadlik juba maksumenetluse käigus, siis nende esitamata jätmine maksumenetluses saab olla tingitud üksnes kaebaja hooletusest või tahtlusest. Kohtule esitatud volikirja koopia ja Annes Kuusk passi koopia ei ole käesolevas asjas maksukohustust vähendavateks asjaoludeks. Arvestades aga, et antud dokumente ei ole maksuhaldurile eelnevalt esitatud, kogumis koos maksumenetluse ning kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on ka kohtul alust arvata, et volikirja ega passi koopiat eelnevalt so vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kaebaja valduses ei olnudki, vaid kaebaja on need hankinud teistelt maksupettusega seotud isikutelt maksukohustuse vältimiseks. Kuna maksuhalduril oli põhjendatud kahtlus vaidlustatud tehingute toimumises arvetel näidatud osapoolte vahel, lasub maksukohustuslasel kohustus esitada täiendavad tõendid selle kohta, et arvetel märgitud äriühingutega, OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp, tehingud siiski toimusid. OÜ Lääne-Virumaa Autokool poolt teostatud väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate 5 majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Seega on tegemist väljamaksetega, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-69-08 on märgitud: “Ettevõtlusega mitteseotud kulu

§ 51

lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (

§ 51

lg 2 p 3)…Tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

§ 51

lg 2 punktis 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest sellised väljamaksed kuuluvad nii või teisiti maksustamisele.” MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur välja talle seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Vastavalt MKS §-ile 46 lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 p 5 kohaselt peavad muuhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud maksuotsus on piisavalt selge ja põhjendatud ning ei ole olnud takistatud kaebaja poolt tema kaebeõiguse teostamine. Vaidlustatud haldusaktis sisaldub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. MKS § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele.

§ 51

lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Kohtud on leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Vt nr. 3-3-1-47-06. Kuna kaebuses vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 17.05.2010 maksuotsus nr 12.2-3/6083-19 osas, millega määrati täiendavalt tasumiseks riigieelarvesse 87 683 krooni tulumaksu, kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 6